Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1011
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 27.03.2024 ettekirjutuse nr 1052277823 tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamise osas ning PPA kohustamiseks vaidlustatud osas uue otsuse tegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (s xx xx xxxx) Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-24-1011 Schengeni alale 04.03.2024 ning on kuni keelduva otsuse saamiseni viibinud alal pidevalt kokku 23 päeva ehk 3 päeva lubatud viibimisajast rohkem. Isiku pass on politsei käes. 2) 27.03.2024 vestlusel selgitas isik, et tuli 04.03.2024 Schengeni alale, kuna 07.03.2024 oli Eestisse määratud kohtuistung seoses abiellumisega Eesti püsiva elanikuga Y. Isik selgitas, et lendas lennukiga Armeeniast Itaaliasse, kus oli umbes 6-7 tundi, Eestisse jõudis 05.03.2024. Itaalia viisa saamiseks deklareeris ta turismi eesmärki, kuid kavatses ka minna Eestisse osalema kohtuistungile, mis pidi käsitlema tema ja elukaaslase vahel abielu sõlmimise luba ning kus ta pidi isiklikult osalema. Samuti esitas ta perekonnaseisuametis abiellumisavalduse. Isik selgitas, et soovis oma elukaaslasega abielluda, kuid ilma seadusliku aluseta Eestis viibimiseks oleks see olnud juriidiliselt võimatu. Isik selgitas ka, et plaanis reisida ja naasta Itaaliasse, kuid selle kohta tõendeid ei esitanud. Pärast abiellumisavalduse esitamist otsustas ta taotleda Eesti viisat. Ta tunnistas, et teadis, et viisast keeldumisel saab ta illegaalselt riigis viibiva isiku staatuse, kuid arvas, et selle ainsaks tagajärjeks on lahkumisettekirjutus. Ta ei teadnud, et lisaks on PPA-l kohustus kehtestada sissesõidukeeld. 3) Seega lisaks ebaseaduslikult Eesti territooriumil viibimisele tegi isik seda teadlikult, püüdmata vältida selle olukorra tekkimist. See viitab tema ebausaldusväärsusele. Küsitluse ajal püüdis isik vältida küsimustele otseste vastuste andmist. Pole alust järeldada põgenemisohtu või seda, et isik ei kavatse vabatahtlikult lahkumisettekirjutust täita. Seega anti talle Eestist lahkumiseks aega 14 päeva, millega isik oli nõus. 4) PPA võtab arvesse, et isik on täitnud kaasaaitamiskohustust ning aidanud asjaolusid välja selgitada. Isiku sõnul ta ei arvestanud sissesõidukeelu kohaldamisega ning kahetseb tegu. Isikut pole varem väärteo- ega kriminaalkorras karistatud, teda pole ka Schengeni liikmesriigist sissesõidukeeluga välja saadetud. Humaansetel alustel sissesõidukeelu mitte kohaldamiseks alust ei nähtu. Isikul ei ole Eestis lähedasi või pereliikmeid, kes vajaksid abi toimetulekul. Tema Eestis viibimine ei ole hädavajalik. Seega kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks.
3-24-1011 sissesõidukeelu korral satuvad noored abikaasad raskustesse ja nende abielusuhted võivad lõppeda. 3) D-viisa taotlemise ajal (ja kuni 28.03.2024) viibis kaebaja Eestis seaduslikul alusel. 4) Kaebaja tunnistab, et Eestisse abielu sõlmimiseks saabumisel on ta rikkunud Itaalia viisa saamiseks deklareeritud turismieesmärki, kuid ta tegi seda seaduse mittetundmise tõttu ning kahetseb siiralt oma tegu.
PPA palub 17.05.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Kaebaja saabus Eestisse 05.03.2024. Eestis viibides taotles ta 13.03.2024 Eesti pikaajalist D-viisat, kuid 26.03.2024 keeldus PPA viisa andmisest. PPA tegi lahkumisettekirjutuse 27.03.2024. Kaebaja lahkus Eestist 09.04.2024. 2) Kaebajal ei olnud alust viisa alusel Eestis viibimiseks kuni 28.03.2024, nagu ta väidab. Kaebajal oli lubatud viibida Schengeni alal 20 päeva ja kuna ta sisenes alale 04.03.2024, lõppes viisaga lubatud viibimisaeg 23.03.2024, isegi kui viisa kehtivusajaks oli 28.03.2024. Vastustaja möönab, et pärast viisa viibimisaja lõppu oli kaebajal õigus Eestis viibida viisa taotluse läbivaatamise ajal tulenevalt VMS §-st 623. Alates 26.03.2024 ei olnud kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Ettekirjutuse tegemise hetkega viibis kaebaja Eestis illegaalselt 2 päeva. Seega oli lahkumisettekirjutuse tegemine õiguspärane. Kuigi viisa taotluse läbivaatamise ajal oli kaebaja viibimine Eestis seaduslik, ei tähenda see, et kaebaja pole rikkunud viisa tingimusi. Eestis viibides said viisaga lubatud päevad läbi ning kaebaja ületas viisaga kindlaks määratud viibimisaega. Viisa puhul on tegemist riigis ajutise viibimise alusega ja kaebaja pidi oma Eestis viibimise korraldamisel nimetatud asjaolu arvesse võtma. Kaebaja pidi möönma, et tal võib mitte õnnestuda sõlmida abielu enne viisapäevade lõppu. Välismaalasel ei saa olla õiguspärast ootust, et talle antakse viibimisalus Eestis, seega ei saanud kaebaja loota, et talle antakse Eesti viisa. 3) Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Seadus ei sätesta, kaua peab välismaalane illegaalselt Eestis viibima, et kohaldada tema suhtes sissesõidukeeldu maksimaalseks ajaks. Seega pole oluline, mitu päeva välismaalane ebaseaduslikult Eestis viibis, vaid 3-aastase sissesõidukeelu määramiseks piisab ebaseaduslikult Eestis viibimise faktist. PPA-l on õigus lühendada sissesõidukeelu pikkust, kuid käesoleval juhul ei esine selliseid kaalutlusi, mis tingiksid kaebaja suhtes lühema sissesõidukeelu kohaldamise. 4) Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebaja abielus. Tal ei olnud sel ajal abikaasat ega muid perekondlikke suhteid, seega ei saanud PPA neist ettekirjutuse tegemisel lähtuda. Abielu registreerimise soov ei kinnita lahkumisettekirjutusega perekonnaelu kaitse põhiõiguse piiramist ja PPA otsuse õiguspärasus ei sõltu kaebajal esinenud võimalikust soovist abielluda. Abielu hilisem sõlmimine ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust, pärast sissesõidukeelu kohaldamist tekkinud asjaolud pole olulised. Kaebajal on võimalik taotleda sissesõidukeelu lühendamist. Samas tuleb arvestada, et abielu sõlmiti ajal, mil kaebajale oli juba tehtud lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu. Ka sissesõidukeelu tühistamine ei tähenda, et kaebaja saaks kohe naasta – selleks on tal vaja viibimisalust (nt viisat või elamisluba). Jääb arusaamatuks, miks otsustasid kaebaja ja tema abikaasa abielu sõlmida alles vahetult pärast lahkumisettekirjutuse tegemist. Ilmselt oli kaebaja teadlik võimalusest sõlmida abielu veebi teel, kuna abiellumisavaldus esitati järgmisel (kui mitte sama) päeval pärast ettekirjutuse tegemist. Pole selge, miks pole abikaasad võtnud sellist võimalust ette varem, vaid tuli ära oodata Eestis abieluvõrdsuse kehtestamine ja kiiremas korras korraldada
3(5)
3-24-1011 abiellumine Eestis. Kaebaja ise tunnistab, et abielu sõlmimise protseduur on niigi keeruline ja aeganõudev, samas USA-s sõlmiti abielu paari päevaga ilma abikaasade kohalolekuta 5) Seega on kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale proportsionaalne. Ettekirjutuse tegemisel võttis PPA arvesse, et kaebaja ei ole abielus, ta on viibinud Eestis illegaalselt, samuti rikkus ta viisa tingimusi. Muid sidemeid kaebajal Eestiga ei ole. Seaduse mittetundmine ei muuda riigis ebaseaduslikku viibimist olematuks ega anna alust sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Kaebaja ise tunnistas, et Eesti ei väljastaks talle viisat. Vaatamata sellele, et väidetavalt konsulteeris kaebaja juristidega, oli ta valmis jääda Eestisse illegaalselt, kuna lootis vaid lahkumisettekirjutuse saamisele. Jääda Eestisse ilma seadusliku aluseta kaebaja ei tohtinud. Riigil on tulenevalt rahvusvahelise õiguse põhimõttest suveräänne õigus kontrollida välismaalase riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase, kes on rikkunud riigis kehtivat õiguskorda, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu.
3-24-1011 (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2024 otsus nr 3-23-1778). Venemaa kodanikust välismaalase suhtes kohaldatakse seejuures VSS § 7 4 lg 41 järgi Schengeni sissesõidukeeldu.
Eelnevast tulenevalt puudub kaebuse rahuldamiseks alus.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.