Odden Solutions OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2312271/08865 tühistamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebaja Odden Solutions OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Vastustaja Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis Tõnnison Kolmandad isikud Z.X ja Q.T, volitatud esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider
1.L ugeda, et Odden Solutions OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2312271/08865 tühistamisnõudes on esitatud kaebetähtaja rikkumisega.
2.J ätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-24-3128 menetlus.
3.ätta Odden Solutions OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
J
4.M enetlusosalistel on õigus esitada menetluskulusid puudutavaid dokumente kuni 02.12.2024.
5.T agastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 ja 5 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates
3-24-3128
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 124 lg 3). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Odden Solutions kuulus perioodil 28.12.2010 kuni 21.11.2023 Jõelähtme vallas Aruaru külas Antsukese kinnistu (katastritunnus 24504:009:0257, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 15 770 m2). Alates 26.01.2017 oli kinnistu kaasomandis esmalt isikuga P.R ja hiljem APP Energy OÜ-ga (vt kaebuse lisa 1).
2.Kaasomanik APP Energy OÜ võõrandas osa kinnistust kolmandatele isikutele Z.X ja Q.T, kes kanti kaasomanikena kinnistusraamatusse 15.09.2023.
3.Jõelähtme Vallavalitsus edastas 02.10.2024 kaebaja elektronposti aadressile ehitusloa menetlusse kaasamise kutse. Kutse kohaselt oli kaebajal ehitusseadustiku § 42 lg 3 võimalik esitada oma seisukohad hiljemalt 12.10.2024. Kaebaja tähtaegselt seisukohti ei esitanud, millest järeldati vastuväidete puudumist.
4.Jõelähtme Vallavalitsus väljastas 26.10.2023 korralduse nr 912 ja ehitusloa nr 2312271/08865.
5.Odden Solutions OÜ võõrandas 14.11.2023 talle kuulunud Antsukese kinnistu mõttelise osa kaasomanikule APP Energy OÜ, kes võõrandas kinnistu kolmandatele isikutele. Alates 25.12.2023 on Antsukese kinnistu ainuomanikeks ühisomanikena kolmandad isikud (vt kaebuse lisa 2).
6.Kolmandate isikute esindaja edastas 28.08.2024 kaebajale ettepaneku servituutide seadmiseks (vt kaebuse lisa 7). Kuna servituudi ettepanek oli seotud Antsukese maaüksuse kasutamise sooviga, pöördus kaebaja pärast servituudi ettepaneku saamist tema maa kasutamise suhtes tekkinud huviga seotud asjaolude välja selgitamiseks 29.10.2024 Jõelähtme Vallavalitsuse poole palvega teatada, kas Antsukese kinnistule on väljastatud ehitusluba ning selle olemasolu korral see ehitusluba talle väljastada.
7.Jõelähtme Vallavalitsuse 04.11.2024 vastusega edastati kaebajale palutud ehitusluba ja selle väljastamise aluseks olev 26.10.2023 korraldus nr 912. Vastuses päringule on muu hulgas selgitatud kaebaja kaasamist ehitusloa menetlusse.
8.Odden Solutions OÜ esitas 15.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2312271/08865 tühistamisnõudes. Kaebuses esitati muu hulgas esialgse õiguskaitse taotlus, mille põhjendused olid järgnevad. Ehitusloa realiseerimise ja sellele järgnevalt kasutusloa väljastamise keelamine kohtumenetluse ajaks on põhjendatud ja vajalik, kuna ehitusloa realiseerimisel oleks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatud või võimatu. Ehitusluba looks võimaluse ehitustegevuse alustamiseks, mis suurendab kaebaja omandiõiguse rikkumise ning vara väärtuse kahanemise ohtu. Ehitustegevus, mille toimumist kaebaja palub keelata ja kasutusluba, mille väljastamist kaebaja palub keelata, oleksid mõlemad võimaldatud uurimisprintsiipi kohaselt rakendamata ja ilma kaebaja ärakuulamise kohustust täitmata ning head haldustava järgimata. Olukorras, kus kolmandad isikud on taotlenud ehitusluba ja alustanud ehitustegevusega ilma kinnistu kaasomanikuga kokku leppimata ja kaebaja kui naaberkinnistute omaniku huve eirates, ei riivaks kolmandate isikute õiguste teostamise peatamine kohtumenetluse ajaks 2(7)
3-24-3128
nende huvisid ebaproportsionaalselt, kuivõrd nad olid vastavatest riskidest selgelt teadlikud. Võib eeldada, et kui ehitusluba realiseeritakse ja ehitus lõpetatakse, asutakse edaspidi seisukohale, et sellises olukorras on põhjendatud ka kasutusloa andmine ja kasutamise tolereerimine ning juba ehitatud maja lammutamine ei ole mõistlik. Käesoleval juhul ei ole kaebajale kahjulike tagajärgede saabumine kindlasti välistatud ja kahju vääramatu saabumine on seega vahetult ettenähtav. Seevastu ei kahjustaks ehitusloa realiseerimise keelamine ja kasutusloa andmise keelamine menetluse ajaks kolmanda isiku ega vastustaja õigusi ning poleks vastuolus ka ühegi äratuntava avaliku huviga. Seega ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine ebaproportsionaalne meede.
9.Tallinna Halduskohtu 15.11.2024 kohtunõudega kohustati Jõelähtme valda esitama seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 20.11.2024. Kolmandal isikul oli õigus esitada seisukoht samaks tähtajaks.
10.Jõelähtme vald palub oma 20.11.2024 vastuses OÜ Odden Solutions esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Jõelähtme valla põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Esitatud kaebus on perspektiivitu kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu. Eelnev nähtub sellest, et kaebaja on sõlminud 14.11.2023 APP Energy OÜ-ga kõnealuse kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingu, mille on koostanud ja tõestanud Tallinna notar RK ning milles on selgesõnaliselt toodud, et vastavalt ehitisregistri päringule on kinnistu asukoha aadressil registreeritud üksikelamu, millele on 26.10.2023 väljastatud ehitusluba. Eelmainitud leping nr 6225 tõendab, et kaebaja kui lepingu pool teadis Antsukese kinnistule 26.10.2023 väljastatud üksikelamu ehitusloast vähemalt alates 14.11.2023 ning ei saanud sellest teadlikuks alles 04.11.2024 nagu kaebuses väidetud. Faktilised asjaolud ja tõendid kinnitavad, et puuduvad objektiivsed asjaolud, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise vajaduse. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ehitusluba looks võimaluse ehitustegevuse alustamiseks, mis suurendab kaebaja omandiõiguse rikkumise ja vara väärtuse kahanemise ohtu ning ehitusloa realiseerimisel oleks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatud. Tuginedes Maa-ameti geoportaalis asuvatele ortofotodele on Antsukses kinnistule elamu juba püstitatud. Faktiliselt on ehitustegevus toimunud ja ehitis on saavutanud oma gabariidid ning juba 08.05.2024 seisuga (vt vastustaja vastuse lisad nr 2-4) on tehtud ka elamu välisviimistlustööd ning tõenäoliselt on sellest ajast alates tehtud ka muid töid. Seega ei saa ehitusloa kehtivuse peatamine ära hoida juba teostatud ehitusööde alustamist ja faktiliselt valminud ehitist olematuks muuta. Arvestades kaebuses esitatud asjaolude usaldusväärsust, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud kätte tema äriregistris märgitud kontaktandmetele 02.10.2023 edastatud ehitusloa menetlusse kaasamise kutset (vt vastustaja vastuse lisa nr 5). Asjaolu, et kaebaja jättis saabunud kutse tähelepanuta, ei saa olla etteheidetav ehitusloa menetlejale, kes kaasas kaebaja, edastades Antsukese üksikelamu kaasamise kutse ja juhised, kuidas dokumentidega tutvuda, kaebaja äriregistris märgitud elektroonposti aadressile. Lisaks faktile, et kaebajale oli vähemalt alates 14.11.2023 teadlik ehitusloa olemasolust, tuleb arvestada ka seda, et ehitamine kui tegevus ei saa toimuda salaja ja varjatult. Ehitustegevuse tagajärjel toimuvad nähtavad muutused ümbritsevas keskkonnas, mis ei saa jääda märkamata naaberkinnistu omanikele. Seda enam olukorras, kus kaebaja väidab, et hetkel toimub temale kuuluvas hoones remont (kaebuse p 3.4). Seega pidi kaebaja naaberkinnistu omanikuna nägema muutusi naaberkinnistul ning keskmise, mõistliku isikuna oli kaebajal võimalus küsida naabrilt või kohalikult omavalitsuselt väljastatud ehitusloa olemasolu kohta.
3(7)
3-24-3128
11.Kolmandad isikud paluvad 20.11.2024 vastuses Odden Solutions OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Kolmandad isikud põhjendavad enda seisukohta järgnevalt. Kolmandad isikud leiavad, et kaebus on perspektiivitu. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Antsukese kinnistule üksikelamu ehitamiseks antud ehitusluba ei riku mitte ühtegi õigusakti, mis kaitseks naabri huve. Antsukese kinnistule antud üksikelamu ehitusluba ei puutu kaebaja õigustesse, tal ei ole ehitusloa kehtivuse peatamiseks ega ehitustegevuse keelamiseks esialgse õiguskaitse vajadust. Kuivõrd kaebaja õigusi ei rikuta, ei saa ka nende kaitse oluliselt raskendatuks ega võimatuks muutuda. Kaebaja kaebuse lisast nr 8 nähtub, et Jõelähtme Vallavalitsus on saatnud 29.08.2023 kaebajale „Aruaru küla Antsukese maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamine“ eelnõu. Asjaolu, et kaebaja on selle eelnõu alusel teinud päringu ehitusloa kohta Jõelähtme Vallavalitsusele, tõendab, et kaebaja selle eelnõu on kätte saanud. Seega oli kaebaja kaasatud Antsukese kinnistul planeeritavasse ehitustegevusse algusest peale, s.t juba alates projekteerimistingimuste väljastamise menetlusest. Asjaolu, et kaebaja kaasati Antsukese kinnistu ehitusloa menetlusse, on tõendatud ka Jõelähtme Vallavalitsuse 04.11.2024 kirjaga nr 6-2/4333-6, millisest nähtub, et EHR-i kaudu edastati kaebajale 02.10.2023 kutse ehitusloa menetlusse kaasamise kohta e-posti aadressile [email protected] (vt kaebuse lisa 9), mis on kaebaja ametlikuks e-posti aadressiks (kolmandate isikute vastuse lisa 1). Kolmandate isikute lepinguline esindaja avaldab käesolevaga, et on kaebajaga suhelnud sellesama e-posti aadressi kaudu ja kaebaja on e-kirjad sellelt aadressilt kätte saanud. Nimetatud aadressi kasutamist tõendab ka kaebuse lisa 7, mille saatis kaebajale kolmandate isikute lepinguline esindaja samuti e-posti aadressile [email protected]. Kaebaja on viibinud 2023. ja 2024. aastal korduvalt viibinud Antsukese kinnistul või naaberkinnistul ja näinud Antsukese kinnistul toimuvat ehitustegevust, s.t elamu püstitamist algusest peale. Seega isegi juhul, kui kaebaja ei oleks kätte saanud ehitusloa menetlusse teda kaasavat kutset, oleks ta pidanud mõistlikult eeldama, et Antsukese kinnistule elamu ehitamiseks on välja antud ehitusluba. Üksikelamu on käesolevaks ajaks valmis ehitatud (vt kolmandate isikute vastuse lisad 2-3), millest on teadlik ka kaebaja.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine
12.HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt HKMS § 152 lg 1 punkt 2). Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4).
13.HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tegemist peab olema objektiivsete põhjustega. Mõjuv põhjus on näiteks liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus (vt HKMS § 150 lg 1). Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (vt Riigikohtu 16.10.2002 otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11).
4(7)
3-24-3128
14.Käesolevas asjas on OÜ Odden Solutions esitanud 15.11.2024 kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2312271/08865 tühistamiseks. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Praeguses asjas on seega vaidluse all, millal kaebaja vaidlustatud haldusaktidest teadlikuks sai.
15.Kaebaja sai enda hinnangul ehitusloa menetlusest teadlikuks 04.11.2024 Jõelähtme Vallavalitsuse vastuse saamisest, mitte EHR-i süsteemi kaudu 02.10.2023 saadetud kaasamisteatest. Kaebaja leiab, et viimast ei ole ta saanud, selle teate mittesaamine ei kuulu tema vastutusalasse ning isegi kui talle mingit teadet ehitusregistri kaudu edastada püüti, ei oleks see olnud kaebaja jaoks arusaadav teavitus sellest, et tegemist võib olla mõne tema õigusi puudutava Jõelähtme vallas asuva kinnistuga seotud menetlusega ehk sellise teatega, mis talle esmalt mingi tema omandiõigusega seotud õiguse tekitab ja seejärel teatud perioodi möödumisel ka lõpetab. Kaebaja hinnangul tuli tema puhul eeldada menetluses osalemise ja ka antava haldusakti vaidlustamise soovi, mitte selle puudumist ning eelnevast tulenevalt tuli kaebaja kaasata menetlusse tema jaoks äratuntaval ja arusaadaval viisil selliselt, et tal oleks olnud võimalus esitada menetluses arvamusi ja seisukohti.
16.Kaebuses on toodud, et kui kohus peaks asuma seisukohale, et kaebaja kaebetähtaeg on siiski ületatud, palub kaebaja kaebetähtaja HKMS § 71 lg 1 sätestatud mõjuva põhjuse tõttu ennistada. Mõjuvaks põhjuseks on kaebaja hinnangul asjaolu, et teda ei kaasatud ehitusloa andmise menetlusse nõuetekohaselt ja talle ei väljastatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg-s 1 sätestatud nõudeid rikkudes ehitusluba, mille alusel anti õigus ehitada muu hulgas kaebajale kuulunud (ja seni piirnevale) maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule üksikelamu. Asjaolu, et kaebaja enam maa kaasomanik ei ole, ei välista kaebaja õiguste rikkumist kaasomanikuks olemise ajal ja see rikkumine ei ole lõppenud, kestev on ka kaebaja kui piirneva kinnisasja omaniku õiguste rikkumine.
17.Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu.
18.HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Vaidlus puudub osas, et kaebajale on vaidlusalune kutse kätte toimetatud elektrooniliselt. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib HMS § 27. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 1 ls 1). Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2).
19.Kohtule nähtuvalt on ehitusloa menetlusse kaasamise kutse edastatud 02.10.2023 kaebaja äriregistris toodud e-posti aadressile [email protected]. Kaebaja ei ole saatnud dokumendi kättesaamise kohta kinnitust, samuti ei ole edastatud dokumenti elektrooniliselt asjakohase infosüsteemi kaudu. Samas on vaidlusalune otsus edastatud juriidilisele isikule. Äriregistri andmetel on e-posti aadress [email protected] kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadress (vt kolmandate isikute vastuse lisa 1). Seega kohaldub elektrooniliselt kättetoimetatuks lugemisele HMS § 27 lg 2 p 3.
5(7)
3-24-3128
20.Riigikohus on varem 18.04.2018 kohtuotsuses asjas nr 2-15-6538 sedastanud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 järgi loetakse e-kiri saajani jõudnuks, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Tallinna Halduskohus on 12.01.2021 määruses haldusasjas nr 320-2290 välja toonud, et äriühingutel on kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma äriregistrijärgsele e-posti aadressile edastatud saadetiste vastuvõtmise eest. Seetõttu ei saa sellele aadressile saadetud e-kirja kättetoimetamisega viivitamist või mittekättesaamist põhjendada sellega, et kaebaja ise on hooletu oma e-postiga ümberkäimisel. Viidatud normi alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16). Eelnevast tulenevalt saab lugeda vaidlusaluse kutse, millest nähtus ehitusloa menetluse alustamine, kaebajale kättetoimetatuks hiljemalt 03.10.2023. Vaidlust pole selles, et kaebus esitati kohtule üle aasta hiljem.
21.Isegi kui eeldada, et kaebaja nimetatud kutsega tutvuda ei saanud, tuleb märkida järgmist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pidi saama 26.10.2023 väljastatud ehitusloast teadlikuks kindlasti hiljemalt 14.11.2023, mil sõlmis Tallinna notari RK poolt koostatud ja tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu nr 6225. Nimetatud lepingu p-s 1.5.1 on toodud, et müügilepingu esemeks oleva kinnistu asukoha aadressil on muu hulgas registreeritud üksikelamu, millele on 26.10.2023 väljastatud ehitusluba. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei tutvunud nimetatud lepingus tooduga ning ka notar ei selgitanud pooltele lepingu aluseks olevaid asjaolusid ja selle tingimusi. Eelnevast tulenevalt ei saa pidada asjakohaseks kaebaja väidet, et ta sai vaidlusalusest ehitusloast teadlikuks alles 04.11.2024.
22.Kohtu hinnangul tuleb pidada usutavaks asjaolu, et kolmandate isikute elamu ehitustööd kaebajale kuuluva vähemalt kolme erineva kinnistu vahetus läheduses ei saanud toimuda talle märkamatult. Kaebuses on märgitud, et kaebajale kuuluval Aru tee 16/18 kinnistul asuvad põllumajandusehitised ja -rajatised, sh sõnnikuhoidla, mis on käesoleval ajal remondis. Sellest ei saa kuidagi järeldada, et kaebaja viibimine oma kinnistutel oleks välistatud või hooned maha jäetud, millest tulenevalt puudus tal võimalus näha, mis kolmandate isikute kinnistul toimub. Aga ka juhul, kui jätta kõrvale eelnevates punktides toodu, siis hiljemalt looduses aset leidvate muutuste toimumise ajal oleks kaebaja pidanud pöörduma valla poole ning uurima menetluse kulgu. Eelnev kinnitab samuti, et kaebaja väited ehitusloa olemasolust teadlikuks saamisest ei ole usutav.
23.Eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja olema vaidlusalusest ehitusloast teadlik hiljemalt 14.11.2023. Kaebus tühistamisnõudes on esitatud kohtule 15.11.2024, seega ilmselgelt tähtaja rikkumisega (HKMS § 46 lg 1).
24.Eelnevast nähtub, et kaebaja oli ehitusloa menetlusse kaasatud ning talle oli saadetud elektroonilise infosüsteemi vahendusel vastav teavitus. Seega ei saanud väidetav kaasamata jätmine mõjutada kaebuse tähtaegselt esitamist. Ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et talle ei edastatud vaidlusalust ehitusluba, siis on asja materjalist tuvastatav, et kaebaja oli hiljemalt 14.11.2023 teadlik vaidlusalusest ehitusloast, mistõttu ei saanud ka vastav asjaolu mõjutada kaebuse tähtaegset esitamist. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 7 kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Seega peab ka kaebaja ise hoolas olema, et mõistliku aja jooksul kohtusse pöörduda. Selliseks mõistlikuks ajaks on kohtupraktikas loetud kahte kuud alates haldusaktist teada saamisest. Ka selle tähtaja jooksul ei olnud kaebus
6(7)
3-24-3128
esitatud, s.o hiljemalt 14.01.2024. Muid objektiivseid asjaolusid, mis mõjutasid kaebajal tähtaegselt kohtusse pöördumast, kaebaja välja toonud ei ole.
25.Kohtu hinnangul ei esine seega aluseid kaebetähtaja ennistamiseks ning sellest tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja nr 3-24-3128 menetluse ilma kaebust menetlusse võtmata.
26.Juhindudes HKMS § 155 lg-st 4 selgitab kohus, et HKMS § 155 lg 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
27.Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluste haldusaktide täitmise peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 p 1). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
28.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (HKMSK, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1).
29.Kohus märgib siiski, et ka kaebuse perspektiivi olemasolu puhul ei kuuluks kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele, kuivõrd vaidlusalune ehitusluba on käesolevaks ajaks realiseeritud ning seega puuduks ettenähtavate ja kahjulike tagajärgede saabumise oht. Teisisõnu ei saaks kaebaja õiguste kaitse osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Menetluskulud
30.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul on kaebaja tasunud kaebuselt riigilõivu summas 20 eurot, mistõttu tuleb see kaebajale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisel tagastada. Kuivõrd kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, siis taotluse eest tasutud riivilõiv 20 eurot tagastamisele ei kuulu.
31.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kohus määrab menetlusosalistele käesoleva määruse resolutsioonis tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada menetluskulusid puudutavaid dokumente. Kohus mõistab vajalikud ja põhjendatud menetluskulud välja eraldiseisva määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.