Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama.

Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagejale kuulub korteriomand aadressil XXX. 20.09.2015 toimus Sillamäel Viru pst 22A korterelamu püstakus paikneva kanalisatsioonitorustiku avarii: purunenud torustikust voolas välja vesi, mille tulemusel sai veekahjustusi samas majas asuva korteri 3 köögi ja koridori lagi ja seinad ning koridorikapp. Hageja taotles korteriühistult avariieelse olukorra taastamist ühistu kulul või korteriomanikule veekahjustuse tagajärgede likvideerimisega tekkivate kulutuste hüvitamist. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja teostas parandustöö oma vahenditega ning nõudis seejärel töö ja ehitusmaterjalide eest kantud kulude hüvitamist kostjalt summas 582,17 eurot. Samuti nõudis hageja kostjalt hiljem seoses lisatöödega tekkinud kulude hüvitamist summas 261,72 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt 843,89 eurot. Kostja pole hagejale kulusid hüvitanud. Hageja leiab, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kulutused, kuna ta on jätnud täitmata elamu tehnosüsteemi korrashoiu tagamise kohustuse, pole kontrollinud torude tehnilist seisukorda ning ei teinud õigel ajal hooldustöid. Hageja tugines hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5 ning ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 1 lõikele 2, alternatiivselt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. Hageja tõendid: nõue (tl 8, 11-12, 17-18), ettemaksuarve (tl 10), arve (tl 15), sularahaarve ja tasumise kviitung materjalide eest (tl 16), kahjujuhtumi 20.09.2015 ülevaatuse akt (tl 24), tööde vastuvõtuakt (tl 71-74) Kostja hagi ei tunnista. Viru pst 22A hagejale kuuluva korteriomandi peal asuvate korterite 7 ja 11 püstaku lekkiva toru vahetus toimus avariijärgselt 06.11.2016. Leke sai alguse korteri 11 püstakust, millest korteriühistut õigeaegselt ei teavitatud. Hageja keeldus kostja poolt pakutud veekahju saanud piirkonna kuivatamise võimalusest. Seega võis hageja viivitamisega ise

tekkinud kahju suurendada. Ülevaatusakti allkirjastas kostja esindaja kahjujuhtumi toimumisest viis päeva hiljem, s.t mitte 20.09.2015, vaid 25.09.2015. Kostja leidis, et tasu tehtud töö eest on ebaproportsionaalselt suur ning hind võis sisaldada tasu tehtud töö eest suuremas ulatuses kui seda eeldanuks taastusremont. Kostja tõendid: 27.10.2015 püstakute vaatluse akt korteri 3 köögis (tl 44-45) ja 1.11.2015 püstaku ülevaatuse akt (tl 46-47), OÜ Taskala hinnapakkumine (tl 48). Kohtu põhjendused Kohus, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjaolud, milles vaidlus puudub: ● hagejale kuuluv korteriomand sai 20.09.2015 veekahjustuse; ●korter sai kahjustatud veeavarii tõttu, mille põhjuseks oli korteri peal asuvate korterite püstakus asunud katkine kanalisatsioonitoru; ●hageja kandis taastamiskuludeks 843,89 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et kahjujuhtumi põhjuseks olnud korteriomandite reaalosa läbinud kanalisatsioonitorustik kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse KOS § 1 lg 2 kohaselt. Tegemist on ehitise olulise osaga TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas, millisel alusel ja ulatuses vastutab kostja kahjujuhtumi eest. Hageja nõuab kostjalt kanalisatsioonitorustiku purunemisest tekkinud kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kahju tekkis kostja tegevusetuse tõttu, sest ta ei taganud korrapäraselt torustiku korrasolekut. KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2 tulenevalt kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist lähtuva kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt (RK lahend nr 3-2-1-129-13). Tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimaselt tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 mõtte kohaselt, kui kahju tekitajad vastutavad kannatanu ees solidaarselt, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal valikuvõimalus, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib nõude esitada ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses. Järelikult võib hageja esitada nõude korteriühistu vastu, kellel on omakorda regressiõigus korteriomanike vastu. KOS § 15 lg 1 kohaselt kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike poolt loodid mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi muuhulgas kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Korteriomanike ja korteriühistu vaheline suhe on käsitletav lepingulise võlasuhtena. Seega saab korteriühistu vastutuse aluseks olla tema tegevusetus, s.o tehnosüsteemide korrasoleku korrapärase korrashoidmise kohustuse täitmata jätmine. Selles olukorras saab kahjunõude aluseks olla KOS § 15 ja VÕS § 115 lg 1. Deliktivastutus antud juhul kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastuseks kohtuistungil hageja poolt esitatud väitele, et 80-ndatel aastatel ehitatud majas pole selle ekspluatatsiooni vältel torustikke vahetatud, esitas kostja tõendi, mille kohaselt hageja on teinud takistusi ühistule torustiku korrasoleku kontrollimiseks ning pole andnud sellega võimalust omal ajal tööd teha (tl 75). Kohus tuvastas, et kostja väide on tõendamata ja paljasõnaline. Kostja esitatud kirjalikust tõendist nähtub, et korteriühistu ülevaatusaktid on koostatud pärast veeavarii toimumist (tl 44-45, 46-47). Kostja pole väitnud, et on täitnud oma kohustust hoida korras elamu kanalisatsioonitorustik ja seda nõuetekohaselt hooldanud enne veeavarii toimumist. Kuivõrd kostja ei ole selgitanud, mis põhjustas kanalisatsioonitoru katkimineku, milleks võib olla erinevaid põhjusi, siis on ümberlükkamata hageja väide, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust. Vaidlus puudub, et kahjustav asjaolu (veeleke) lähtus hageja korteriomandi reaalosa piirest väljaspoolt. Asjaolu, et torustiku asukoht on korterite piires silmale nähtamatult vaheseina taga, ei vabanda kostja kohustuse rikkumist. Seega ei ole kostja esile toonud sellist asjaolu, mis välistaks tema vastutuse. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse 7.peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS§-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise Pooled vaidlevad kahjuhüvitise suuruse üle. Kohtu tuvastatu kohaselt kahjujuhtum sai võimalikuks kostja tegevusetusest, kes jättis täitmata KOS § 15 lg 6 p-s 2 sätestatud kohustuse. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja on kandnud kulusid avariieelse olukorra taastamiseks kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kokku 843,89 eurot. Samas pole hageja põhjendanud, miks ta loobus korteriühistu poolt pakutavast seinte ja lae kuivatamisest, et tekkinud kahju vähendada. Kostjalt väljamõistetava hüvitise suuruse arvestamisel vähendab kohus VÕS § 139 lg 2 kohaselt kahjuhüvitise suurust. Kohus tuvastas, et 12.01.2016 korteriühistule saadetud esmases nõudes tellis hageja OÜ-lt Taskala remonditööd, mille tulemusena kandis avaldaja ettemaksuna töövõtjale 416,45 eurot (tl 10-12). Kohus loeb põhjendatuks ja tõendatuks hageja kulud viimistlusmaterjalide ostmiseks 165,72 eurot (tl 16). Seega kohtu hinnangul asja parandamiseks tehtud mõistlikke kulusid kokku 582,17 eurot. Kostjal tuleb nimetatud kulud hagejale hüvitada. Menetluskulu jaotus TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud osaliselt poolte endi kanda järgmiselt: kulud 65 % ulatuses jäävad kostja kanda ja 35 % ulatuses hageja kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.