Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
18.11.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2099
Haldusasi
X. X. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.10.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X. X. määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.10.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-2099.
2.Jätta X. X. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.10.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2099 muutmata.
Jätta X. X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib määruse tagastamist puudutavas osas ning osas, milles ringkonnakohus lahendas kaebaja riigi õigusabi taotluse, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8).
1.X. X. esitas 16.04.2024 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis kahju hüvitamist tema haigena seljavaludega ja madratsita kartserisse paigutamise eest. Täiendavalt soovis X. X. hüvitist selle eest, et ta jäeti 13.04.2024 hommiku- ja lõunasöögita ning talle ei antud meditsiinilist abi, kui ta sai peavigastusi. Hingeliste läbielamiste tõttu jäi taotleja nädalaks pikali ja oli rasketes haigushoogudes pärast inspektor-kontaktisiku C 12.04.2024 külaskäiku.
3-24-2099
2.Tallinna Vangla tagastas 08.07.2024 vastusega nr 5-37/24/45-3 X. X. taotluse osas, mis puudutas 8 ööpäevast kartserikaristuse kandmist (p 1) ning jättis muus osas taotluse rahuldamata (p 2).
3.X. X. esitas 17.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt 9700 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks kaebajale kehavigastuse tekitamisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse.
4.Tallinna Halduskohus jättis 18.07.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kaebajal tuli vaidluse eseme kindlakstegemiseks välja tuua nõuded, alus ja faktilised tagajärjed, mida kaebaja käsitleb kahjuna ning seostada see kahjuhüvitise summaga.
5.X. X. esitas 20.07.2024 kaebuse täienduse, milles taotles kahju eest kokku 9977 euro suurust hüvitist. Kaebaja selgitas, et taotleb 400 eurot kartserisse paigutamise eest, 5000 eurot invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimise eest, 1077 eurot kehavigastuse tekitamise eest ning 3500 eurot 12.‒13.04.2024 söögita jätmise, vangistusseaduse (VangS) § 4 lg 1 ning §-de 49, 52, 53 ja 135 rikkumise eest, hingelise kahju, posttraumaatilise stressi ja füüsilise valu põhjustamise eest, väärikust alandava käitumise eest valvurite ja meedikute poolt, meediku poolt terviseabi andmata jätmise eest, C tekitatud psühhoosi ja ahistamise tõttu tekkinud kehavigastuse eest.
6.Tallinna Halduskohus jättis 23.07.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.08.2024 määrusega X. X. määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määruse muutmata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal detailselt kirjeldada asjaolusid, mis talle kahju tekitasid.
8.X. X. esitas 11.09.2024 kaebuse täienduse. Kaebaja kordas 20.07.2024 kaebuse täienduses toodut ning taotles riigi õigusabi.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 02.10.2024 määrusega kaebuse ning jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata ja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kinnipeetav saab esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8. Tallinna Vangla tagastas 08.07.2024 vastusega nr 5-37/24/45-3 X. X. taotluse osas, mis puudutab vangla 8 ööpäevast kartserikaristuse kandmist (p 1). Tallinna Vangla tõi 20.05.2024 kirjas nr 5-18/24/7469-2 välja, et: “Tallinna Vanglas on registreeritud 16.04.2024 Teie pöördumine nr-ga 518/24/7469-1, mis on mitmekümnel lehel ning raskesti mõistetav ja jälgitav. Oma pöördumises olete esitanud segamini distsiplinaarmenetluse materjale ning selle juurde käivaid enda poolseid selgitusi, meditsiinilisi dokumente ning koopia töövõimetuskaardist, kahjunõude vanglale ning kaebusi teenistujate tegevuse osas“ (dtl 104). Samuti andis Tallinna Vangla 14.06.2024 kirjaga nr 5-37/24/45-2 X. X.le tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla palus välja tuua faktilised tagajärjed, mida kaebaja käsitleb kahjuna ning seostada need kahjuhüvitise summaga (dtl 123). Tallinna Vangla 08.07.2024 vastusest nr 5-37/24/45-3 nähtuvalt ei kõrvaldanud kaebaja puuduseid tähtaegselt. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja esitatud pöördumine on osaliselt arusaamatu. Pöördumises on esitatud erinevaid taotlusi ning avaldusi, mida ei ole seostatud kahjunõudega. Taotluse sisu on osaliselt korduv (dtl 57‒103). Arvestades, et kaebaja ei esitanud tähtaegselt nõuetele vastavat 2(5)
3-24-2099 taotlust, tagastas vangla taotluse osaliselt õiguspäraselt. Eelnevast tulenevalt tuleb kohtule esitatud kaebuse nõue (seoses 8 ööpäevase kartserikaristuse kandmisega) tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Tallinna Vangla vaatas kaebaja taotluse sisuliselt läbi vanglaametnike Q ja C tegevuse osas ajavahemikul 12.04.‒13.04.2024. Kaebaja esitas 17.07.2024 kohtule Tallinna Vangla 08.07.2024 vastuse nr 5-37/24/45-3, mille lõppu on käsikirjaliselt lisanud nõude (dtl 5) ning väljavõtted haigusloost (dtl 6‒10). Kaebaja täiendas 20.07.2024 kaebust ning tõi välja, et esitas kaebuse psüühilisest pingest lahtisaamiseks (dtl 16). Kaebuse täienduse viiendas osas toob kaebaja välja, et kaebajale tekkis kahju seoses julgeolekumeetme rakendamisega. Kaebaja isoleerimise tagajärjel kannatas kaebaja psüühilist ja füüsilist valu. Vangla ametnikud eirasid kaebaja meditsiiniabi palveid ning aitasid kaasa vigastuste tekkimisele (dtl 19). Kaebaja täiendas 11.09.2024 esitatud kaebust. Õigusvastaste toimingutena nimetas kaebaja tema kartserisse paigutamist, kehavigastuste tekitamist, 12.‒13.04.2024 söögita jätmist ning VangS § 4 lg 1 ja §-de 53, 52, 49 ja 135 rikkumist (dtl 48). Nagu kohus eelnevalt leidis, on kartserisse paigutamise osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Teised kahjunõude aluseks olevad asjaolud on vaatamata kohtu palvele põhistamata. Kirjeldatud ei ole sündmuseid või toiminguid, mille alusel kaebaja kahju hüvitamist nõuab (miks jäeti söögita või kas kaebaja keeldus söögist; kes, milliseid kehavigastusi tekitas; kuidas ametnikud ja meedikud väärikust alandavalt käitusid; millised meedikud, kuidas ning millal jätsid andmata terviseabi; milline oli C õigusvastane käitumine jne). Kaebaja ei märkinud ka, et jääb vanglale esitatud kahjunõudes toodud asjaolude juurde. Eelnevatel põhjustel ei ole vastustajal võimalik kaebusele vastata ning hinnata kaebuses väljatoodud toimingute õigusvastasust. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Riigi õigusabi seadus (RÕS) välistab üldjuhul riigi poolse õigusabi andmise mittevaralise kahju nõude esitamisel (RÕS § 7 lg 1 p 6), kuna üksnes kaebaja ise saab kirjeldada asjaolusid, mis talle kahju tekitasid. Kaebaja märkus, et ta ei suuda enda kohtule esitatud rohkearvuliste kaebuste menetluste õiguspärasust jälgida, ei ole aluseks riigi õigusabi saamisel. Kuivõrd kohus on lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotluse, on tegemist korduva taotlusega ja kohus jätab taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3). Et kohus tagastab kaebuse, jääb rahuldamata ka kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X. X. esitas 06.10.2024 määruskaebuse (täiendatud 07.10.2024) Tallinna Halduskohtu 02.10.2024 määruse peale. Kaebaja on algdokumentides (nõuetes) esitanud detailselt Q ja Y ebaseadusliku tegevuse. Kohus on eiranud uurimisprintsiipi. Q jättis kaebaja toiduta ja tõi rohud 1,5 tundi hiljem. Kohus peaks välja selgitama, millal antud asjad aset leidsid. Kaebajal on 2020. a-l saadud ajutrauma ning 2019‒2020 a-tel rahustite ületarvitamise tagajärjel tekkinud tugevad mäluprobleemid ja raske midagi juhtunust meelde tuletada. Tegemist on keerulise haldusasjaga, kaebajal on vaja riigi õigusabi (sh määruskaebuse esitamiseks ringkonnakohtule). Kõik asjaolud on toodud halduskohtule esitatud kaebuses. Kaebajale on määratud riigi õigusabi asjas nr 3-24-1248. Kaebaja ei suuda ise oma õiguseid kaitsta. Kaebaja palub asendada tema nimi tähemärgiga. Kaebaja palub tema terviseinfo asja materjalidest eemaldada ja vanglat selle esitamise eest trahvida.
3(5)
3-24-2099
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 1 1 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 33-1-78-13, p 19).
13.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 16.04.2024 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-18/24/7469-1. Tallinna Vangla juhtis 20.05.2024 vastuses nr 518/24/7469-2 kaebaja tähelepanu, et tema mitmekümneleheline pöördumine on raskesti mõistetav ja jälgitav ning paljudes osades ebaselge. Vangla tõi välja, et kaebaja on esitanud segamini distsiplinaarmenetluse materjale ja endapoolseid selgitusi, meditsiinilisi dokumente, koopia töövõimetuskaardist, kahjunõude vanglale ning kaebused teenistujate tegevusele. Vangla esitas vastuse inspektor-kontaktisiku C tegevusega seotud väidete osas. Tallinna Vangla andis 14.06.2024 kirjaga nr 5-37/24/45-2 kaebajale 10-päevase tähtaja 16.04.2024 taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. X. X.l tuli lühidalt ja konkreetselt välja tuua taotluse nõuded, alus ja tagajärjed ning selgitada, kuidas kahju tekkis, milliste sündmustega seonduvalt on kahjusummad esitatud ja kuidas need kujunesid. Kaebajale selgitati, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral on vanglal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Tallinna Vangla 08.07.2024 kirja nr 5-37/24/45-3 kohaselt sai X. X. vangla 14.06.2024 kirja kätte samal päeval, kuid ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud. Vangla leidis, et puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu on taotlus osaliselt arusaamatu ning tagastas taotluse kartserikaristuse kandmist puudutavas osas. Kaebaja taotlus vaadati läbi Q ja C tegevuse osas ajavahemikul 12.04.2024‒13.04.2024. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et 16.04.2024 taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, mis takistasid taotluse menetlemist kartserikaristust puudutavas osas, on vangla 08.07.2024 kirjaga nr 5-37/24/45-3 tagastanud kaebaja taotluse õiguspäraselt. Järelikult on kaebajal osas, mis puudutab 8 ööpäevase kartserikaristuse kandmisega tekitatud kahju hüvitamist, kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse tagastamine oli õiguspärane.
14.Halduskohus on jätnud kaebuse 18.07.2024 ja 10.09.2024 määrusega käiguta, paludes esitada kaebuse nõuded, alus ja tagajärjed, st kirjeldada detailselt asjaolusid ja tuua välja faktilised tagajärjed, mida kaebaja käsitleb kahjuna ning seostada see kahjunõude summaga. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja ei ole 20.07.2024 ja 11.09.2024 vastustes kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kohus ei saa sisustada kahju hüvitamise nõuet tervikuna kaebaja eest. Kaebaja määrab kaebuse esitamisel ära kaebuse nõude ja aluse (põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse) ning piiritleb sellega vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1; HKMS § 38 lg 1 p-d 5 ja 7). Kaebajal tuleb kahju hüvitamise nõude esitamisel ära näidata kahju põhjustanud avaliku võimu kandja (praegusel juhul vangla) 4(5)
3-24-2099 tegevus ning väidetavalt saabunud kahjulikud tagajärjed. Kaebaja ei ole üheselt arusaadavalt välja toonud faktilisi põhjendusi ega konkreetset vangla tegevust, millega ta seostab oma õiguste rikkumist (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et kaebaja ei oleks ise võimeline välja tooma kahjunõude faktilisi asjaolusid, millega ta oma õiguste rikkumist seostab. Kaebaja ei ole menetlusdokumentides märkinud ka seda, et ta jääb kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude juurde. Halduskohus tagastas seega õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistasid asja läbivaatamist. Seejuures on halduskohus asjakohaselt selgitanud, mida tuleb kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teha.
15.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata sellise avalduse, mis on esitatud samadel asjaoludel ja samal alusel nagu sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldus. Kaebaja riigi õigusabi taotlus on lahendatud halduskohtu 23.07.2024 määrusega, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.08.2024 määrusega muutmata. Kaebaja 11.09.2024 riigi õigusabi taotluses ei ole toodud välja asjaolusid, mis muudaks menetluslikku olukorda praeguses haldusasjas. HKMS § 55 lg 3 kohaldamise ei välista asjaolu, et kaebajale on teises kohtuasjas antud riigi õigusabi, sest see ei saa mõjutada hinnangut sellele, kas praeguses asjas oli alust riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel. Kuna iga taotlus lahendatakse individuaalselt ja lähtudes konkreetse vaidlusega seotud asjaoludest, ei ole seega määrav kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamine haldusasjas nr 3-24-1248 (vt Tallinna Halduskohtu 08.05.2024 määrus).
16.Rahuldamata jääb kaebaja määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotlus määruskaebuse esitamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jääb enda 30.08.2024 määruses nr 3-24-2099 toodud seisukoha juurde, et isegi kui asja menetlemise vastu võiks esineda teatav avalik huvi, sest kaebaja väidab ka temale vangla poolt tervisekahju tekitamist, ei ole vaidlus olemuselt keerukas ja puudub alus arvata, et kaebaja ei oleks kohtu selgitusi järgides iseseisvalt suuteline tooma välja nõudega seonduvaid asjaolusid ja põhjendusi (RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 6).
17.Kuna halduskohus on X. X. kaebuse õigesti tagastanud, siis riigilõivu tasumise küsimust ei tõusetu. HKMS § 28 lg-s 2 sätestatud kohustusi pole Tallinna Vangla rikkunud. Kokkuvõttes jääb X. X. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.10.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.