Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-18080
Tsiviilasi
A.G. kohustustest vabastamise menetlus Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. novembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.G. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): A.G. (ik: XXXXX) Vastustaja (võlausalaja): AS SEB Pank (rk: 10004252), esindaja Kaidi Hinno
esindajad
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
esitas pankrotihaldurile töövaidluskomisjoni otsuse, kuid seda töötasu võlgnik ei saanud ning ka pankrotivarasse seda ei laekunud; 2) ei ole võlgnik varjanud mitte ühtegi eurot. Võlgniku sissetulekuks on miinimumpalk ja sellest ei ole võimalik üle kanda 25%; 3) peaks võlgnik PankrS § 175 järgi andma vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kohus peab PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise korral selgitama, millise teabe vande all tähtajaks andmata jätmise tõttu menetlus lõpetatakse.
küllaldased alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks või mitte. Kohtu arutluskäik peab olema jälgitav ja lahend põhjendatud.
mõislikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et töötamist Eesti Vabariigis kehtiva miinimumtöötasu eest ei saa mingil juhul pidada antud võlgniku puhul mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Võlgnik elab XXX, halduri aruande kohaselt on võlgnikul põhiharidus. Puuduvad andmed, kas võlgnik on varasemalt töötanud oluliselt kõrgema töötasu eest. Võlausaldaja arvamus, et kuivõrd OÜ XXX keskmine palgakulu inimese kohta oli 2015. aastal 1080 eurot kuus, on alust arvata, et võlgnik saab osa sissetulekust mitteametliku palgana, ei ole hetkel millegagi tõendatud. Ainuüksi kahtlustest ei piisa, et heita võlgnikule ette tulude varjamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.