Odden Solutions OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2312271/08865 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määrus ja 09.12.2024 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Odden Solutions OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Vastustaja Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis Tõnnison Kolmandad isikud Y ja X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider
Menetluse alus ringkonnakohtus
Odden Solutions OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Odden Solutions OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 peale ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Jätta Odden Solutions OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Jõustunud määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-24-3128
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Odden Solutions OÜ-le kuulus perioodil 28.12.2010–21.11.2023 Jõelähtme vallas Aruaru külas Antsukese kinnistu (katastritunnus 24504:009:0257, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 15 770 m2). Alates 26.01.2017 oli kinnistu kaasomandis esmalt Ivo Eenpaluga ja hiljem APP Energy OÜ-ga.
2.Kaasomanik APP Energy OÜ võõrandas osa kinnistust kolmandatele isikutele Y ja Xle, kes kanti kaasomanikena kinnistusraamatusse 15.09.2023.
3.Jõelähtme Vallavalitsus edastas 02.10.2024 kaebaja elektronposti aadressile ehitusloa menetlusse kaasamise kutse. Kutse kohaselt oli kaebajal ehitusseadustiku § 42 lg 3 alusel võimalik esitada oma seisukohad hiljemalt 12.10.2024. Kaebaja tähtaegselt seisukohti ei esitanud, millest järeldati vastuväidete puudumist.
4.Jõelähtme Vallavalitsus andis 26.10.2023 korralduse nr 912 ja ehitusloa nr 2312271/08865.
5.Odden Solutions OÜ võõrandas 14.11.2023 talle kuulunud Antsukese kinnistu mõttelise osa endisele kaasomanikule APP Energy OÜ, kes võõrandas ka selle mõttelise osa edasi kolmandatele isikutele. Alates 25.12.2023 on Antsukese kinnistu ainuomanikeks ühisomanikena kolmandad isikud.
6.Kolmandate isikute esindaja edastas 28.08.2024 kaebajale ettepaneku servituutide seadmiseks kaebajale kuuluvale maatulundusmaa kinnistule. Kuna servituudi ettepanek oli seotud Antsukese maaüksuse kasutamise sooviga, pöördus kaebaja asjaolude väljaselgitamiseks 29.10.2024 Jõelähtme Vallavalitsuse poole palvega teatada, kas Antsukese kinnistule on väljastatud ehitusluba ning selle olemasolu korral see ehitusluba talle väljastada.
7.Jõelähtme Vallavalitsuse 04.11.2024 vastusega edastati kaebajale ehitusluba ja selle väljastamise aluseks olev 26.10.2023 korraldus nr 912. Vastuses päringule on muu hulgas selgitatud kaebaja kaasamist ehitusloa menetlusse.
8.Odden Solutions OÜ esitas 15.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2312271/08865 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
9.Tallinna Halduskohtu 15.11.2024 kohtunõudega kohustati Jõelähtme valda esitama seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 20.11.2024. Kolmandale isikule anti õigus esitada seisukoht samaks tähtajaks.
10.Jõelähtme vald palus 20.11.2024 vastuses Odden Solutions OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta. Jõelähtme valla põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Esitatud kaebus on perspektiivitu kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu. See nähtub sellest, et kaebaja on sõlminud 14.11.2023 APP Energy OÜ-ga kõnealuse kinnistu mõttelise osa müügija asjaõiguslepingu, mille on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Robert Kimmel ning milles on selgesõnaliselt toodud, et vastavalt ehitisregistri päringule on kinnistu asukoha aadressil registreeritud üksikelamu, millele on 26.10.2023 väljastatud ehitusluba. Eelmainitud leping nr 6225 tõendab, et kaebaja kui lepingu pool teadis Antsukese kinnistule 26.10.2023 väljastatud üksikelamu ehitusloast vähemalt alates 14.11.2023 ning ei saanud sellest 2(9)
3-24-3128 teadlikuks alles 04.11.2024 nagu kaebuses väidetud. Faktilised asjaolud ja tõendid kinnitavad, et puuduvad objektiivsed asjaolud, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise vajaduse. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ehitusluba looks võimaluse ehitustegevuse alustamiseks, mis suurendab kaebaja omandiõiguse rikkumise ja vara väärtuse kahanemise ohtu ning ehitusloa realiseerimisel oleks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatud. Tuginedes Maa-ameti geoportaalis asuvatele ortofotodele on Antsukese kinnistule elamu juba püstitatud. Faktiliselt on ehitustegevus toimunud ja ehitis on saavutanud oma gabariidid, juba 08.05.2024 seisuga on tehtud ka elamu välisviimistlustööd ning tõenäoliselt on sellest ajast alates tehtud ka muid töid. Seega ei saa ehitusloa kehtivuse peatamine ära hoida juba teostatud ehitusööde alustamist ja faktiliselt valminud ehitist olematuks muuta. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud kätte tema äriregistris märgitud kontaktandmetele 02.10.2023 edastatud ehitusloa menetlusse kaasamise kutset. Asjaolu, et kaebaja jättis saabunud kutse tähelepanuta, ei saa olla etteheidetav ehitusloa menetlejale, kes kaasas kaebaja, edastades Antsukese üksikelamu ehitusloa menetlusse kaasamise kutse ja juhised, kuidas dokumentidega tutvuda, kaebaja äriregistris märgitud elektroonposti aadressile. Lisaks faktile, et kaebaja oli vähemalt alates 14.11.2023 teadlik ehitusloa olemasolust, tuleb arvestada ka seda, et ehitamine kui tegevus ei saa toimuda salaja ja varjatult. Ehitustegevuse tagajärjel toimuvad nähtavad muutused ümbritsevas keskkonnas, mis ei saa jääda märkamata naaberkinnistu omanikele. Seda enam olukorras, kus kaebaja väidab, et hetkel toimub temale kuuluvas hoones remont (kaebuse p 3.4). Seega pidi kaebaja naaberkinnistu omanikuna nägema muutusi naaberkinnistul ning keskmise mõistliku isikuna oli kaebajal võimalus küsida naabrilt või kohalikult omavalitsuselt väljastatud ehitusloa olemasolu kohta.
11.Kolmandad isikud palusid 20.11.2024 vastuses jätta Odden Solutions OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata . Kaebus on perspektiivitu ja kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Antsukese kinnistule üksikelamu ehitamiseks antud ehitusluba ei riku mitte ühtegi õigusakti, mis kaitseks naabri huve. Kaebaja kaebuse lisast nr 8 nähtub, et Jõelähtme Vallavalitsus on saatnud 29.08.2023 kaebajale „Aruaru küla Antsukese maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamine“ eelnõu. Asjaolu, et kaebaja on selle eelnõu alusel teinud päringu ehitusloa kohta Jõelähtme Vallavalitsusele, tõendab, et kaebaja on selle eelnõu kätte saanud. Seega oli kaebaja kaasatud Antsukese kinnistul planeeritavasse ehitustegevusse algusest peale, s.t juba alates projekteerimistingimuste menetlusest. EHR-i kaudu edastati kaebajale 02.10.2023 kutse ehitusloa menetlusse kaasamise kohta e-posti aadressile XXX, mis on kaebaja ametlik e-posti aadress. Kaebaja esindaja on 2023. ja 2024. aastal korduvalt viibinud Antsukese kinnistul või naaberkinnistul ja näinud Antsukese kinnistul toimuvat ehitustegevust, s.t elamu püstitamist algusest peale.
12.Tallinna Halduskohus luges 26.11.2024 määrusega Odden Solutions OÜ kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2312271/08865 tühistamisnõudes esitatuks kaebetähtaja rikkumisega (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetas haldusasja nr 3-24-3128 menetluse (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata Odden Solutions OÜ esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 3), andis tähtaja menetluskulusid puudutavate dokumentide esitamiseks (resolutsiooni p 4) ja tagastas kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot pärast määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist (resolutsiooni p 4). 3(9)
3-24-3128 Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 1 ls 1). Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Kaebajale oli ehitusloa menetlusse kaasamise kutse edastatud 02.10.2023 kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile XXX. Kaebaja ei ole saatnud kättesaamise kohta kinnitust, samuti ei ole edastatud dokumenti elektrooniliselt asjakohase infosüsteemi kaudu. Samas on vaidlusalune otsus edastatud juriidilisele isikule. Riigikohus on 18.04.2018 otsuses asjas nr 2-15-6538 selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Tallinna Halduskohus on 12.01.2021 määruses haldusasjas nr 3-20- 2290 välja toonud, et äriühingutel on kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma äriregistrijärgsele e-posti aadressile edastatud saadetiste vastuvõtmise eest. Seetõttu ei saa sellele aadressile saadetud e-kirja kättetoimetamisega viivitamist või mittekättesaamist põhjendada sellega, et kaebaja ise on hooletu oma e-postiga ümberkäimisel. Viidatud normi alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16). Eelnevast tulenevalt saab lugeda vaidlusaluse kutse, millest nähtus ehitusloa menetluse alustamine, kaebajale kättetoimetatuks hiljemalt 03.10.2023. Vaidlust pole selles, et kaebus esitati kohtule üle aasta hiljem. Kaebaja pidi saama 26.10.2023 väljastatud ehitusloast teadlikuks kindlasti hiljemalt 14.11.2023, mil sõlmis Tallinna notar Robert Kimmeli koostatud ja tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu nr 6225. Nimetatud lepingu p-s 1.5.1 on toodud, et müügilepingu esemeks oleva kinnistu asukoha aadressil on muu hulgas registreeritud üksikelamu, millele on 26.10.2023 väljastatud ehitusluba. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei tutvunud nimetatud lepingus tooduga ning ka notar ei selgitanud pooltele lepingu aluseks olevaid asjaolusid ja selle tingimusi. Usutavaks saab pidada ka asjaolu, et kolmandate isikute elamu ehitustööd vähemalt kolme erineva kaebajale kuuluva kinnistu vahetus läheduses ei saanud toimuda talle märkamatult. Hiljemalt looduses aset leidvate muutuste toimumise ajal oleks kaebaja pidanud pöörduma valla poole ning uurima menetluse kulgu. Kaebaja oli ehitusloa menetlusse kaasatud ning talle oli saadetud elektroonilise infosüsteemi vahendusel vastav teavitus. Seega ei saanud väidetav kaasamata jätmine mõjutada kaebuse tähtaegset esitamist. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 7, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohtu hinnangul ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks ning sellest tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja nr 3-24-3128 menetluse ilma kaebust menetlusse võtmata. Kohus selgitas, et HKMS § 155 lg 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 4(9)
3-24-3128 Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1). HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot, mistõttu tuleb see kaebajale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisel tagastada. Kuivõrd kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, siis taotluse eest tasutud riivilõiv 20 eurot tagastamisele ei kuulu.
13.Tallinna Halduskohus mõistis 09.12.2024 määrusega Odden Solutions OÜ-lt Y ja X kasuks välja menetluskulud 823,50 eurot (koos käibemaksuga) (resolutsiooni p 1) ja jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2). HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui selles paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel, seepärast tuleb nende menetluskulud kaebajalt välja mõista. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega (HKMS § 109 lg 6), mistõttu mõistab kohus kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud summas 823,50 eurot (koos käibemaksuga). Jõelähtme vald ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, millest tulenevalt jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja palub 11.12.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määrus ning võimaldada kaebajal kaebuse muutmist ja jätkata asja menetlemist; tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus ja jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on rikkunud asjas oluliselt menetlusõigust, kuna menetluse lõpetamise otsustust ei oleks tohtinud teha andmata kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks, milleks kaebajal on õigus ja mida ta teha soovib. Tühistamiskaebuse esitamise võimaluse äralangemine kaebetähtaja möödumise tõttu (millega kaebaja ei nõustu, kuid ei vaidlusta) ei ole aluseks eitada teiste võimalike nõuete esitamist, mis tulenevad kaebuses märgitud asjaoludest ja on seotud kaebuses vaidlustatud haldusaktiga. Kaebajal on õigus, vajadus ja soov esitada vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue, mis tugineb samadele asjaoludele kui esitatud tühistamiskaebus. Kohus ei ole teinud kaebajale HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt enne menetluse lõpetamist ettepanekut kaebust muuta ega põhjendanud sellise võimaluse andmata jätmist. Kohus ei viidanud enne menetlus lõpetamist kaebajale äratuntavalt, et kaebuse mittetähtaegseks lugemisega ja kaebetähtaja mitteennistamisega kaasneks automaatselt menetluse lõpetamine ilma eelnevalt kaebuse muutmise võimaluse andmiseta (HKMS § 49 lg 1). Kohus on menetluse ennatliku lõpetamisega võtnud kaebajalt aga lisaks tühistamiskaebuse esitamisele ka kõikide teist võimalikku liiki kaebuste esitamise võimalused, mis ei ole aga kaebaja suhtes aus ega põhjendatud ega kanna ka ühtegi teist äratuntavat ja arusaadavat menetluseesmärki. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kaebuse muutmise võimaluse andmine ei oleks kohtu hinnangul otstarbekas või kaebuse esitamine muudetud kujul ei oleks lubatav. Halduskohus ei teinud kaebajale ettepanekut kaebust muuta ega andnud võimalust seda teha, kaebuse 5(9)
3-24-3128 menetlus on ebaõigesti lõpetatud. Halduskohtu 26.11.2024 määrus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja asja menetlust jätkata. Kaebajal on õigus ja vajadus esitada õigusvastasuse tuvastamise nõue, kuna tegemist on kaebaja õigusi rikkuva ja kaebajat kahjustava aktiga, millele tuginedes saavad vastustaja ja kolmandad isikud jätkata ja laiendada kaebaja õiguste riivet ja tungimist kaebaja huviga kaitstud alale. Vaidlustatud haldusaktiga antud ehitusluba võimaldab kolmandate isikute ehitustegevust kaebajale kuuluval kinnisasjal asuva põllumajandushoone vahetus läheduses, mh lubab see akt nii eluhoonete kui kaevu rajamist. Selliselt on vaidlustatud akt loonud kaebaja ja kolmandate isikute huvide konfliktse põrkumise kinnisasjade hoonestuse ja kasutatavuse osas, mis võib viia (ja selgelt viibki) mh õigusvaidlusteni seoses kinnistute sihtotstarbelise kasutamisega. Sõnnikuhoidla vahetus läheduses asuva puurkaevu sanitaarnõudeid ei ole võimalik tagada muul moel kui kaebajalt majandustegevusest hoidumise nõudmisega, mistõttu lähtub aktist kaebaja põhitegevuse keelamise ja kaebaja lõpetamisele suunamise eesmärk. Kaebaja ei nõustu sellise mõjuga enda tegevusele ja kinnisvara kasutusvõimalustele . Kolmandad isikud on haldusaktile tuginedes asunud kaebaja huve piirama ja kahjustama. Kaebajale teadaolevalt on kolmandad isikud juba alustanud ühistegevust kaebaja hoones toimuva tegevuse ja hoone kasutusotstarbe vastu. Juhul kui kaebaja sooviks rajada puurkaevu enda kinnistule, oleks see võimalus ahendatud kolmandate isikute planeeritavast setteväljakust. Kaebaja ei saaks rajada endale ja enda majandustegevuseks vajalikku puurkaevu talle sobivasse kohta, vaid üksnes piirkonda, mis jääb setteväljaku piirkonnast eemale. Arvestades setteväljaku kaitsetsooni 50 meetrit, on tegemist olulise kaebaja huve piirava mõjutusega. Haldusaktiga loodud ehitusõigusega seondub vajadus juurdepääsuks kolmandate isikute kinnisasjale. Seda juurdepääsu soovivad kolmandad isikud saada just kaebaja maatükki mõjutades. Haldusakt, millega on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega 15 770 m2 suurune kinnistu muudetud 100% elamumaaks, on loonud võimaluse Antsukese kinnistule viie üksikelamu rajamiseks, mis kõik vajavad juurdepääsu. Vajaliku juurdepääsu saamine ei ole kaebaja õiguste kahjustava mõjutamiseta võimalik. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on seega vajalik kaebaja õiguste kaitse tagamiseks, kuna kaebaja soovib vaielda vastu tema maad mõjutava kolmandate isikute kinnisvaraarenduse juurdepääsule. Samuti soovib kaebaja kaitsta enda õigusi enda maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks põllumajanduslikul eesmärgil. Vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, arvestades selle andmise asjaolusid ja menetluslikku kulgu ning on loonud kolmandatele isikutele aluse oma õiguste teostamiseks kaebajat kahjustaval viisil. Kaebaja jaoks on kahjustav kogu selline haldusakti toime ja kolmandate isikute tegevus, mis muudab ja kitsendab kaebajale kui maaomanikule ja sellel maal asuva ettevõtte käitajale kuuluvate õiguste teostamist, loob täiendavaid kohustusi, tekitab uusi õigusvaidlusi ja kohustab alluma ehitusloa realiseerumisest tulenevatele kitsendavatele ehk ebasoovitavatele mõjutustele. Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine kaebajalt on toimunud ennatlikult, kuna kohus on lõpetanud menetluse ekslikult ja esineb alus menetluse jätkamiseks. 09.12.2024 seisuga ei olnud 26.11.2024 määrus veel jõustunud. Kaebaja palub tühistada 26.11.2024 määruse ning olemuslikult sellest lähtuva ja sellega seotud 09.12.2024 määruse.
15.Kolmandad isikud esitasid 11.04.2025 seisukoha kaebaja määruskaebusele. 6(9)
3-24-3128 Kolmandad isikud paluvad määruskaebuse tagastada, kuna määruskaebus ei ole esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Määruskaebusest nähtuvalt kaebaja ei vaidlusta, et kaebus tühistamise nõudes oli esitatud kaebetähtaega rikkudes, samuti ei vaidlusta kaebaja seda, et halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Seega selles osas on halduskohtu määrus jõustunud. Määruskaebuse esitaja vaidlustab kohtumääruse ainult selles osas, et halduskohus lõpetas haldusasja nr 3-24-3128 menetluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kaebetähtaja ületamise korral lõpetab kohus vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 menetluse. Seega, kui võtta arvesse vaidlustamata asjaolusid, et kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes ja kohus jättis kaebetähtaja ennistamata, siis oli kohtul ainuvõimalik määrusega menetlus lõpetada. Kaebaja heidab ette, et halduskohus ei teinud kaebajale ettepanekut kaebust muuta. Kaebaja kirjutab määruskaebuses, et tal oli või on soov esitada selles menetluses vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue (tuvastamiskaebus). Eeltoodud asjaolud aga ei ole määruskaebuse rahuldamise aluseks. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Käesoleval juhul määruskaebusest ei selgu, mis eesmärgil kaebaja sooviks tuvastamiskaebust esitada. Ilma eesmärgita esitatud tuvastamiskaebust halduskohus ei menetle. Olenemata sellest, mida kaebaja soovis või soovib, on käesoleval juhul kaebaja halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse. Juhul kui kaebaja oleks soovinud, siis oleks ta võinud esitada alternatiivselt ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. Kaebaja ei ole seda teinud. Kaebajat esindas kohtumenetluses vandeadvokaat. Seega on etteheide , et miks halduskohus ei teinud kaebajale ettepanekut kaebust muuta, kohatu. Kuna määruskaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada, tuleks määruskaebus tagastada (HKMS § 187 lg 3 p 5).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määrus
16.Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebuse põhjal kaebaja eesmärgina soovi vaidlustada halduskohtu 26.11.2024 määruse resolutsiooni p-s 2 tehtud otsustust menetluse lõpetamiseks, kuna muude määruse resolutsioonis tehtud otsustuste (kaebetähtaja rikkumise tuvastamine, kaebetähtaja ennistamata jätmine, esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine, riigilõivu osaline tagastamine) kohta ei ole kaebaja määruskaebuses põhjendusi esitanud. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
17.Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja 26.11.2024 määruse resolutsiooni punkte 1, 3 ja 5. Kaebaja ei vaidlusta ka kaebetähtaja ennistamata jätmist, kuid leiab, et haldusasja menetluse lõpetamisel rikkus halduskohus oluliselt menetlusõigust (resolutsiooni p 2). HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel menetluse lõpetamisel ei andnud kohus kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks, millega kohus võttis kaebajalt tema hinnangul ühtlasi võimaluse oma 7(9)
3-24-3128 õiguste kaitseks. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav.
18.Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus ei ole kaebaja tuvastamisnõuet menetlusse võtnud ega tuvastamisnõude osas menetlust lõpetanud. Menetlus lõpetati tühistamisnõude osas põhjendusega, et tühistamisnõue ei ole esitatud tähtaegselt. Halduskohtu 26.11.2024 määrus ei takistanud kaebajal tuvastamisnõuet esitada.
19.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ehkki halduskohtu ülesanne on samas suunata kaebajat kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalike nõuete esitamise juurde, ei tähenda see, et kohus peaks alati, kui esineb alus menetluse lõpetamiseks, tegema kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks ja selleks tähtaja andma. Ülemineku tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele, mille puhul saab eeldada kohtu ettepanekut sellise avalduse esitamiseks, näeb seadus ette ainult HKMS § 154 lg 1 p-s 4 sätestatud juhul, kui kaebaja esialgne nõue on menetluse kestel rahuldatud, mitte kõigil juhtudel, kui menetlus võib kuuluda lõpetamisele. Halduskohus ei ole menetlusnormi rikkunud.
20.Kohtule ei nähtu ka kaebaja huvi tuvastamisnõude esitamiseks, mida halduskohus oleks saanud või pidanud eeldama. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on HKMS § 45 lg 2 kohaselt piiratud ning kaebaja ei ole oma preventiivset õiguskaitsevajadust usutavalt põhjendanud, st kuidas aitaks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine edaspidi kaitsta tema õigusi (HKMS § 38 lg 4). Määruskaebuses on viidatud preventiivsele eesmärgile määramata tulevikuperspektiivis tekkida võivate õigusvaidluste ennetamiseks seoses kinnistute sihtotstarbelise kasutamisega ja nõuetega kaebajal oma majandustegevusest hoiduda. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas aitaks tuvastusnõue olukorras, kus kolmandate isikute rajatud elamu on ehitatud, sõltumata selle õiguspärasusest, kehtiva ehitusloa alusel taolisi hüpoteetilisi vaidlusi ennetada. Kaebaja viitab ka talle teadaolevale kolmandate isikute tegevusele, millega on hakatud kaebaja huve kahjustama ja piirama, kuid pole välja toonud, milles see tegevus seisneb või kuidas aitaks õigusvastasuse tuvastamine seda tegevust takistada. Kaebaja viitab võimalikule puurkaevu rajamise soovile enda kinnistul ja selle vastasmõjule kolmandate isikute planeeritava setteväljakuga ning ehitusõigusega seotud vajadusele juurdepääsuks kolmandate isikute kinnisasjale, kuid ka nende põhjenduste puhul jääb arusaamatuks, kuidas aitaks tuvastamisnõude rahuldamine kaebajat olukorras, kus elamu on ehitatud kehtiva ehitusloa alusel. Kui eeldada kaebaja soovi vaidlustada võimalikku kolmandate isikute elamule väljastatavat kasutusluba, siis leidub selleks HKMS § 45 lg 2 mõttes tõhusam abinõu kasutusloale tühistamiskaebuse esitamise näol. Ehkki ehitusloa väidetava õigusvastasusega seotud väited võivad olla kasutusloa tühistamise nõude puhul õiguslikuks argumendiks, ei õigusta see eraldiseisva kohtumenetluse alustamist ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks.
21.Preventiivse huvina tuvastamisnõude esitamiseks on iseenesest käsitatav põhjendatud huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust, kuid selleks peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib ka edaspidi õigusvastaselt käituda (vt nt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1; 26.11.2014 määrus nr 3-3-1-60-14, p 18). Kaebaja jaoks on tõhusam kaitsta oma õigusi, vaidlustades edaspidi tema õigusi riivavaid avaliku võimu tegevusi. Samuti on kaebajal vajadusel võimalik taotleda vastustajalt ehitusalase riikliku järelevalve teostamist ning osaleda naaberkinnistu omanikuna kasutusloa menetluses (EhS§ 54 lg 5 ja lg 6 p 2). 8(9)
3-24-3128
22.Eeltoodust tulenevalt jääb Odden Solutions OÜ määruskaebus kaebuse tagastamist puudutavas osas rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. II Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus
23.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu 09.12.2024 määruse peale menetlusse.
24.Vaidluse eset arvestades pidi kaebajale olema kolmandate isikute kohtumenetlusse kaasamise kohustus HKMS § 20 lg-st 1 tulenevalt arusaadav ja kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise võimalus seega ettenähtav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-982, p-d 10–11). Halduskohus on mõistnud kaebajalt õiguspäraselt välja esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega seotud esindajakulud. Nende kulude kandmise kohustus on advokaadibüroo arvega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 1) ja kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid kulude suuruse (823,50 eurot, koos käibemaksuga) põhjendatusele (HKMS § 109 lg 6). Kulud on kohtu hinnangul põhjendatud.
25.Eelneva põhjal jääb Odden Solutions OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus muutmata.
26.Eeldades määruses nimeliselt mainitud füüsiliste isikute huvi oma eraeluliste andmete kaitseks, tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed initsiaalidega.
27.Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 210 lg 42 kohaselt kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks 10 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehti.
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.