Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-23-2711 6. detsember 2024 Maria Lõbus Iuliia Glukhova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 8. novembri 2023. a ettekirjutuse nr 1052273719 tühistamiseks sissesõidukeelu osas või alternatiivselt sissesõidukeelu kestuse lühendamiseks Kaebaja – Iuliia Glukhova, esindaja Andrei Petrov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eve Kikkas Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Iuliia Glukhova kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 6. jaanuar 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 8. novembril 2023 Venemaa Föderatsiooni kodanikule Iuliia Glukhovale (edaspidi kaebaja) ettekirjutuse nr 1052273719. Ettekirjutusega kohustati kaebajat Eesti Vabariigist lahkuma seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 15. novembril 2023, ning kohaldati tema suhtes sissesõidukeeldu kaheks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates. Ettekirjutuse kohaselt oli ettekirjutus sundtäidetav 16. novembrist 2023. Kui kaebaja pole selleks kuupäevaks lahkumisettekirjutust täitnud, saadetakse ta Eesti Vabariigist välja Venemaa Föderatsiooni. Ettekirjutuses on märgitud, et kaebajale oli väljastatud Kreeka Schengeni lühiajaline viisa kehtivusega 27. septembrist 2023 kuni 9. novembrini 2023, lubatud viibimisajaga 29 kalendripäeva. Kaebaja saabus Schengeni territooriumile 30. septembril 2023 Kreeka Ateena lennujaama kaudu. Kaebaja viibis alates 29. oktoobrist 2023 Schengeni territooriumil seadusliku aluseta. Kaebaja oli Narva piiripunkti saabumise hetkeks Schengeni riikide territooriumil viibinud kokku 40 kalendripäeva, seega 11 kalendripäeva ilma seadusliku aluseta. Kaebaja selgitas, et ei lahkunud õigeaegselt Schengeni territooriumilt, sest tundis ennast haiglasena (vererõhk). Oma haigestumist kaebaja dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Schengeni alale saabumist ja Schengeni alal viibimist. Vabatahtlikus lahkumisettekirjutuses kohaldatakse kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kaheks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kaebajal elab tütar Riias, keda ta soovib näha. Ettekirjutuse õiguslike alustena on täiendavalt viidatud VSS § 2 lõikele 1, § 7 lõikele 1, § 72 lõigetele 11 ja 4, § 73 lõikele 1, § 74 lõigetele 1 ja 3 ning § 11 lõikele 1.
2.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 8. novembri 2023. a ettekirjutuse nr 1052273719 osaliseks tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamise osas või alternatiivselt sissesõidukeelu kestuse lühendamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja selgitas, et oli perioodil 26. oktoober 2023 kuni 7. november 2023 haige ega saanud seetõttu varem Schengeni alalt lahkuda. Tõendit selle kohta kaebaja Narva piiripunktis ei esitanud, sest unustas selle koju. Vererõhuhaigust on võimalik tõendada ka teisiti: näiteks oleks vastustaja saanud paluda kaebajal ette näidata vererõhu alandamise tabletid. Need olid kaebajal küsitluse ajal kaasas, seetõttu arstitõendit ei olnud vaja esitada. PPA ei arvestanud, et kaebaja rikkumise tingisid terviseprobleemid. Kaebaja ei pannud rikkumist toime tahtlikult. Kaebaja üks tütar elab Leedus Vilniuses koos kahe lapsega ning teine tütar elab Slovakkias Bratislavas koos kahe lapsega. Üks lastelastest sündis 23. septembril 2023 ja lapse emal on vaja kaebaja abi imiku hooldamiseks. Samuti on kaebajal vaja oma Riias asuvat korterit majandada ja hooldada. Sissesõidukeeld on vastuolus sissesõidukeelu eesmärkidega. PPA ei ole tõendanud, milles seisneb kaebaja ebasoovitavus Eesti Vabariigi jaoks. Kaebajat ei ole karistatud kuriteo eest, ta ei ole teeninud mõne muu riigi relvajõududes, luure- ega julgeolekuteenistuses ega osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit. Kaebaja on saabunud Eestisse transiidi eesmärgil ehk sooviga lahkuda Venemaale. Kuna PPA otsustas koostada vabatahtliku lahkumisettekirjutuse, kinnitab see, et sissesõidukeelu kohaldamiseks vajadust ei olnud. Schengeni territooriumil viibimine ilma seadusliku aluseta ei saa olla aluseks sissesõidukeelu kohaldamisele, kuna PPA on juba karistanud kaebajat väärteo korras sama teo eest ehk ei saa karistada topelt ühe ja sama süüteo eest.
3-23-2711
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja põhjendas küll Schengeni territooriumil seadusliku aluseta viibimist sellega, et tema vererõhk kõigub ja ta ei olnud võimeline reisima, kuid arstitõendit tal esitada ei olnud. Sissesõidukeelu rakendamine lahkumisettekirjutuses tuleneb VSS § 74 lõikest 1, mille kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks
lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 7 lõige 3 näeb ette, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeelu lühemaks ajaks. PPA andis kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Kaebaja põhjendas, et tal elab tütar koos lastega Riias, keda ta soovib külastada. PPA otsustas kaebaja suhtes kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks ehk kaheks aastaks. PPA tuvastas menetluse käigus kõik tähtsust omavad asjaolud ja arvestas kaebajale sissesõidukeelu määramisel kaebaja seadusliku aluseta viibimist Schengeni liikmesriikide territooriumil kui ka seda, et kaebajal elab tütar Läti Vabariigis. Kohustus kontrollida enda Schengeni alal viibimise seaduslikkust on seadusega pandud välismaalasele endale. Seega pani kaebaja ise oma hoolimatu käitumisega ennast olukorda, kus PPA pidi kaebajale koostama ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldama tema suhtes sissesõidukeeldu. Arvestades kõiki menetluse käigus kogutud kaebajaga seotud asjaolusid kogumis, on vastustaja seisukohal, et kaebajale kaheaastase sissesõidukeelu kohaldamine on õiguspärane ja proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtuvaidluse esemeks on PPA koostatud lahkumisettekirjutuses kaheaastase sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasus. Vaidlus ei hõlma küsimust, kas sissesõidukeelu kohaldamisele eelnenud lahkumisettekirjutus oli õiguspärane.
6.VSS § 7 lõige 2 sätestab, et lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. VSS § 6 lõike 1 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse välismaalasel siseneda Eesti ning teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile ja seal viibida (VSS § 6 lõige 2). VSS § 74 reguleerib lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtivusaja määramist ja sissesõidukeelu kohaldamata jätmise aluseid. VSS § 74 lõike 1 järgi kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 74 lõige 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS § 74 lõige 4 võimaldab sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. VSS § 74 lõige 41 näeb ette, et välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu.
3-23-2711
7.VSS § 7 lõige 2 ning § 74 lõiked 3 ja 4 näevad ette kaalumiskohustuse. Haldusorganil tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sissesõidukeelu aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tuleb põhjendada. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-17-1545, punkt 34; 27. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-17-1927, punkt 13; 1. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-18-1891, punkt 16.)
8.HKMS § 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.“ Sissesõidukeelu kehtestamine on PPA, mitte kohtu pädevuses ning kohus ei või asuda PPA asemel sissesõidukeelu kohaldamist kaaluma. Kohtu pädevuses on üksnes kontrollida, kas PPA kaalutlusotsus on õiguspärane. Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lõige 2).
8.novembri 2023. a küsitluse protokollist nähtub, et kaebaja on palunud vastustajal sissesõidukeelu kohaldamise üle otsustamisel arvesse võtta seda, et kaebajal elab tütar koos lastega Riias kaebajale kuuluvas korteris ja kaebaja soovib teda külastada. Küsitlusel viitas kaebaja ka sellele, et ei olnud vererõhu kõikumise tõttu võimeline reisima ja see takistas tal õigeaegselt Schengeni alalt lahkuda. Vaidlustatud ettekirjutuse põhjendustest nähtub, et vastustaja on sissesõidukeelu kohaldamise üle otsustamisel arvesse võtnud seda, et kaebaja viibis alates 29. oktoobrist 2023 kuni 8. novembrini 2023 Schengeni alal seadusliku aluseta 11 päeva, tal ei olnud oma väidetava haigestumise kohta dokumentaalseid tõendeid esitada kui ka seda, et kaebajal elab Riias tütar. Samuti on ettekirjutuses viidatud sissesõidukeelu eesmärgile vältida ebasoovitava välismaalase Schengeni alale saabumist ja Schengeni alal viibimist (VSS § 6). Vastustaja on leidnud, et kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud kohaldada kaebaja suhtes kolmeaastast sissesõidukeeldu, nagu VSS § 74 lõige 1 ette näeb, vaid proportsionaalne on VSS § 7 4 lõike 3 alusel lühendada sissesõidukeelu kestust kahe aastani. Ettekirjutuse põhjendustest järeldub, et vastustaja on leidnud, et kaebaja poolt 8. novembri 2023. a küsitlusel esile toodud asjaolud ei ole käsitatavad humaansete asjaoludena, mis peaksid tingima sissesõidukeelu kohaldamata jätmise.
10.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlusõiguse teostamisel kaalutlusreegleid rikkunud (haldusmenetluse seaduse § 4 lõige 2). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid sissesõidukeelu kohaldamise humaansetel kaalutlustel või tingiksid sissesõidukeelu kestuse lühendamise alla kahe aasta. Humaanseteks kaalutlusteks sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks VSS § 7 4 lõike 4 alusel on esmajoones peetud olukordi, kus sissesõidukeeld Eestisse või Schengeni alale riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2024. a otsuse nr 3-23840 punkt 31 ja seal viidatu). Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud ohtu oma elule või tervisele. Samuti ei ole kaebaja toonud esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita, et sissesõidukeelu kehtestamine riivaks intensiivselt kaebaja perekonna- või eraelu. 8. novembri 2023. a küsitlusel on kaebaja viidanud ainult ühele oma tütrele, kes sel ajal elas koos lastega Riias. Kaebaja ei ole väitnud, et tema tütrel oleks raskendatud või võimatu külastada oma lastega kaebajat Venemaal. Seega ei tee sissesõidukeeld olulisi takistusi kaebaja ja tema tütre ja lastelaste kohtumistele. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et tema tütrel ei ole imiku eest
3-23-2711 hoolitsemiseks võimalik abi saada kelleltki teiselt, sh lapse isalt või lapsehoidjalt. Teisele tütrele kaebaja 8. novembri 2023. a küsitluses ei viidanud. Siiski märgib kohus, et kaebaja ei ole osutanud takistustele, mis välistaksid tema teisel tütrel koos lastega kaebajat Venemaal külastada. Küsitlusel tuli välja, et kaebajal on Riias korter, kuid kaebaja täpsustas, et seal elab tema tütar. Seda arvestades ei pidanud vastustaja Riias korteri omamisele olulist kaalu andma, sest selle eest sai hoolitseda kaebaja tütar. See, et kaebaja tütar on nüüdseks sealt ära kolinud, on asjaolu, mis on tekkinud alles pärast sissesõidukeelu kohaldamist ning seda ei saa kohus sissesõidukeelu õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta. Tõendi selle kohta, et perioodil 26. oktoober 2023 kuni 7. november 2023 oli kaebaja haige ega saanud seetõttu Schengeni alalt lahkuda, esitas kaebaja alles kohtumenetluses. Pole vaidlust selles, et vastavat tõendit kaebaja 8. novembril 2023 vastustajale ei esitanud ning vastustaja ei saanud sellega arvestada. Seetõttu ei saa vastustajale ette heita, et ta ei pidanud põhjendatuks kaebaja väidetava haigestumise tõttu sissesõidukeeldu kohaldamata jätta või seda veelgi lühendada. Kaebaja jaoks pidi olema piisava hoolsuse korral äratuntav, et tal tuleb Narva piiripunktis kohe esitada tõendid oma väidetava haigestumise kohta. Kuna kaebaja seda ei teinud, kandis ka tema riski, et tema väidete tõendamatuse tõttu võib vastustaja talle kohaldada asjakohaseid õiguslikke tagajärgi. Vastustajale ei ole etteheidetav, et ta ei pidanud kaalukaks kaebaja paljasõnalisi väiteid tema haigestumise kohta. Kohus ei saa sissesõidukeelu õiguspärasuse kontrollimisel arvesse võtta alles kohtumenetluses esitatud arstitõendit. Kohaseks tõendiks õigel ajal Schengeni alalt lahkumise võimatuse kohta ei saa pidada ka kaebajal kaasas olnud vererõhuravimeid. Vastupidi, ravimite olemasolust saab järeldada, et kaebajal olid olemas vahendid, millega oma vererõhk kontrolli all hoida.
11.Asjaolu, et kaebajat ei ole karistatud kuriteo eest, ta ei ole teeninud mõne muu riigi relvajõududes, luure- ega julgeolekuteenistuses ega osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, ei tähenda, et kaebajat ei saaks pidada ebasoovitavaks välismaalaseks VSS § 6 tähenduses. Asjakohases seaduseelnõu seletuskirjas1 on selgitatud, et sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on muu hulgas soov anda selgelt märku, et riigi õigusnorme juba rikkunud välismaalased (nt ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased) ei saa sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul riiki uuesti tulla. Sama eesmärk on kogu Schengeni ala hõlmaval sissesõidukeelul (vt ka VSS § 74 lõige 41). Seega saab kaebajat ebasoovitavaks välismaalaseks pidada juba tulenevalt asjaolust, et ta rikkus Schengeni alal lubatud viibimisaega oluliselt (s.o 11 päeva võrra).
12.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja otsus teha lahkumisettekirjutus kinnitab, et sissesõidukeelu kohaldamiseks alust ei olnud.
vabatahtlik
VSS § 74 lõige 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 7 4 lõige 2 sätestab: „Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates.“ Eeltoodud kahest sättest koosmõjus nähtub selgelt, et kui välismaalasele antakse vabatahtliku lahkumise tähtaeg, kohaldatakse tema suhtes reeglina sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, vabatahtliku lahkumise tähtaja mitte
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seadus (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas), 518 SE, seletuskirja lk 4. Kättesaadav aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d191c7ac-a61b-45b3-9eb3-2357c4372bd0
3-23-2711 andmisel reeglina sissesõidukeeldu viieks aastaks. Seaduseelnõu seletuskirjas selgitatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/115/EÜ tulenevad imperatiivselt alused, mil tuleb tagasisaatmisotsusele lisada sisenemiskeeld: 1) kui tähtaega vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole määratud või 2) kui tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud. Teistel juhtudel võib tagasisaatmisotsusele lisada sisenemiskeelu. VSS § 74 lõike 1 puhul kasutas Eesti seadusandja samas direktiivis lubatud võimalust kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Seletuskirja kohaselt tugineb restriktiivsem poliitika rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Direktiivi 2008/115/EÜ artikli 11 teine lause annab liikmesriikidele õiguse lisada sisenemiskeeld tagasisaatmisotsustele ka muudel juhtudel kui need, mil tähtaega vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole määratud või kui tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud. Seega ei saa Eesti seadusandja otsust lisada sisenemiskeeld ka juhtudel, kui isikule on määratud tähtaeg vabatahtlikuks lahkumiseks, direktiiviga vastuolus olevaks pidada. (Vt Tartu Ringkonnakohtu
20.veebruari 2024. a otsus asjas nr 3-22-1320, punkt 16.) Vastustaja on küll määranud kaebajale vabatahtliku lahkumise tähtaja, kuid on siiski pidanud vajalikuks anda kaebajale sissesõidukeelu kohaldamise kaudu selge signaal, et lubatud viibimisaega rikkunud ja sellega Schengeni liikmesriikide vastu oma lugupidamatust üles näidanud välismaalane ei ole teatud perioodi jooksul Schengeni alale teretulnud. Kui välismaalane soovib saada eelist Schengeni alal viibida, peab ta üles näitama asjakohast hoolsust liikmesriikide nõuete täitmise suhtes ning kui ta seda ei tee, tuleb tal arvestada sellega, et tema juurdepääsu Schengeni alale võidakse piirata.
13.Kaebaja väiteid topeltkaristamise keelu rikkumise kohta ei saa pidada asjakohaseks. Sissesõidukeeld ei ole karistus, vaid haldusõiguslik tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Schengeni alale saabumist.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.