teatavaks- tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-6430
Tsiviilasi
OÜ UPA Building hagi H. T. vastu lepinguliste kohustuste täitmise nõudes
Hagi hind
9312 eurot
Menetlusosalised ja
Hageja: OÜ UPA Building– registrikood 11449499 ,asukoht Tondi 44, 11316 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik, Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond, Turu 2, 51014 Tartu ; Epost: [email protected] Kostja: H. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja
nende esindajad
Partnerid, Ülikooli 8, 51003 Tartu; E-post: [email protected] Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt H. T. hageja OÜ UPA Building kasuks välja 4853 (neli tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) eurot 06 senti, sealhulgas 4320 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 533,06 eurot viivise katteks.
4.Jätta menetluskuludest hagi esitamisel tasutud riigilõiv poolte kanda võrdsetes osades ning kohtuvälised kuludmenetlusosaliste esindajate kulud nende endi kanda.
5.Mõista kostjalt H. T. hageja OÜ UPA Building kasuks välja kohtukulude katteks. 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 28.septembrist 2016.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. I. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on tellis H. T. 2013.a. sügisel UPA Building OÜ-lt, keda esindas projektijuht A. T. , kaeve- ning süvendustöid Peipsi järve kaldal Laaksaare sadama läheduses. Kaevetööde puhul on tavaks tööde teostamine suulise tellimuse alusel tasu maksmisega vastavalt hinnakirjale tunnitasu põhimõttel. Antud juhul leppisid pooled kokku tunnitasu 75 eurot, millele lisandub käibemaks, mis on tavapärasest hinnakirjast odavam tasu. Hageja tõi tööde teostamiseks vajaliku pikknoolega ekskavaatori töö tegemise kohta 24.septembril 2013.a., kandes sellega seoses kulusid 542,40 eurot. Vastavalt kokkuleppele poolte vahel ja tavalisele praktikale kohustus kostja hüvitama poole tehnika kohaletoimetamise maksumusest.
2.Hageja teostas töid viie päeva vältel – 25.-27.09.2013; 30.09.2013 ja 1.10.2013.a. 48 töötunni ulatuses. H. T. kogu tööde teostamise aja jooksul objektil, jälgis tööde teostamist
ning aktsepteeris tööde teostamist ja mahtu, kinnitades seda oma allkirjaga. 21.oktoobril 2013.a. esitas hageja kostjale arve 4656 euro tasumiseks (koos käibemaksuga), millest 3600 eurot (käibemaksuta) moodustas kaevetööde tasu ja 280 eurot (käibemaksuta) ekskavaatori transportimise kulu. Kuna kostja jättis esitatud arve alusel hagejale raha maksmata, on hageja taotlenud ka viivise väljamõistmist 0,5 % päevas tasumata summalt. Hagi esitamise ajaks on kostja olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses 549 päeva (26.10.2013 – 28.04.2015), millest tulenevalt on viivise summa 12 780,72 eurot, kuid lähtuvalt heast menetluspraktikast nõuab hageja kostjalt viivist põhinõude ulatuses, s.o 4656 eurot. Eeltoodu alusel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 637 lg 3 ja 4 ning 113 lg 1 nõuab hageja kostjalt 9312 euro väljamõistmist. II. Kostja vastuväited
3.Kostja vastuses hagile (tl.19-21) tunnistab hageja nõuet osaliselt -1500 euro ulatuses. Kostja kinnitab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel pidi UPA Building OÜ teostama kaevetöid Laaksaare kanalis 6 päeva jooksul kokku 48 tunni ulatuses. Poolte kokkuleppe tingimused nähtuvad kostja 15.11.2013.a. kirjast. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid pooled kokku töö tasustamise osas alljärgnevatel tingimustel: - kui töö kestab kuni 1 päev ja väljatõstetud kogus on vähemalt 500 m3, on töötunni hind 75 eurot tund; - kui töö kestab 2 päeva ja väljatõstetud kogus on vähemalt 500 m3 päeva kohta, on töötunni hind 70 eurot tund;
- kui töö kestab kauem kui 2 päeva ja väljatõstetud kogus on vähemalt 500 m3 päeva kohta, on töötunni hind 60 eurot tund; - ekskavaatori objektile toomise eest treileriga maksab tellija juhul, kui töö kestab kuni 2 päeva ja tööde teostaja juhul, kui töö kestab kauem kui 2 päeva; - ekskavaatori objektilt äraveo eest pidi tasuma kas järgmise töö tellija või tööde teostaja UPA Building OÜ.
4.Hageja teostas töid mittekokkulepitud kvaliteedi ja kiirusega. Kostja juhtis sellele hageja esindaja A. T. tähelepanu, kuid viimane kohapeale töid üle vaatama ei tulnud. Kostja juhtis hageja tähelepanu ka asjaolule, et hageja kasutas töö tegemiseks väikese jõudlusega koppa, mis suutis välja tõsta vaid 450 m3 liiva ja setet tavalise töönormi – 10001200m3 asemel. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt on vormistamata, kuna UPA Building OÜ jättis töö lõpetamata. Hageja poolt esitatud tõend, mis on vormistatud arve blanketile ning mida hageja käsitleb töö üleandmisevastuvõtmise aktina, ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd summas ei olnud pooled kokkuleppele jõudnud. Kostja teatas hageja seaduslikule esindajale, et tehtav töö on puudustega, kuid viimane ei võtnud midagi ette, vaid lasi tööl endisel viisil jätkuda, mistõttu ei jõutud töötegemisel kokkulepitud tulemuseni ja kohtule on esitatud töö mahu kohta valeandmed. Hageja on vastutav töövõtulepingu rikkumise eest tulenevalt VÕS § 645 lg 1 p 1, kuna ta ei teavitanud kostjat, et kasutab töö tegemisel väiksema tööjõudlusega vahendeid, mistõttu ajavahemik tööde teostamiseks pikeneb või jääb töö üldse lõpuni teostamata. Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud töö ei vasta pooltevahelisele kokkuleppele ning hageja on rikkunud sellega
pooltevahelist lepingut. Hageja poolt kasutatud mehhanismid ei sobinud selliseks tööks, milles pooled omavahel kokku leppisid, töö jäi lõpule viimata ning kostjale esitati tegelikkusest oluliselt suurem arve. Hageja poolt esitatud viivise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd teostatud tööd ei vasta lepingutingimustele ja põhinõue on ülepaisutatud. Kostja on pakkunud hagejale kompromissi, hageja on sellest keeldunud ning on viivitanud nõude esitamisega kohtusse, et nõuda ebamõistlikult suurt viivist. III. Hageja seisukohad kostja vastuväidete suhtes
5.Hageja vastuses kostja vastuväidetele (tl.33-35) leiab hageja, et kostja väited töövõtulepingu tingimuste kohta on tõendamata ning vastuolus poolte kokkuleppe ja lepingu olemusega. Erinevalt kostjast on hageja seisukohal, et pooltevaheline leping ei vasta VÕS § 635 lg 4 sätestatud tarbijatöövõtulepingu tingimustele. Hageja teostas töid vastavalt poolte kokkuleppele ning kaevetööde tavapraktikale parima enda käsutuses oleva tehnikaga. Pooled ei leppinud kokku selles, millist konkreetset ekskavaatorit peab hageja kasutama ning mitu kuupmeetrit peaks ekskavaator päevas välja tõstma. Kostja oli hageja masinapargist teadlik ning hageja kasutas tööde teostamiseks kõige suuremat masinat, mis tema käsutuses oli- 29 tonnist 20 m pikknoolega ekskavaatorit, mille kulbi suurus oli 0,7 m3 ning mis oli sobivaim kostja poolt tellitud töö tegemiseks – vesiliiva väljakaevamiseks järvepõhjast. Kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et hageja kasutaks mingit muud masinat, kuivõrd teenust tellides oli talle teada, milliste masinatega on
hagejal võimalik teenust osutada. Seetõttu on tagantjärele ainetu väita, et kasutatud masin oli ebasobiv.
6.Kostja poolt 15.11.2013.a. AS-le Julianus Inkasso saadetud vastuskirjas loetletud väidetavaid lepingu tingimusi ei ole tegelikkuses hageja ja kostja vahel kokku lepitud. Kooskõlas töövõtulepingu olemusega leppisid pooled kokku konkreetses tehtavas töös, mitte kaevetööde ajalises mahus. Kostja poolt viidatud ”tavaline töönorm 1000 – 1200 m3 päevas on tõendamata ja ebarealistlik, praktikas on tööpäeva jooksul veest väljakaevatava vesiliiva maht 100 – 350 m3. Kostja ei ole oma vastuses selgitanud, milles seisnesid puudused töö kvaliteedis ega ole tööde teostamise ajal teavitanud hageja esindajat A. T. tööde lepingutingimustele mittevastavusest. H. T. küll tööde teostamise esimesel päeval helistanud A. T. ning öelnud, et ekskavaatori operaator on tema hinnangul aeglane, kuid see ei tähenda, et hageja oleks tööde teostamisel ebamõistlikult viivitanud. Kui hageja tegi ettepaneku töö lõpetada, kui see kostjale ei sobi, soovis kostja siiski tööde jätkamist. Edasise töö käigus ega ka hiljem ei ole kostja hagejat teavitanud tööde mittevastavusest lepingu tingimustele. Seega isegi kui puudused oleksid esinenud, on kostja rikkunud VÕS § 644 lg 1 sätestatud teavitamiskohustust ning tulenevalt VÕS § 644 lg 3 minetanud õiguse tööde lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuivõrd kostja on tööd 24.09. 2013.a. vastu võtnud, on hageja tasunõue muutunud VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks. Hageja on seisukohal, et töö vastuvõtmise vormistamine arve blanketile ei muuda asjaolu, et kostja aktsepteeris oma allkirjaga tööde loetelu ja mahu. Arve tööde eest tasumiseks on vormistatud eraldi dokumendina.
IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
7.Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei vaidle pooled asjaolu üle, et 2013.a. septembrikuus teostas UPA Building OÜ H. T. tellimusel lintkopaga kaevetöid Peipsi järve kaldal Laaksaare sadama läheduses. Töö tegemiseks olid pooled sõlminud suulise töövõtulepingu. Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, tunnistades tasu maksmise kohustust 1500 euro ulatuses. Vaidluse all on kokkuleppe tingimused, sealhulgas töö eest tasu maksmise tingimused ning asjaolu, kas kostjal esineb alus keelduda töö eest osaliselt tasu maksmisest.
8.Hageja on esitanud oma ettevõtte hinnakirja (tl.5), millest nähtub, et lintekskavaatori, pikknoole pikkusega 20 meetrit kasutamise hind ühe tunni eest on 90 eurot (käibemaksuta). Tõendamaks tasu nõuet ekskavaatori veo eest on hageja esitanud Aryvar Auto OÜ arve, summas 542,40 eurot kirjeldusega „02.10.2013 Ekskavaatori vedu LaaksaareViljandi, ja laadimised“(tl.6). TL.7 on dokumentaalne tõend, nimetusega „arve“, milles on märgitud lintkopaga kaevetöö – kraavi puhastamine mudast ajakulu 24.09.25.09., 26.09., 27.09., 30,.09. ja 01.10.2013.a. kokku 48 tundi. Arve blanketi lahtisse „hind“ on märgitud arv 75 ning arvud 3600+180+100, maksjaks on märgitud Toode, Hans.
TL.8 on UPA Building OÜ arve nr 130174, mis on koostatud 21.10.2013 tasumiseks H. T. kaevetööde eest 48 tunni ulatuses, hinnaga 75 eurot tund kokku 3600 eurot ning transporditeenuse eest 24.09.2013.a. summas 280 eurot, koos käibemaksuga kokku 4656 eurot.
9.Kostja on esitanud tõenditena kirjavahetuse H. T. (Osaühing R. V. ) ja UPA Building (Julianus Inkasso OÜ) vahel (tl.23-29). Uurides nimetatud kirjavahetust kronoloogilises järjekorras, nähtub, et 28.oktoobril 2013.a. on UPA Building OÜ poolt saadetud H. T. meeldetuletus arve nr 130174 tasumata jätmise kohta ning hoiatus, et kui arve ei ole 30.10.2013 tasutud , antakse see üle inkassofirmale. 7.novembril 2013.a. on H. T. saatnud kirja arve nr 130174 tasumise asjas, paludes A. tulla kohale Laaksaarde, et vaadata üle tehtud töö. Kirjas on esitatud pretensioon, et kanali ots on vaid osaliselt välja kaevatud ning märgitud, et arve tuleb esitada mitte H. T. kui eraisikule, vaid tema firmale. Sellele kirjale on vastatud, et nõue on antud inkassofirmale. 15.11.2013.a. H. T. poolt saadetud selgituses Julianus Inkasso AS esindajale Oliver Inslerile on H. T. UPA Building OÜ-ga sõlmitud suulise kokkuleppe sisu ja märkinud, et reaalselt ei teinud teostaja töid vastavalt kokkuleppele – kohas kus kanal suubub järve, onu muda, liiva ja setteid välja tõstetud vaid osaliselt. Kostja on kirjas teinud hageja esindajale ettepaneku tulla kohapeale, et töö üle vaadata, mõõta ekskavaatori poolt väljakaevatud kogused ning allkirjastada tööde üleandmisevastuvõtmise akt. Seejärel on võimalik töö eest tasuda vastavalt kokku lepitud tundide ja päevaste miinimumkoguste määradele.
Ettepanek hageja esindajale tulla kohapeale tehtud töö üleandmise-vastuvõtmise vormistamiseks sisaldub ka 26.novembril 2013.a. H. T. saadetud kirjas O. I. . 06.12.2013.a. on R. V. OÜ lepinguline esindaja edastanud Julianus Inkasso OÜ-le ettepaneku vaidluse kokkuleppel lahendamiseks. Nimetatud kirjas on märgitud, et vaidlust ei ole asjaolu osas, et Laaksaare sadama lähedal asuva kanali kaevetööd tuli teostada 6 päeva jooksul ning kokku oli lepitud töötunni hind juhul, kui töövõtja tagab teatud kogused päeva kohta. Töid ei teostatud kokkulepitud kvaliteedi ja kiirusega, kasutati väikese jõudlusega koppa. Kuna tööde üleandmisevastuvõtmise akt on vormistamata ning tööd on lõpetamata, puudub 24.09.2013 esitatud arvel sisuline ja õiguslik alus. Arvele allakirjutamisega ei ole R. V. OÜ aktsepteerinud töötasu, vaid allkiri on antud arve kättesaamise kohta. Kompromissina on R. V. OÜ nõus töö eest tasuma, kui UPA Building teostab töö kokkulepitud mahus või tasuma reaalselt tehtud töö eest 1500 eurot.
10.25.augustil 2016.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.78-88) on üle kuulatud tunnistajad A. T. ja A. V. . A. T. ütluste kohaselt leppis tema OÜ UPA Building nimel H. T. telefoni teel kokku, et OÜ UPA Building saadab oma pika noolega ekskavaatori sadama või kanali puhastamiseks. Kostja oli teadlik hagejal sellise masina olemasolust, sest ta helistas ise, A. T. ei teavitanud teda konkreetsest masinast. A. T. ja H. T. kokku millal ja kuhu ekskavaator toimetada ning tasu maksmises masina kasutamise aja eest ühe tunni hinnaga 75 eurot. Kuna oli nädalapikkune töö, alandati tavapärast hinda, mis oli 90 eurot tund. Töö mahus, s.t. kui palju tuleb välja kaevata, kokku ei lepitud, kuna sadama puhastamise töö puhul ei ole see võimalik ega tavapärane,
vees kaevates ei ole teada kaevamise sügavus. Ka riigihangetes osalemisel arvutatakse sadama süvendustööde puhul töö hind tunnihinde alusel. Pika noolega ekskavaatori tööjõudlus on 2-3 korda väiksem, kui lühikese noolega ekskavaatoril, mis on võimeline kaevama karjääris 500- 600 m3 päevas. Kuna tunnistajal on ekskavaatoritega töö kogemus alates 2006.aastast, kinnitab ta, et vaidlusalusel juhul 1000 m3 väljakaevamine päeva jooksul ei ole võimalik. Tavapäraselt maksab masina transpordi eest tellija, kui näiteks järgmist objekti ei ole, maksab tellija nii masina objektile toomise kui ka viimise eest. Antud juhul tellija seda ei teinud. Kokkuleppe sõlmimisel ei teavitanud H. T. , et soovib lepingu sõlmida äriühingu nimel. A. T. on kinnitanud, et tööde tegemise järgselt ei teavitanud H. T. , et pole töödega rahul, rahulolematust avaldas ta siis, kui oli vaja töö eest tasuda. Siis teatas H. T. , et töö jäi lõpetamata, varem ta ei olnud ka sellist väidet esitanud. Töö tegemise ajal pöördus H. T. A. T. poole sooviga välja vahetada ekskavaatori tööagregaat –0,7 kandine kulp, kuid suuremat kulpi antud masinale panna ei saa. H. T. ole kompetentne seda hindama. Oma ütlustes 24.09.2013.a. koostatud dokumendi kohta, mis on vormistatud arve blanketile (tl.7) kinnitas A. T. , et ekskavaatorijuhi poolt on sellele kirjutatud töö tegemise kuupäevad ja tundide arv, ettevõtte nimi, aadress ja telefoninumber, tunnistaja on kirjutanud summad (3600+180+600 transport). Dokumendil olev allkiri on kirjutatud H. T. , temalt tuli ka initsiatiiv tööde lõpetamiseks. Seega võib seda dokumenti nimetada tööde kinnitusleheks, kus tellija on kinnitanud, millistel kuupäevadel ja ajalises ulatuses on töid teostatud. Kinnitusi töö tegemise kohta on
võetud ka valgele paberile, ilmselt sel korral ei olnud ekskavaatorijuhil muud paberit kui see arve blankett. Selle baasil on koostatud raamatupidamises arve. Kuivõrd töö eest tasumine oli kokku lepitud ekskavaatori kasutamise aja alusel, ei pidanud A. T. vajalikuks H. T. kohapeal väljakaevatud koguseid üle vaadata, ta ei ole seda ka H. T. kunagi lubanud. Tunnistaja hinnangul oli ekskavaatori juht kompetentne seda tööd tegema, ta oli töötanud OÜ-s UPA Building alates 2008.aastast.
11.Tunnistajana ütlusi andnud endine OÜ UPA Building ekskavaatorijuht A. V. kinnitab, et on H. T. tellimusel puhastanud pika mastiga Doosan kopaga Peipsi järve ääres järvega ühenduses olevat kraavi , mis oli vett täis. Ülesanne oli kraav ära puhastada mudast ja liivast, töö näitas kätte H. Toode, puhastamine pidi toimuma kuni järveni. Tööd kestsid 6 päeva, kella kaheksast viieni. H. T. töösse, soovitas kiiremini töötada, kuid see oleks mingil määral masinat lõhkunud, suure mastiga ei saa kiiresti vehkida. Selle ekskavaatoriga oli tunnistaja varem töötanud umbes neljal või viiel objektil. Töö kestis 6 päeva ja lõppes, kui A. V. jõudis järveni välja. Ta teatas sellest töödejuhatajale, sest oli vaja treiler tellida, et ekskavaator teisele objektile viia, kopp läks edasi Viljandisse. A. V. on andnud ütlusi ka selle kohta, et tl 7 olev dokument on tehtud tööde leht, kuhu tema kirjutab tehtud töö, tunnid ning tellija annab viimasel päeval allkirja. A. V. sõitis H. T. allkirja saamiseks Räpinasse, kus H. T. alla. Tunnistaja ütles H. T. , et töö on tehtud. Tumedama kirjutusvahendiga on A. T. märkmed, need on tehtud pärast H. T. allkirjastamist. Sellise blanketi sai tunnistaja OÜ UPA Building töödejuhatajalt, tavaliselt kasutatigi selliseid.
12.Hinnates kohtule esitatud tõendeid ja nende alusel tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna pooled ei vaidle asjaolu üle, et tegemist oli töövõtulepinguga, lähtub ka kohus õigussuhte kvalifitseerimisel ja nõude põhjendatuse osas seisukoha võtmisel töövõtulepingut reguleerivatest võlaõigusseaduse sätetest. Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtu hinnangul ei ole relevantne kostja poolt kohtuistungil esmakordselt esitatud vastuväide, et tellijaks ei olnud H. T. , vaid OÜ R. V. , mida H. T. . Hagejat lepingu sõlmimisel esindanud ja kohtus tunnistajana ütlusi andnud A. T. on kinnitanud, et H. T. teavitanud, et esindab kokkuleppe sõlmimisel äriühingut. 20.07.2015.a. esitatud vastuses hagile ei ole kostja esitanud nõudele vastuväidet, mis tugineb asjaolule, et tegemist ei ole õige kostjaga. Vastupidi – kostja on hagi osaliselt – 1500 euro tasumise osas isegi õigeks võtnud ning muuhulgas toetunud asjaolule, et on lepingu sõlminud tarbijana. Seega tuleb lugeda asjaolu, et kostja on pooltevahelise õigussuhte osaline, ehk lepingu pool vastavalt TsMS § 231 lg 2 kostja poolt omaks võetuks. TsMS § 440 lg 1 alusel kuulub õigeksvõetud nõue rahuldamisele, mis tähendab, et kohus ei ole kohustatud hindama hageja nõude 1500 euro väljamõistmiseks kostjalt tõendatust ega põhjendatust.
13.Kuivõrd aga hageja ja kostja on erinevalt tõlgendanud kokkulepitud töö tegemise eest tasu arvestamise aluseid ning kostja on keeldunud tasu maksmisest muuhulgas
põhjendusega, et tööl ei ole kokkulepitud omadusi ehk töö ei vasta pooltevahelisele kokkuleppele, annab kohus järgnevalt hinnangu eeltoodud asjaolusid tõendavatele tõenditele. Hageja väide, et töövõtulepingu esemeks oli kaevetööde tegemine konkreetse kostja poolt taotletud mehhanismiga ning teenus seisnes veega täidetud kanali (kraavi) puhastamises setetest, on tõendatud tunnistajate A. T. ja A. V. ütlustega. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud, kuid on esitanud väite, et kokkulepe hõlmas ka kaevetöö käigus väljatõstetud muda, liiva ja setete koguseid, millest sõltus tasu suurus. Tõendatud on asjaolu, et kostja pöördus pärast hageja poolt arve esitamist tehtud töö eest tasu saamiseks hageja poole, et mõõta väljakaevatud pinnase kogused, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku tasu arvestamises kaevatud pinnase mahu alusel. Seetõttu ei ole hageja ka pinnase koguste mõõtmist teostanud. Hageja tehnika rendi hinnakirjast lähtuvalt on usutav, et kokkulepitud hind kaevetöö tegemise eest oli 75 eurot tunnis, mis on kasutatud ekskavaatori puhul hinnakirjas märgitust madalam hind. Kostja on muuhulgas ka sellist hinda aktsepteerinud, kuid seadnud selle oma vastuses sõltuvusse töö kestusest (kuni 1 päev) ja kaevatud kogusest (vähemalt 500m3). Kuid siinkohal peab kordama, et kostja ei ole sellise hinnakokkuleppe sõlmimist tõendanud.
14.Järgnevalt tuleb võtta seisukoht, kas töö saab lugeda valminuks, mis on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks VÕS § 637 lg 3 järgi ning kas oli kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, mis on tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks VÕS § 637 lg 4 kohaselt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kokkulepitud töö seisnes teenuse osutamises - veekogu põhja puhastamises
ekskavaatoriga, siis tuleb töö valminuks lugemisel lähtuda tellija hinnangust. Käesolevas asjas on tunnistaja A. T. kinnitanud, et initsiatiiv töö lõpetamiseks tuli H. T. (tellijalt). Tunnistaja A. V. , kes reaalselt ekskavaatoriga töid teostas, on öelnud, et ta jõudis tööga järveni välja, kaugemale ei saanud minna. Kuna ka tellija ei esitanud nõuet töö jätkamiseks vaid on andnud allkirja A. V. poolt temale esitatud töötundide arvestusele , siis saab teha järelduse, et töö tuleb lugeda valminuks.
15.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud pooltevaheline kokkulepe töö vastuvõtmise osas ja seda ei saa pidada teenuse osutamise puhul ka tavaliseks. Samas kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel – H. T. viibimine töö tegemise kohas ning töö teostaja poolt esitatud ajaarvestuse allkirjastamine on võimalik järeldada ka töö vastuvõtmist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud töö lepingutingimustele mittevastavust, mis annaks aluse vähendada maksmisele kuuluvat tasu. Ta ei ole tegelikult ka töövõtjale teatanud töö mittevastavusest lepingutingimustele, oma kirjades töövõtjale ja võla sissenõudmisega tegelevale Julianus Inkasso OÜ-le on ta asunud tagantjärele kujundama pooltevahelise lepingu tingimusi ning nõudma töö ülevaatamist tööandja poolt, millise kokkuleppe olemasolu lepingu sõlmimisel ei ole tõendatud. Kostjal endal oli võimalus töö üle vaadata ja juhul, kui töö tõepoolest ei vastanud lepingu tingimustele, siis sellest töövõtjale vastavalt VÕS § 644 lg 1 teatada. Osundatud paragrahvi 3.lõige ütleb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
16.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kokkulepet töö tegemiseks vajaliku mehhanismi (ekskavaatori) transportimise kulu jagamise osas tellija ja töövõtja vahel, samuti on tõendamata kokkulepe viivise määras 0,5 % päevas. Hagejale Aryvar Auto OÜ poolt esitatud arve ekskavaatori veo eest tasumiseks 02.10.2013.a. Laaksaarest Viljandisse, summas 542,40 eurot ei tõenda, et kostjal oli kohustus tasuda transportimise kulu 280 euro ulatuses. Hageja tunnistaja A. T. , kes rääkis kostjaga läbi lepingu tingimused, ei ole kohtus andnud ütlusi kokkulepete kohta ekskavaatori transportimise kulude kandmise ega viivise määra osas. Viivise määra märkimine arvel ei tõenda, et pooled olid sellises viivise määras kokku leppinud. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tehnika kohaletoomise maksumuse kandmine tellija poolt ning rakendatud viivise määr vastavad sellekohase tegevusala tavapraktikale.
17.Eeltoodust tuleneb, et kostjal on kohustus tasuda hagejale 25.09., 26.09., 27.09., 30.09. ja 01.10.2013.a. 48 tunni ulatuses teostatud kaevetööde eest 4320 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud kohustus muutus sissenõutavaks 26.10.2013.a. , s.o arvel nr.130174 märgitud tasumise tähtajal. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel viivist. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 26.10.2013 kuni hagi esitamiseni 28.aprillil 2015.a., lisanduva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel ei ole nõutud. Kuna tõendatud ei ole viivise määras kokkuleppe sõlmimine, tuleb viivise määraks lugeda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr, ehk VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1
sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viimati nimetatud intressimäär oli alates 01.07.2013. a 0,50%, alates 01.01.2014. a 0,25%, alates 01.07.2014. a 0,15% ning alates 01.01.2015. a 0,05%. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivise tasumist järgmiselt: 1) perioodi 27.10.2013. a kuni 31.12.2013. a (66 päeva) eest määraga 8,5%, s.o 66,40 eurot; 2) perioodi 01.01.2014. a kuni 30.06.2014. a (181 päeva) eest määraga 8,25%, s.o 176,74 eurot; 3) perioodi 01.07.2014. a kuni 31.12.2014. a (184 päeva) eest määraga 8,15%, s.o 177,49 eurot; 4) perioodi 01.01.2015. a kuni 28.04.2015. a (118 päeva) eest määraga 8,05%, s.o 112,43 eurot ehk kokku 533,06 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 4853,06 eurot. V. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 ja lg 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.Pooled on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad ja kuludokumendid (tl.55-61, 62-76). Kohus on andnud asjas menetlust lõpetaval kohtuistungil pooltele tähtaja menetluskulude kohta seisukohtade esitamiseks vastavalt hagejale 1.september 2016 kostja menetluskulude kohta ning kostjale 6.september 2016.a. Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma seisukohti vastaspoole menetluskulude kohta esitanud. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja hagejale õigusabi kokku 18 tunni 40 minuti ulatuses, sealhulgas sõidule kulunud aeg seoses kohtuistungist osavõtuga Põlvas 25.08.2016.a. 1 tunni 40 minuti ulatuses. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 2748,62 eurot (käibemaksuta), sealhulgas töölähetusega seotud kulud (kütusekulu) summas 10,12 eurot. Hagejat on menetluses esindanud Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Tambet Laasik, kliendile esitatud arvete spetsifikatsioonides on õigusabi osutajana märgitud ka
vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar. Õigusabi osutati hinnaga 120 ja 130 eurot tund, millist tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja esindaja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonide ja toimiku materjalide alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikeks õigusabikulud, mis on otseselt seotud kohtumenetlusega, s.o kohtuistungist osavõtt, selleks valmistumine , hagiavalduse ja vastuse koostamine kostja seisukohtadele, päringute ja taotluste koostamine kohtule. Seevastu ajakulu sõidule, asjatundjale küsimuste koostamine ning advokaatide omavahelistele telefonivestlustele ja juhiste andmisele vastuste koostamiseks ei ole menetluskuluks TsMS § 144 p 2 järgi. Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-27843). Kohus leiab, et võttes arvesse menetluse tulemuslikkust hageja jaoks, on õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks olnud põhjendatud ja vajalik 12 tunni ulatuses, s.o 1200 eurot, arvestades vandeadvokaat T.Laasiku puhul rakendatud tunnihinda – 120 eurot ning kulutused on põhjendatud 10,12 euro ulatuses. Hageja on tasunud tsiviilasjas hagi esitamisel riigilõivu 550 eurot (tl.10), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseaduse Lisast 1. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 840 eurot (koos käibemaksuga), kostjat on menetluses esindanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv.
Arvestades hageja nõude – 9312 eurot rahuldamist 4853,06 euro ulatuses, s.o 52 % esitatud nõudest, on kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud jagada menetluskulud osaliselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätta osaliselt poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1⁄2 kohtukuludest - hagi esitamisel tasutud riigilõivust, summas 275 eurot. Kummagi poole õigusabikulud jätab kohus poole enda kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täiutmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.