Esialgse õiguskaitse korras keelata kuni resolutsiooni punktis 3 märgitud nõude kohta tehtava kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumiseni Politsei- ja Piirivalveametil Q.I-le väljastatud Eesti kodaniku passi nr XXXXXXXX kehtetuks tunnistamine ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit lähtuma kaebajale tema Eesti kodaniku passi kehtivusaja lõppemise korral uue Eesti kodaniku passi väljastamise otsustamisel eeldusest, et ta on Eesti kodanik. Uue Eesti kodaniku passi kehtivusaeg peab olema vähemalt üks aasta.
3-24-1700
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 49 lg 6, § 235 lg 1).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU MÄÄRUS
1.Kaebajal on olnud alates 1994. aastast Eesti kodaniku isikut tõendavad dokumendid. Politsei- ja Piirivalveamet tegi 20.12.2021 otsuse, millega luges, et kaebaja ei ole Eesti kodakondsust omandanud. Kaebaja vaidlustas selle otsuse ning Tallinna Halduskohus tühistas 06.06.2022 kohtuotsusega (haldusasi nr 3-21-2643) PPA eelnimetatud otsuse ning kohustas PPA-d väljastama kaebajale Eesti kodaniku passi. Tallinna Ringkonnakohus muutis 30.11.2023 kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 2 halduskohtu otsuse resolutsiooni passi väljastamiseks kohustamist puudutavas osas ning kohustas PPA-d kaebajale passi väljastamise kohta uue otsuse tegemiseks. Riigikohus jättis mõlema poole kassatsioonkaebused menetlusse võtmata, ent kohaldas 16.04.2024 kohtumäärusega esialgset õiguskaitset, kohustades PPA-d lähtuma kuni Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 täitmiseni kaebajale tema Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtivusaja lõppemise korral uue Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamise otsustamisel eeldusest, et ta on Eesti kodanik.
2.PPA teatas kaebajale 10.05.2024 kirjas nr 15.2-15/905-1 (dtl 53), et on täiendavalt uurinud kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumise asjaolusid ning kavatseb teha kodakondsuse seaduse § 32 lg-te 1 ja 3 alusel otsuse, millega keeldub kaebaja Eesti kodakondsuse omandanuks lugemisest.
3.PPA andis kaebajale 20.05.2024 välja Eesti kodaniku passi (dtl 59), mis kehtib kuni 20.05.2025.
4.Kaebaja esitas 05.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada PPA otsuse kaebaja kodakondsuse omandanuks lugemisest keeldumise kohta. Koos kaebusega taotles kaebaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes eelkõige, et kohus keelaks PPA-l kaebajale väljastatud passi kehtetuks tunnistamise.
5.Tallinna Halduskohus tegi 06.06.2024 määruse, millega tagastas kaebuse (resolutsiooni punkt 2), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 3) ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni punkt 4). Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et kaebus oli esitatud ennatlikult, sest PPA ei olnud veel teinud otsust, mida kaebaja vaidlustada soovis. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis halduskohus rahuldamata tingituna kaebuse tagastamisest.
6.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määruse tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset.
7.Tallinna Ringkonnakohus tegi HKMS § 208 lg 2 alusel 07.06.2024 määruse, millega kohustas PPA-d tagama, et juhul kui PPA teeb oma 10.05.2024 kirjas nr 15.2-15/905-1 osutatud haldusmenetluses otsuse, millega jätab kaebaja Eesti kodakondsuse omandanuks lugemata, siis jääb kaebajale väljastatud kehtiv Eesti kodaniku pass kehtima vähemalt 20 päeva jooksul eelnimetatud otsuse kaebajale või tema esindajale kättetoimetamisest arvates.
8.PPA tegi 18.06.2024 otsuse nr 15.2-8/19-1 (PPA 18.06.2024 otsus), millega otsustas mitte lugeda kaebajat kodakondsuse seaduse § 32 alusel Eesti kodakondsuse omandanuks. 2(4)
3-24-1700
9.Kaebaja esitas 04.07.2024 kaebuse täienduse, milles taotleb PPA 18.06.2024 otsuse nr 15.2-8/19-1 tühistamist. Samas esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes keelata PPA-l talle 20.04.2024 väljastatud passi kehtetuks tunnistamine.
10.PPA teatas 05.07.2024 vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele, et ei ole alustatud kaebaja passi kehtetuks tunnistamise menetlust ega alusta seda kuni käesoleva kohtumenetluse lõppemiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kaebaja on esitanud määruskaebuse, millega vaidlustab halduskohtu 06.06.2024 määruse tervikuna ehk osas, milles halduskohus kaebuse tagastas, samuti osas, milles halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on lubatav (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et halduskohus on kaebuse valesti tagastanud, ei ole see siinse vaidluse erandlikke asjaolusid arvesse võttes takistuseks määruskaebuse läbivaatamisel. Seega vastab määruskaebus HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et 05.06.2024 kaebus oli ennatlik, sest otsust, mille vastu kaebaja kohtulikku kaitset soovis, ei olnud sel ajal veel tehtud. 10.05.2024 kirja näol ei ole tegemist kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsusega, vaid sellega anti kaebajale üksnes võimalus esitada kavandatava otsuse kohta oma arvamus ja vastuväited. PPA 10.05.2024 kiri (s.o õiguse olla ära kuulatud tagamine) ei ole selline menetlustoiming, mis saaks eraldiseisvalt rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi või mis vältimatult tingiks kaebaja õigusi rikkuva haldusmenetluse lõpptulemuse. Kuivõrd HKMS § 45 lõikes 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks ei olnud täidetud, siis puudus kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt. Kuivõrd kaebus kuulus tagastamisele, oli põhjendatud ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tulevikus esitatava võimaliku kaebuse eesmärgi tagamiseks ei ole lubatud, välja arvatud vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Seetõttu ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks.
14.Eeltoodule vaatamata tuleb võtta täiendavalt arvesse, et PPA tegi 18.06.2024 uue otsuse, millega luges, et kaebaja ei ole Eesti kodakondsust omandanud. Kaebaja on eeltoodust tulenevalt esitanud ringkonnakohtule 04.07.2024 taotluse esitatud kaebuse täiendamiseks nõudega tühistada PPA 18.06.2024 otsus.
15.Olukorras, kus kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebuse menetluse ajal on kaebaja esitanud uue, ent halduskohtu määrusega tagastatud nõudega sisuliselt seotud nõude sellise haldusakti tühistamiseks, mis on antud kohtumenetluse ajal, on ringkonnakohus varasemas praktikas pidanud võimalikuks lubada kaebuse täiendamist uue nõudega lähtudes HKMS § 49 lõigetest 1 ja 2 ning saatnud kaebuse asjaomase uue nõude osas halduskohtule ettevalmistava menetluse toimingute tegemiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2022 määrus haldusasjas 3-22-1072).
16.Ringkonnakohus jääb eelviidatud haldusasjas 3-22-1072 tehtud määruse eeskujul seisukohale, et siinsel juhul tuleb kaebaja 04.07.2024 avaldust käsitada kaebuse muutmise avaldusena. HKMS § 49 viimast lauset tuleb mõista selliselt, et muudetud kaebus on esitatud tähtaegselt, kui esialgse kaebuse esitamise hetkeks ei olnud kaebetähtaeg möödunud. See, et 3(4)
3-24-1700 kaebetähtaeg ei olnud esialgse kaebuse esitamise ajaks veel kulgema hakanud, ei takista kaebuse muutmise vastu võtmist ega muudetud nõude tähtaegseks lugemist.
17.Eeltoodust juhindudes tuleb ringkonnakohtu hinnangul kaebajal HKMS § 49 lõigete 1 ja 2 alusel lubada kaebust täiendada uue nõudega tühistada PPA 18.06.2024 otsus. Kaebuse nõude muutmine on vajalik asjaolude muutumise tõttu ning see on kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas, samuti oleks kaebuse esitamine muudetud kujul halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Juba eespool esitatud põhjustel ei takista kaebuse muutmise vastuvõtmist asjaolu, et halduskohus on 06.06.2024 teinud menetlust lõpetava määruse, sest see määrus ei ole jõustunud. HKMS § 49 ei sea kaebuse muutmise tingimuseks mitte esialgse kaebuse nõuetekohasust, vaid kaebuse nõuetekohasuse muudetud kujul (nt Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p 14; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2022 otsus nr 3-22-1072). Eelneva põhjal tuleb kaebus määruskaebuse menetluses esitatud uute nõuete osas saata Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
18.HKMS § 249 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus kaebaja taotlusel või omal algatusel kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel korral võiksid juba kohtumenetluse ajal saabuda kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed, mille vältimine on kaebuse eesmärk ning samas kui puudub kaalukas avalik huvi või kolmandate isikute õigused, millega läheks esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuollu. Ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. PPA 18.06.2024 otsuse kehtivuse tõttu on kaebaja sisuliselt kaotanud õiguse Eesti kodaniku isikut tõendavatele dokumentidele. Kahtluseta mõjutab see kaebaja igapäevast elu ja eelkõige liikumisvabadust, kusjuures sellega seotud negatiivsed tagajärjed on sellised, mille hilisem heastamine kaebuse rahuldamise korral oleks võimatu või äärmiselt keeruline. Seega on vajalik esialgse õiguskaitse korras tagada, et kaebajal oleks Eesti kodaniku pass. Esialgse õiguskaitse vajadust on kaudselt möönnud ka PPA, teatades 05.07.2024 kirjas, et ei ole kaebajale väljastatud passi kehtetuks tunnistamise menetlust alustanud ega kavatse seda siinse kohtumenetluse ajal ka teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaalukat avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi, mis välistaksid esialgse õiguskaitse kohaldamise. Põhimõtteliselt mõistagi on avalikes huvides, et Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ei oleks isikul, kes ei ole Eesti kodanik, ent selle vältimiseks ei esine siinsel juhul ülekaalukat vajadust. Nimelt on kaebajal Eesti kodaniku dokumendid olnud alates 1994. aastast ja Eesti Vabariik on teda pikka aega käsitanud oma kodanikuna. Ka juhul kui käesolev kaebus jääb rahuldamata, on ilmne, et võimalik negatiivne mõju avalikele huvidele, mis kaasneb sellega, et kaebajal on kohtumenetluse ajal Eesti kodaniku isikut tõendav dokument, on oluliselt väiksem, kui oleks õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kaebajale juba kohtumenetluse ajal kaasnev negatiivne mõju (eeldusel, et kaebus rahuldatakse). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebust praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks ega keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sel põhjusel.
19.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset ning selle raames esiteks keelata PPA-l kaebajale praegu väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine ning teiseks – võttes arvesse kohtumenetluse eeldatavat kestust – kohustada PPA-d pidama kaebajat Eesti kodanikuks ka praegu kehtiva passi kehtivusaja lõppemise korral, s.t väljastama kaebajale tema taotlusel uue Eesti kodaniku passi. Uue passi kehtivusaega võib PPA siiski piirata, määrates selle kehtivusajaks vähemalt ühe aasta. Esialgse õiguskaitse meede peab tagama kaebaja õiguste minimaalse vajaliku kaitse. Eeltoodud meetmed on selliseks minimaalseks kaitseks piisavad. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.