Z.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.05.2024 ettekirjutuse nr 105227882 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Z.A Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja E.Q
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Z.A
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Z.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.09.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1760.
Rahuldada Z.A
Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.09.2024 määruse resolutsiooni punkt 2. Teha uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg Politsei- ja Piirivalveameti 12.05.2024 ettekirjutuse nr 1052278882 tühistamise nõudes. Saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
määruskaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 12.05.2024 Z.A-le ettekirjutuse nr 1052278882 Eestist lahkumiseks ning kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks (lahkumisettekirjutus).
2.Z.A esitas 12.06.2024 (täiendatud 03.07.2024) Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12.05.2024 ettekirjutuse nr 105227882 tühistamiseks koos taotlusega ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja oli kinnipidamiskeskuses, kus tal ei
3-24-1760 olnud võimalust internetti kasutada ning puudus juurdepääs enda mobiiltelefonile ja sülearvutile. Ta oli sellises olukorras esmakordselt, mistõttu võttis õigusalaste teadmiste omandamine ja oma õigustega tutvumine aega. Kaebaja usaldas PPA-d ja arvas, et tema elamisloa ja kinnipidamise küsimus on juba arutusel. Eestikeelse teabe hankimine oli kaebajal kinnipidamiskeskuses keeruline ning kogu keskuses viibimise ajal valutas tal tarkusehammas. Pärast kodumaale naasmist võttis kaebajal aega tehniliste võimaluste leidmine kaebuse esitamiseks (puudus juurdepääs digiallkirja rakendustele, Eesti telefoninumbrit ei saanud mingil põhjusel kasutada, sisselogimiskriteeriume oli vaja uuendada ja e-postile juurdepääsuks ei piisanud paroolidest). Oluliseks peab kaebaja ka tema kinnipidamiskeskuses viibimise psühholoogilist mõju ning seda, et pärast pikka välismaal viibimist oli tal vaja järsult kohaneda teistsuguse elurütmi ja loogikaga.
3.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 28.08.2024 määrusega menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPA.
4.PPA esitas seisukoha, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, sest kaebaja sai vaidlustatud haldusakti kätte 12.05.2024. Kaebetähtaja ennistamise taotluses toodud põhjendustest ei ole ükski selline, mis saaks tingida kaebetähtaja ennistamise. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et tal ei olnud millelegi ligipääsu ja sellest tulenevalt ei saanud tähtaegasid järgida. Vastavalt kodukorrale võib välismaalane kasutada kinnipidamiskeskuse või isiklikku mobiiltelefoni ja andmesideteenust kinnipidamiskeskuse päevakavas sätestatud vabal ajal kauem kui üks tund, kuid seda tuleb kinnipidamiskeskuses taotleda. Kaebaja taotles 18.05.2024 juurdepääsu oma elektroonilistele vahenditele ning luba selleks anti 20.05.2024. Samuti on kinnipidamiskeskuses viibivatel isikutel alati võimalus esitada taotlusi, avaldusi, sh vajadusel aidatakse kinnipidamiskeskuses viibivaid isikuid nende edastamisel. Kaebaja on kinnipidamiskeskuses viibides esitanud PPA-le mitmeid erinevaid avaldusi alates tema kinnipidamisest, millele PPA ametnikud on operatiivselt ehk suuliselt ka vastanud, või edastanud vastavalt kaebaja soovile kohtule taotlusi. Näiteks taotles kaebaja kohtult haldusasjas nr 3-24-1546 endale riigi õigusabi korras esindajat PPA 24.04.2024 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamiseks vaide- ja kohtumenetluses ning kohus rahuldas taotluse osaliselt ning andis talle riigi õigusabi. Kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtu poole riigi õigusabi taotlusega ka selleks, et vaidlustada PPA 12.05.2024 ettekirjutust (haldusasi nr 3-24-1467). Kaebajast endast tingitud põhjustel jättis kohus 22.05.2024 haldusasjas nr 3-24-1467 kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Seejuures selgitas kohus nimetatud määruses kaebajale ka seda, et kaebajal endal on võimalik esitada kaebus PPA 12.05.2024 lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks, tuues kaebuses omasõnalised põhjendused, miks ta leiab, et lahkumisettekirjutus ja temale kohaldatud sissesõidukeeld on õigusvastased. Kaebaja seda ei teinud. Seega oli kaebajal Eestis viibides ning kaebetähtaja jooksul võimalik PPA 12.05.2024 otsust vaidlustada. Kuna ettekirjutuse vaidlustamine oli võimalik, siis ei puutu asjasse kaebaja põhjendused, mis puudutavad olukorda, kus ta oli koduriiki naastes. Ka hambavalu ei ole objektiivne põhjus, mille tõttu kaebetähtaeg mööda lasti, sest hambavalust hoolimata sai kaebaja esitada avaldusi, taotlusi PPA-le, riigi õigusabi taotluse kohtule ning saanuks esitada kohtule ka ise omakäelise kaebuse PPA 12.05.2024 ettekirjutuse vaidlustamiseks.
5.Tallinna Halduskohus luges 19.09.2024 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1), jättis taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2). 2(6)
3-24-1760 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane lahkumisettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale HKMS-is sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vaidlus puudub, et kaebaja sai PPA 12.05.2024 ettekirjutuse nr 105227882 kätte samal päeval, s.o 12.05.2024. Seega pidanuks kaebaja pöörduma kohtusse kaebusega hiljemalt 22.05.2024. Kaebus on esitatud kohtule aga 12.06.2024 ehk kaebetähtaega rikkudes. Kaebetähtaja ennistamiseks HKMS § 71 lg 1 alusel puuduvad mõjuvad põhjused ja kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud 16.05.2024 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse PPA 12.05.2024 ettekirjutuse nr 105227882 vaidlustamiseks. Kohus selgitas kaebajale 17.05.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-1467, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata kaebetähtaja kulgemist ja kui kaebaja soovib vaidlustada PPA 12.05.2024 otsust, tuleb tal seda teha PPA 12.05.2024 otsuse teatavakstegemisest 10-päevase tähtaja jooksul (ehk hiljemalt 22.05.2024). Samas asjas juhtis kohus 22.05.2024 määruses kaebaja tähelepanu sellele, et kui vastab tõele, et taotleja tutvus PPA otsusega 12.05.2024, siis on viimane päev kaebuse esitamiseks 22.05.2024 ning kuna riigi õigusabi taotlus nimetatud otsuse vaidlustamiseks jääb läbi vaatamata, siis tuleb taotlejal kaebetähtajast kinnipidamise tagamiseks esitada Tallinna Halduskohtule ise kaebus nõudega tühistada 12.05.2024 lahkumisettekirjutus ja selles kohaldatud sissesõidukeeld ning tuua kaebuses omasõnalised põhjendused, miks ta leiab, et lahkumisettekirjutus ja temale kohaldatud sissesõidukeeld on õigusvastased. Kaebaja ei saa tähtaja ületamist vabandada sellega, et ta ei saanud aru vajadusest vaidlustada PPA 12.05.2024 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 105227882 eraldiseisvalt riigi õigusabi taotluse esitamisest ega sellest, et sellekohane kaebus tuleb esitada hiljemalt 22.05.2024. Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et kaebuse tähtaegne esitamine ei olnud võimalik kinnipidamiskeskuses kehtivate piirangute tõttu isiklikule mobiiltelefonile ja sülearvutile. Vastustaja esitatud kinnipidamiskeskuse infosüsteemi väljavõte, millelt nähtuvalt on kaebaja saanud nt 20.05.2024 juurdepääsu oma elektroonilistele vahenditele, kinnitab vastustaja väidet, et kinnipidamiskeskuses viibivatel isikutel võimaldatakse nende taotluse alusel isiklikke elektroonilisi vahendeid kasutada. Asjaolu, et kaebaja on kinnipidamiskeskuses viibides esitanud halduskohtule riigi õigusabi taotluse lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks neljandal päeval pärast selle tegemist, tähtaegselt vastanud riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määrusele ja esitanud määruskaebuse, näitab, et kaebajal ei olnud kinnipidamiskeskuses takistusi kohtu poole pöördumiseks. Seega oli kaebajal võimalik tähtaegselt esitada ka kaebus lahkumisettekirjutuse tühistamiseks, nagu halduskohus seda 17.05.204 ja 22.05.2024 määrustes kaebajale selgitas. Ka hambavalu ei saanud olla takistuseks kaebuse esitamisel. Olukorras, kus kaebajal oli võimalik esitada kaebus tähtaegselt kinnipidamiskeskuses viibides, ei oma tähtsust asjaolud, mis raskendasid kaebuse esitamist kaebaja koduriigis, kuhu kaebaja saadeti 27.05.2024. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning selle ennistamiseks ei ole alust, tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(6)
3-24-1760
6.Z.A palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 19.09.2024 määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks. Kaebajat hoiti kinnipidamiskeskuses täiesti põhjendamatult ja seda on kinnitatud kohtumäärusega. Teda hoiti 9 päeva üksikkambris. Lisaks tekitas talle valu tarkusehammas. Kaebaja esitas siiski pidevalt taotlusi pääseda ligi oma mobiiltelefonile, arvutile, internetile ja õigusabile. Pärast kodumaale naasmist võttis aega, et leida tehnilised võimalused kaebuse esitamiseks (kaebajal puudus juurdepääs digitaalallkirjade rakendusele, telefon ei töötanud, kaebaja Eesti telefoninumbrit ei saanud mingil põhjusel enam kasutada, sisselogimiskriteeriume oli vaja uuendada ja kinnitada tingimused e-posti konto tagasi saamiseks, sest e-postile juurdepääsuks ei piisanud paroolidest, Eesti e-toimikuga tutvumiseks kulus aega). Kinnipidamiskeskuses viibimisel oli kaebajale tugev psühholoogiline mõju ning kodumaale naastes oli tal vaja järsult kohaneda teistsuguse elurütmi ja loogikaga. Kaebaja esitas kinnipidamiskeskuses viibimise ajal 13.05.2024 taotluse selge sooviga vaidlustada PPA ettekirjutust nr 1052278882. Taotlus sisaldas punktide loetelu, mille hulgas oli ka taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kuigi kaebaja esitas kinnipidamiskeskuses avaldusi ja taotlusi, ei tähenda see, et nendele oleks tegelikult, õigeaegselt ja kiirelt vastatud. Enamikku kaebaja kiireloomulistest ja lihtsatest nõudmistest ei täidetud. Ainus kord, kui ta sai ligipääsu internetiühendusele ja arvutile, oli 22.05.2024, kui tal paluti riigi õigusabi taotlemiseks esitada pangakonto väljavõte ja kirjutada selgitused. Seejuures oli kaebajal 22.05.2024 vaevu aega selleks, et esitada riigi õigusabi jaoks nõutud pangaväljavõte ja selgitused, mis tegelikult tuli esitada juba 20.05.2024, mil aga kaebaja ei saanud internetile, arvutile ja mobiiltelefonile juurdepääsu. Kui kaebaja sai 22.05.2024 ainsa korrana internetile, telefonile ja arvutile juurdepääsu, piisas sellest ajast vaevu selleks, et lahendada tehnilised probleemid (nagu telefoniaku laadimine, kaheetapiline autentimine), otsida pangaandmetes ja kirjutada selgitus. Advokaatidel on juriidiliste ülesannete täitmiseks vaja aega ja võimalust keskenduda, samuti häid töötingimusi ja juurdepääsu seadustele. Kuigi kaebajal olid väga piiratud tingimused, esitas ta edasikaebamise punktid juba 13.05.2024. Kaebaja andis selles selgelt mõista, et ta soovib end kaitsta ja vaidlustada iga kohtuotsuse või -määruse. Kaebaja rõhutas, et ta soovib, et kõik esitataks edasikaebamise tähtaja jooksul, sest ta ei saanud seda kinnipidamiskeskuse üksikkambris viibimise tõttu ise teha. Seejuures on ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg (kümme päeva) piiratud esiteks igapäevase tööajaga kinnipidamiskeskuses ja teiseks puhkepäevadega nädalavahetusel. Kaebajale ei antud ka sõnaraamatut, et oma tempos sisu üle vaadata. Kaebaja A1 tasemel eesti keele oskusest ei piisa selleks, et dokumentide juriidilisest sisust aru saada. Kuigi kinnipidamiskeskuse töötajad selgitasid osa dokumentide sisu lühidalt, ei hõlmanud see kogu kohtumäärust ega isegi mitte kõige tähtsamaid punkte. Kaebaja juhib veel tähelepanu, et tema sülearvuti oli tema kodus, mitte kinnipidamiskeskuses konfiskeeritud asjade hulgas, nii et sellele ei saanud ta üldse juurdepääsu. Arusaamatu on, miks praegusel juhul ei ole peetud võimalikuks kaebetähtaja edasilükkamist HKMS § 116 lg 6 alusel. Riigi õigusabi menetlemine võttis kaua aega. Sealjuures pidi kaebaja esitama eraldi riigi õigusabi taotlused kolmes asjas. Kaebajal oli vaja väga lühikese aja jooksul tegeleda samaaegselt kolme kaasusega (kinnipidamiskeskusesse paigutamine, elamisloa pikendamine ja PPA ettekirjutus).
7.PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma varasema seisukoha juurde. Kaebajal olid võimalused erinevate taotluste esitamiseks olenemata sellest, et ta viibis kinnipidamiskeskuses. Taotlused, mida kaebaja kinnipidamiskeskuses esitas, lahendati nii kiiresti kui võimalik. Kaebaja esitas laupäeval, 18.05.2024 taotluse, et saada juurdepääsu kommunikatsioonivahenditele, see lahendati esmaspäeval ja anti juurdepääs. Loomulikult 4(6)
3-24-1760 tuleb kinnipidamiskeskuses viibides arvestada ka sellega, millal avalduse edasi andmine on võimalik jms, kuid küsimus ei ole antud juhul selles, et kaebus oleks esitatud üks või kaks päeva hiljem, vaid kaebus esitati alles 12.06.2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuid leiab erinevalt halduskohtust, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb rahuldada.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud tähtaega, eelkõige kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HKMS § 116 lg 6 järgi peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Eeltoodu ei välista menetlustähtaja ennistamist.
11.HKMS § 71 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohus on selgitanud, et tähtaja ennistamise mõjuv põhjus võib olla ka riigi õigusabi taotlemine ja riigi õigusabi taotlemine ei tohi kahjustada isiku menetluslikku olukorda. Kuigi HKMS § 116 lg-tes 5 ja 6 sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei peata menetlusabi taotlemine seaduses sätestatud tähtaja kulgemist ja tähtaja järgimiseks tuleb tähtaja kestel teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, kohaldub üldiselt kõigile menetlusabi liikidele, on riigi õigusabi konkreetselt mõeldud just selleks, et taotleja ei peaks ise menetlusdokumenti koostama, samuti võib see olla vajalik selleks, et otsustada kaebuse esitamise perspektiivi üle. (Vt Riigikohtu 06.02.2020 määrus nr 3-18-2351, p 9).
12.Ringkonnakohtu hinnangul esineb praegusel juhul mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et PPA pidas 11.05.2024 kaebaja VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning halduskohus andis 13.05.2024 määrusega haldusasjas nr 3-241426 loa paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. Haldusasja nr 3-24-1467 materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 16.05.2024 kinnipidamiskeskuse ametniku abil Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, et vaidlustada PPA ettekirjutus nr 1052278882. Halduskohus jättis 17.05.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse käiguta, andes täiendavate selgituste ja majandusliku seisundi kohta tõendite (sh pangakontode väljavõtete) esitamiseks 3 päeva. Halduskohus jättis 22.05.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja esitas samal päeval halduskohtu 22.05.2024 määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus lahendas 31.05.2024. Seega ei olnud kaebetähtaja viimasel päeval (s.o 22.05.2024) veel lõplikult selge küsimus, kas kaebajale määratakse kaebuse esitamiseks riigi 5(6)
3-24-1760 õigusabi. Lisaks võtab ringkonnakohus arvesse kaebaja selgitusi, et tal oli kinnipidamiskeskuses arvutile ja internetile juurdepääs piiratud ning raskusi tekitas ebapiisav eesti keele oskus. Kuigi PPA on esitanud halduskohtule andmed, et kaebaja taotlusele saada juurdepääs arvutile ja mobiiltelefonile vastati 20.05.2024 (dtl 149), ei ilmne sellest, millal ja kui kauaks kaebajale seejärel juurdepääsu võimaldati. PPA on esitanud ka kaebaja 21.05.2024 osaliselt käsikirjas koostatud ingliskeelse taotluse, milles ta selgitab muu hulgas, et vajab internetti ja telefoni ning et tal pole neile juurdepääsu (dtl 151). Seega ei ole PPA esitatu põhjal üheselt võimalik järeldada, et kaebajal oli juurdepääs arvutile ja internetile juba enne 22.05.2024. Haldusasja nr 3-24-1467 materjalidest nähtub, et halduskohtu 17.05.2024 ja 22.05.2024 määruseid, milles halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb esitada kaebus hiljemalt 22.05.2024, ei ole kaebajale tõlgitud. Isegi kui kinnipidamiskeskuse ametnikud selgitasid kaebajale lühidalt määruste sisu, on samas usutav kaebaja selgitus, et kui talle 22.05.2024 võimaldati juurdepääs arvutile ja telefonile, ei olnud tal piisavalt aega, et esitada veel samal päeval kaebus lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-24-1467 22.05.2024 ringkonnakohtule halduskohtu käiguta jätmise määruses nõutud andmed ja määruskaebuse halduskohtu 22.05.2024 määruse peale, millega jäeti tema riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Kaebajale ei saa ette heita, et ta piiratud arvuti ja interneti kasutamise võimaluse juures otsustas esmajoones teha jõupingutusi selleks, et talle kaebuse esitamiseks riigi õigusabi määrataks. Seejuures oli ringkonnakohus haldusasjas nr 3-24-1426 andnud kaebajale 16.05.2024 määrusega riigi õigusabi ja tõlgendanud tema riigi õigusabi taotlust edasikaebusena Tallinna Halduskohtu 13.05.2024 määruse peale. Seega võis kaebaja mõistlikult eeldada, et halduskohtu nõutud andmete ja määruskaebuse esitamisega on ta teinud kõik vajaliku selleks, et lahkumisettekirjutust kohtus vaidlustada. Ühtlasi järeldub asjaolust, et kaebajale anti teises kohtuasjas riigi õigusabi, et tema riigi õigusabi taotlust lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks.
13.Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast tähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes (HKMS § 71 lg 2). Samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (HKMS § 71 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja neid nõudeid järginud (vrd Riigikohtu 06.02.2020 määrus nr 3-18-2351, p 10). Ringkonnakohus lahendas kaebaja määruskaebuse riigi õigusabi andmise küsimuses 31.05.2024 määrusega. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 12.06.2024. Kuigi kaebaja ei taotlenud selles selgesõnaliselt kaebetähtaja ennistamist, on ta samas selgitanud, miks ta ei saanud esitada kaebust õigeaegselt (vt dtl 2).
14.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 19.09.2024 määruse resolutsiooni punkti 2. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega ennistab kaebetähtaja PPA 12.05.2024 ettekirjutuse nr 1052278882 peale kaebuse esitamiseks ja saadab asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.