Rahvastik › Kodakondsus

3-24-275 keeldumise kohta teeb Vabariigi Valitsus. Kaebajale talle anti võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja esitas 10.08.2023 vastuse, paludes anda endale Eesti kodakondsus, kuna ta on Eestis sündinud ning eksamid sooritanud, tal on olnud küll rikkumisi, kuid ta on karistuse kandnud, läbinud sotsiaalprogrammi, käinud psühholoogi juures ning see aitas teda. Kaebaja märkis ka, et tal on pere, kes teda alati toetab, ning lubas enam Eesti seadusi mitte rikkuda.

2(14)

3-24-275 d. 17.12.2013 LS § 201 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) lg 2, § 224 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) lg 2 ja § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 3 alusel 1200 euro suuruse rahatrahviga, mille isik tasus 24.07.2017. e. 20.05.2014 tubakaseaduse § 49 (suitsetamine selleks keelatud kohas) alusel 36 euro suuruse rahatrahviga, mille isik tasus 21.06.2016. f. 16.09.2014 LS § 224 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) lg 2 alusel 15 pikkuse arestiga, mille isik kandis 28.02.2015. g. 19.02.2015 LS § 201 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) lg 2 ja § 224 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) lg 2 alusel 1200 euro suuruse rahatrahviga, mille isik tasus 10.05.2018. h. 16.04.2015 LS § 201 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) lg 2 alusel 20 pikkuse arestiga, mille isik kandis 05.05.2015. i. 22.05.2015 KarS § 218 (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) lg 1 alusel 80 euro suuruse rahatrahviga, mille isik tasus 10.11.2015. j. 16.11.2015 liikluskindlustuse seaduse § 81 (liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine), LS § 201 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) lg 2, § 203 (registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine), § 207 (tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimine) ja § 224 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) lg 2 alusel 1200 euro suuruse rahatrahviga, mille isik tasus 08.09.2017. k. 03.11.2016 LS § 202 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamine) lg 1 ja § 225 (joobes isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine) lg 1 alusel 400 euro suuruse rahatrahviga, mille isik tasus 08.02.2018. l. 19.06.2020 hädaolukorra seaduse § 51 (eriolukorra ajal kehtestatud nõuete rikkumine) lg 1 alusel 120 euro suuruse rahatrahviga, mille isik tasus 05.02.2021. 3) Lisaks karistusregistrisse kantud väärtegudele on Xile 29.07.2019 lühimenetluse korras mõjutustrahv turvavöö kinnitamata jätmise eest.

määratud

4) Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule saab Eesti kodakondsuse anda üksnes KodS § 21 lg 11 alusel, st võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni; lg 2 p 1 kohaselt on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus mh KodS-s sätestatud menetluste läbiviimisel isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel.

3(14)

3-24-275 5) Xi karistatud kuritegude toimepanemise eest on kustunud, karistusandmed kanti karistusregistri arhiivi 12.12.2022. Kõigi väärteokaristuste andmed on kantud karistusregistri arhiivi. Arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus kodakondsuse erandina andmise menetluse läbiviimisel. 6) Välismaalase põhiõiguste hulka ei kuulu Eesti kodakondsuse saamine. Millistele isikutele ja millistel tingimustel kodakondsus antakse, on riigi suveräänne otsus. Kuna kodakondsusega kaasnevad teatavad eesõigused, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seejuures on seadusandja sätestanud, et isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest, kodakondsust ei anta, v.a erandkorras. Erandi tegemiseks peavad kõnealused kuriteod võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt. 7) Erandi eesmärk on tagada proportsionaalse otsuse tegemine. Erandina Eesti kodakondsuse andmisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. X on toime pannud 4 kuritegu. Ühel korral pani ta toime varguse ja 3 korral juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, kusjuures viimasel korral puudus tal juhtimisõigus ning tuvastati nii alkoholi- kui ka narkojoove. Sõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusrikkumisi ja tegemist on ohtliku süüteoga, kuna joobeseisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Xi ükskõikset suhtumist temale määratud karistustesse näitab asjaolu, et talle 2014. a määratud kriminaalkaristus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus katseaja kontrollnõudeid. Ka see ei suunanud Xi õiguskuulekalt käituma, sest pärast karistuse ärakandmist pani ta toime veel ühe kuriteo. Xi on ka väärteokorras korduvalt karistatud erinevate liiklusrikkumiste eest. Ta on 4 korral juhtinud sõidukit joobeseisundis, neljal korral juhtinud mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust, ühel korral on ta ületanud lubatud sõidukiirust, juhtides sõidukit asulasisesel teel kiirusega üle 100 km/h. Teda on ühel korral väärteokorras karistatud ka selle eest, et mootorsõiduki kasutajana lubas ta sõidukit juhtima juhtimisõiguseta ja joobeseisundis isiku. Seega aitas ta kaasa sellele, et teine isik paneks toime ohtlikke liiklusrikkumisi. Xi toimepandud samaliigiliste süütegude arv viitab sellele, et tegemist ei ole juhuslike rikkumistega, ning oma tegevusega seadis ta korduvalt ohtu nii iseenda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. 8) Xi arvamuses toodud asjaolud, et ta on Eestis sündinud ja sooritanud Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikud eksamid ning ta on süütegude eest karistuse kandnud, ei õigusta toimepandud süütegusid. Kodakondsuse saamine ei ole isiku põhiõigus, vaid privileeg, ning kodakondsuse saamise piirangu õigustatus tuleneb Eesti rahva julgeoleku, tervise ja avaliku korra kaitsmise vajadusest. Korduvate rikkumistega on X näidanud oma ükskõiksust teiste inimeste elu, tervise ja vara ning kehtestatud reeglite vastu. Ta pani viimase kuriteo toime 8 a tagasi, kuid tema kriminaalkaristuste kustumisest on möödas vähem kui üks aasta, mis Vabariigi Valitsuse hinnangul ei ole piisav, et olla kindel, et X on oma seadusvastasest käitumisest õppust võtnud ning näitab oma selget soovi käituda lojaalselt ja õiguskuulekalt. Pärast viimase kuriteo toimepanemist on Xi kahel korral karistatud väärteokorras ning ühel korral lühimenetluse korras mõjutustrahviga. Arvestades Xi toimepandud süütegude laadi ja rohkust, soovib Vabariigi Valitsus tema õiguskuulekuses veenduda pikema aja jooksul. Seega on praegu kodakondsuse andmisest keeldumine proportsionaalne ja põhjendatud, mistõttu sellest keeldutakse KodS § 21 lg 1 p-st 4 ja lg-st 11 lähtudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4(14)

3-24-275

5(14)

3-24-275 5) Vastustaja viib ellu täidesaatvat riigivõimu. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ja prioriteedid on väljendatud koalitsioonileppes, mis on avaldatud valitsuse veebilehel. Koalitsioonilepe ei ole seadusjõuline akt, kuid seda saab võtta aluseks õiguse tõlgendamisel olukorras, kus täitevvõim peab rakendama kaalutlusõigust (TalHK 3-22-1471, p 17.2). Koalitsioonileppe alajaotises Justiitsküsimused on p 22, milles deklareeritakse eesmärgina KodS muutmine selliselt, et võimaldada Eestis sündinud alaealistel lastel, kelle vanemad või vanem ei ole Eesti kodanikud, saada sünnijärgsele kodakondsusele lisaks ka Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras juhul, kui nende vanemad või last üksi kasvatav vanem on Eestis püsivalt elanud enne 20.08.1991. Selles punktis on väljendatud vastustaja tahe vähendada kodakondsuseta isikute arvu ning soodustada isikutel Eesti kodakondsuse saamist. Vastustaja otsus keelduda kaebajale kodakondsuse andmisest on vastuolus vastustaja enda poolt koalitsioonileppes deklareeritud eesmärgiga. 6) Ka Siseministeerium on deklareerinud, et eesmärgiks kodakondsuspoliitika valdkonnas on (1) tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, mis lähtub põhiseadusest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja tagab rahvusriigi säilimise ning avaliku korra ja riigi julgeoleku, (2) Eesti kodakondsuse taotlemise ja saamise huvi ning valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine, (3) väärtuspõhiste lähenemiste kujundamine eri ametkondade koostöös, mis toetavad eri keele- ja kultuuriruumist pärit inimestel Eesti riigiidentiteedi ja demokraatlike väärtuste, sh Eesti kodakondsuse, omandamist. Kaebaja on selgitanud, et ta on Eestis elanud terve oma elu, mistõttu ei ole võimalik veenvalt väita, et kodakondsuse andmisest keeldumisega kaitseb vastustaja eesmärki nr 1. Kaebaja on tõendanud enda huvi ja soovi saada Eesti kodakondsus – see on tõendatud kodakondsuse eksami sooritamisega, seega on täidetud ka eesmärgid nr 2 ja 3. Kuivõrd kaebaja on teinud ja tõendanud enda jõupingutused kodakondsuse saamiseks, mis ühilduvad vastustaja avalikult deklareeritud eesmärkidega, on keeldumine kodakondsuse andmisest trafaretsele argumentatsioonile tuginedes vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguspärane ootus saab tugineda lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta (3-3-1-79-09, p 15). Kaebaja teab, et tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kui ta kodakondsuse eksami sooritab, siis talle garanteeritult kodakondsus antakse, kuid tal tekkis õiguspärane ootus haldusmenetlusele, kus ka negatiivne otsus oleks põhjendatud ja oleks võimalik aru saada, miks haldusorgan sellisele järeldusele jõudis. 7) Keeldumine ei ole proportsionaalne. Vastustaja eesmärk on Eesti rahva julgeoleku, tervise ja avaliku korra kaitse, kuid eesmärk ei ole saavutatav kõnesoleva haldusakti andmisega, sest kaebaja ei kujuta ühiskonnale ohtu, vaid viibib selles samas ühiskonnas alates sündimisest. Vastustaja ei ole arvestanud olulisi asjaolusid, vaid on piirdunud varasematele õigusrikkumistele viitamisega ja leidnud, et kuivõrd tal on kaalutlusõigus haldusakti andmisel KodS § 21 lg 11 alusel, on tal võimalik teha keelduv otsus, jättes muud asjaolud (positiivsed asjaolud) arvestamata. Vastustaja ei ole selgitanud, mis on see negatiivne tagajärg mille saabumist on võimalik ära hoida kaebajale kodakondsuse andmisest keeldumisega. Halduskohus on varasemalt selgitanud, et kantud karistus ei tohi isikut saata läbi elu. Kaebaja õiguskuulekuses pole põhjust kahelda, seega ei saa ta olla ühiskonnale ohtlik. Kaebaja on demonstreerinud enda lojaalsust riigile, vastasel juhul poleks ta ette võtnud pingutust kodakondsuse eksami läbimiseks ja tal puuduks ka motivatsioon pidada käesolevat vaidlust.

3-24-275 kuritegude asjaolud peavad võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selget soovi käituda lojaalselt ning õiguskuulekalt. Seadus ega kohtupraktika ei täpsusta, kuidas tuleb KodS § 21 lg 1 1 kohaldamisel sisustada määratlemata õigusmõistet „süüdlase isik“. Senise halduspraktika kohaselt arvestab vastustaja kodakondsuse erandina andmise kaalumisel toimepandud süütegude iseloomu, ohtlikkust ja asjaolusid (sh hinnatakse, kas tegemist on isikuvastaste või varavastaste süütegudega, kas õigusrikkumised kujutavad ohtu avalikule korrale või teiste isikute elule ja tervisele), süüteo toimepanemise aega, toimepandud kuritegude ja väärtegude arvu, karistuse kustumise aega, süütegude toimepanemise sagedust ja dünaamikat, määratud karistuste täitmist, isiku seadusevastase käitumise süstemaatilisust või järjepidevust/korduvust ja muud asjassepuutuvat. Üks järeldustest, mida PPA, Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus määratlemata õigusmõiste „süüdlase isik“ määratlemisel teevad, on järeldus, kas isik on oma minevikust õppust võtnud ning asunud elama õiguskuulekat elu. Õiguskuulekust saab hinnata mh selle järgi, kas isikul on karistusandmeid karistusregistris, aga samuti, kas PPA-l on muud teavet isiku käitumise kohta 2) KodS § 21 lg 1 p 4 lauseosa „keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest“ sõnastus ei sea ajalisi piire, millal on kuriteod toime pandud. See, et Vabariigi Valitsus kodakondsuse andmisel peab arvesse võtma isiku minevikus toime pandud kuritegusid, tuleneb ka karistusregistri seadusest. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 4 kohaselt on õigus saada registri arhiivis asuvaid andmeid Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil, politseiasutusel ning Kaitsepolitseiametil mh KodS-s sätestatud menetluse läbiviimiseks. Kodakondsuse taotluse üle otsustamisel on õige tugineda sellele, et mida rangem on olnud mõistetud karistus, seda raskem on olnud ka kuritegu ning seda pikem on aeg, mil karistusanded peavad olema kantud karistusregistri arhiivi. Taotluse menetlemise ajal tutvutakse ka kohtuotsusega, mitte ei tugineta ainult karistusregistri andmetele. 3) Üheks kodakondsuse andmise kriteeriumiks on vastustaja seadnud ajalise piiri – kui kaua on möödunud kuritegude toimepanemise andmete karistusregistri arhiivi kandmisest. Sellist halduspraktikat on ka kohtud hinnanud ning vastustaja sellist tegevust on peetud õiguspäraseks. Nii näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsuses nr 3-19-1747 on toodud: „Vaidlustatud otsus põhineb vastustaja arusaamal, et mida raskemaid kuritegusid on erandina kodakondsust taotlev isik varem toime pannud, seda kauem tuleb tal pärast karistatuse kustumist oma õiguskuulekust demonstreerida. Selline lähenemine ei ole ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane. Kuigi seadus ei sätesta erandina kodakondsuse andmisel tähtaega, mille jooksul taotleja õiguskuulekust hinnata, ei saa pidada õigusvastaseks sedagi, kui vastustaja lähtub enda kujundatud halduspraktikast.“ Et kodakondsuse andmist erandina kohaldada võimalikult ühetaoliselt, lähtub vastustaja kujunenud halduspraktikast, mis on leitav nii Siseministeeriumi kodulehelt kui ka PPA kodulehelt (kodakondsuse erandina andmise praktika). Ka kohtupraktika järgi on karistatusest möödunud aja arvesse võtmine kodakondsuse andmise erandi üle otsustamisel asjakohane. 4) Seadusandja on algselt leidnud, et korduvalt karistatud isikud ei peaks üldse kodakondsust saama, sest 1995. a jõustunud seadus sellist võimalust ette ei näinud. KodS § 21 lg 11 erandi tegemise võimalus lisandus kodakondsuse seadusesse alles 2006. a-l (Riigikogu eelnõu 883 SE I). Kui seadusandja soov oleks olnud, et kõik kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud saaksid karistuste kustudes kodakondsuse, oleks seaduses see niimoodi sätestatud. Seadusandja tahe on olnud, et üldjuhul kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud kodakondsust ei saa, vaid see antaksegi erandina ainult neile, kelle kuritegude asjaolud ja (süüdlase) isik seda võimaldavad. Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks tuleb arvesse võtta mõlemat asjaolu – isegi kui toimepandud kuriteod võimaldaksid erandi tegemist, võib takistuseks saada süüdlase käitumine või vastupidi. Seadusandja on näinud ette mõlema 7(14)

3-24-275 tingimuse hindamist, aga hinnata saab alles siis, kui isiku karistatus on kustunud. Ehkki kaebaja karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, hindas Vabariigi Valitsus lisaks süüdlase kuritegudele ka süüdlase isikut, hinnates kaebaja kõikide süütegude (st kuriteod, väärteod) laadi ja korduvust. Süüdlase isikut arvesse võttes hindab vastustaja isiku seadusekuulekust ja tema erinevaid süütegusid ning nende asjaolusid, aga ka toimepanemise aega, st ka seda, kui palju aega on möödunud süütegude toimepanemisest ja kodakondsuse andmise taotluse suhtes otsuse tegemisest. 5) Kui kodakondsuse andmisest keeldumise tingib asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud tahtlikult toime pandud kuritegude eest, näitab erandi tegemise võimatust (lisaks toimepandud kuritegudele) see, et isik ei ole olnud peale karistuse ärakandmist õiguskuulekas. Kaebaja on uusi õigusrikkumisi toime pannud nii kuriteo eest mõistetud karistuse kandmise ajal kui pärast mõistetud karistuse ärakandmist. Väärteod ei ole üldjuhul sellised, mis iseenesest tooksid kaasa ilmtingimata kodakondsuse andmisest keeldumise, vaid need ilmestavad isiku käitumist. Väärtegude toimepanemine ei ole olnud aluseks kodakondsuse andmisest keeldumisel, küll aga on üheks teguriks erandi mittekohaldamisel, sest need ilmestavad süüdlase isikut. Süütegude toimepanemine, sh väärtegude toimepanemine, ei ole tavapärane käitumine. Kuivõrd kodakondsus on pikaajaline suhe isiku ja riigi vahel ning riigile tekivad teatud kohustused, on põhjendatud, kui riik hindab selle isiku käitumist, kes kodakondsust soovib. Kodakondsusega seonduvad spetsiifilised õigused, mida riik peab kodanikule tagama, on nt õigus olla kaitstud väljasaatmise eest, õigus riigi kaitsele välisriikides, õigus riigi abile, hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel jms. Riigil on seetõttu õigus otsustada kodakondsuse saamise tingimused, sh nõuda, et kodakondsuse taotleja on enne kodakondsuse saamist olnud õiguskuulekas. Kui riik on isikule kodakondsuse andnud, ei saa seda ära võtta põhjusel, et isik paneb toime kuritegusid või muid õigusrikkumisi. See rõhutab veelgi kodakondse andmise otsuse olulisust. Kunagiste tegude tagajärjed ulatuvad pikaajaliselt tulevikku ning isik on kohustatud neid taluma. Tuleviku tagajärgedega tuleb arvestada juba süütegu sooritades. Kuriteo tehiolud ja isikud, kelle suhtes vastustaja kaalutlusõigust teostab, on erinevad. Vastustaja on alati võtnud arvesse kodakondsuse taotleja kohta tuvastatud faktilisi asjaolusid: hinnanud kohtuotsus(t)es toodud teo motiive ja asjaolusid, kodakondsuse taotleja osalust toimepandud teos ning isiku hilisemat käitumist ning ka erinevaid tegevusi ühiskonnas. Lisaks lähtub vastustaja ka enda halduspraktikast. Seda selleks, et kaalutlusõigust erandina kodakondsuse andmise otsustamisel põhineks võimalikult ühtsetel alustel. 6) Erandi tegemisel on vastustajal suur kaalutlusruum. Ka Riigikohus on märkinud, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine ei ole välismaalase põhiõigus. 7) Enamus kaebaja kuritegusid ja väärtegusid on seotud liiklusalaste nõuete rikkumistega, seega ei ole pika ajavahemiku jooksul kaebajale mõistetud või määratud karistused oma eesmärki täitnud. Vastupidi, kaebaja on toime pannud üha uusi süütegusid. Karistusandmed kuriteo eest kanti karistusregistri arhiivi alles 2022. a detsembris. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kaebaja karistusandmed on karistusregistri arhiivi kantud vähem kui aasta tagasi (arhiivi kanti detsembris 2022. a ja taotlus esitati mais 2023). Arvestades toimepandud süütegude rohkust, millest 4 on kuriteod ja 12 on väärteod; süütegude eest mõistetud lahendite tegemise kuupäevi, mis kajastavad ka nende toimepanemise ajavahemikke (kuriteod 20092016 ja väärteod 2011-2020); süütegude (eelkõige kuritegude) ohtlikkust teistele isikutele, on mõistetav, miks vastustaja soovib veenduda isiku õiguskuulekuses ka peale seda, kui isiku

8(14)

3-24-275 karistatus on kustunud, st karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi. Viimati nimetatu on aga tingimuseks, et üldse oleks võimalik hinnata isikule kodakondsuse andmist. Vähemalt 3 a jooksul pärast karistusandmete arhiivi kandmist isiku käitumist hinnata ei ole liiga pikk aeg. Kodakondsuse andmisega kaasneb pikaajaline ja üldjuhul jääv suhe riigi ja isiku vahel ning riigile kaasnevad ka kohustused. See õigustab ka, miks riik on seadnud kodakondsuse taotlejale nõuded ning täitevvõimule ulatuliku kaalutlusruumi. Ka Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 3-21-508 (p10) leidnud, et karistatusest möödunud aja arvesse võtmine KodS § 21 lg 11 alusel on erandi üle otsustamisel asjakohane. 8) Vastustajale oli teada ka kaebajat muud moodi iseloomustavad asjaolud – et ta on Eestis sündinud, on sooritanud vajalikud eksamid, on karistuse kandnud, on läbinud sotsiaalprogrammi ning et tal on Eestis toetav pere. See kõik loob positiivse fooni edaspidi kodakondsuse saamiseks, kuid selleks peab ta näitama, et suudab käituda õiguskuulekalt. Kõik need asjaolud on tavapärase normaalse käitumise ja elu osaks, mitte kaebajat erilisemalt või tavainimesest positiivsemalt iseloomustavateks asjaoludeks. Kodakondsuse taotluse menetluses hinnatakse taotlejat ennast, mitte tema lähedasi. Isiku töötamise ja eksamite sooritamise vajalikkus on toodud juba kodakondsuse taotluse esitamise nõude juures. Ilma neid nõudeid täitmata ei saagi inimene kodakondsust taotleda, seega on need eelduseks kodakondsuse taotlemisele, mitte tema isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Seetõttu ei ole korralduses ka nendele väidetele antud eraldi hinnangut. 9) Vabariigi Valitsus on andnud Eesti kodakondsuse isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Igal sellisel juhtumil langetatakse üksikotsus. Praegusel juhul võiks toimepandud kuriteo asjaolud võimaldada kodakondsuse andmist, kuid süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud seda ei võimaldanud. Tema kriminaalkaristuse andmed on olnud karistusregistris peaaegu aasta. Vabariigi Valitsuse korralduses on toodud, et see on liiga lühike aeg, veendumaks kaebaja õiguskuulekuses. Seadusandja tahe on olnud, et Eesti kodakondsuse saavad isikud, kes on näidanud oma lugupidamist Eesti õiguskorra vastu, kuid kaebuse esitaja ei ole seda näidanud. Valdav osa kaebaja toimepandud süütegudest on olnud suunatud liiklus(ohutus)nõuete rikkumisele, liiklusnõuded on aga kehtestatud paljude isikute turvalisust silmas pidades. Kaebaja on näidanud selget lugupidamatust nii enda kui teiste isikute tervise ja turvalisuse vastu. 10) Viide Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 punktile 11.20 on asjakohatu. See annab suunad järgmiste aastate tegevustele, kuid ei ole õigusakt, mis paneb kellelegi õiguseid või kohustusi. Samuti on näha, et juhul, kui kodakondsuse seadust ka muudetakse, oleks see kohaldatav ainult alla 15-aastastele lastele, kellele nende vanemad taotlevad kodakondsust, mitte täiskasvanutele, kes teevad seda ise. Siseministeerium lähtub kodakondsuspoliitika valdkonnas kodulehel olevatest eesmärkidest ning on jätkuvalt huvitatud, et riigi alalise elanikkonna moodustaksid suuremas osas kodanikud, samuti, et kodanikud säilitaksid oma rahvusele iseloomulikud traditsioonid, samal ajal ei oleks rahvastik lõhestunud. Samuti on oluline, et Eestis pikalt elanud määratlemata kodakondsusega isikud teeksid otsustava sammu ja asuksid taotlema Eesti kodakondsust. See aga ei tähenda, et kodakondsus tuleb anda igale soovijale, sest see devalveeriks kodakondsust kui privileegi. Seetõttu on KodS-s piirangud kodakondsuse saamisele. Vabariigi Valitsus soovib, et kodakondsuse taotleja on selle privileegi vääriline mitte ainult sõnades, vaid tegudes. Seda saab hinnata aja jooksul. Vabariigi Valitsus tunnustab kaebajat, et nüüdseks on juba üle 7 aasta möödunud viimasest kriminaalkaristuse mõistmisest ning peaaegu 4 aastat viimasest väärteo karistuse määramisest. Samas on kuriteo karistusandmed kantud arhiivi alles aasta tagasi ja Vabariigi Valitsus soovib veenduda, et kaebaja jätkab õiguskuulekat elu. Kodakondsuse erandina andmise praktika annab indikatiivselt isikule teada, millisest 9(14)

3-24-275 ajaraamist Vabariigi Valitsus üldiselt lähtub, samas tuleb märkida, et lõplik otsus sõltub isiku enda käitumisest.

10(14)

3-24-275

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Seega jääb see rahuldamata.

11(14)

3-24-275

12(14)

3-24-275 kandnud, on läbinud sotsiaalprogrammi ning et tal on Eestis toetav pere. Samas on õige vastustaja põhjendus, et tegu ei ole kaebajat eriliselt positiivselt iseloomustavate asjaolude, vaid tavapärase käitumisega. Õigusrikkumistest hoidumine ja õiguskuulekas käitumine on eeldatav kõikidelt Eestis viibivatelt inimestelt. Kodakondsuse eksami sooritamine on kodakondsuse taotlemise eelduseks, seega mitte asjaoluks, mida peaks eraldiseisvalt kaaluma. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kirjeldatud asjaolud, sh toetava pere olemasolu, loovad positiivse fooni edaspidi kodakondsuse saamiseks, kuid selleks peab kaebaja näitama, et tema ise suudab käituda õiguskuulekalt.

3-24-275 kuritegude puhul võidakse üldjuhul kodakondsus erandina anda, kui karistuse andmed on karistusregistrist kustutatud ning kantud arhiivi vähemalt 3 a enne kodakondsuse saamise taotluse esitamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.