Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2017.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-8952
Tsiviilasi
Irina Aljošina hagi Korteriühistu Viru 22A vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsiooniastmes
582,17 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. novembri 2016.a otsus (15. detsembri 2016. a täiendav otsus)
Menetluse alus ringkonnakohtus
KÜ Viru 22A apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Apellant (kostja): Korteriühistu Viru 22A (reg kood 80378994), lepinguline esindaja Jüri Sakkart Vastustaja (hageja): Irina Aljošina (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda KÜ Viru 22A apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
582,17 eurot kahju hüvitamiseks. Maakohus tegi 15. detsembril 2016. a asjas täiendava otsuse, millega täiendas kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohtuotsuse resolutsioonis on ekslikult märgitud, et kohus täiendab Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-16-8952, ehkki asja materjalidest nähtuvalt toimus 26. oktoobril 2016. a tsiviilasjas kohtuistung, kohus tegi otsuse 17. novembril 2016. a. Korteriühistu Viru 22A esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. novembri 2016. a otsuse tühistamist ja asjas uue lahendi tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine, võib olla omakorda tema solidaarse vastutuse aluseks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-13, p 51). Korteriühistu ei saa jääda passiivseks, vaid tal lasub hoolsuskohustus kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, on lisaks kohustus teavitada teisi korteriomanikke (olgu ka valitseja või korteriühistu vahendusel) torustikust lähtuvatest ohtudest, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-116-11, p 23). Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul rahuldas maakohus hagi üksnes osaliselt ning seega jäi purunenud torustikust tulenenud veelekkega kaasnenud kahju ca 35 % ulatuses hageja enda kanda. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust võimalus, et kahju eest võib olla vastutav ka korteri nr 11 omanik. Kui oma kohustusi on rikkunud nii korteriühistu kui ka teine korteriomanik, siis on korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (vt VÕS § 137 lg-t 1). VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja omal valikul esitada nõude ka üksnes ühe solidaarvõlgniku vastu. Seega ei tule ühe solidaarvõlgniku vastu hagi esitamise korral kontrollida, kas ka teise potentsiaalse solidaarvõlgniku puhul on nõude rahuldamise eeldused täidetud. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerib VÕS § 69, sh tekib kohustuse täitnud solidaarvõlgnikul tagasinõue teiste võlgnike vastu, v.a talle endale langevas osas. Eeldatakse solidaarvõlgnike osade võrdsust.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.