lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-12734/25

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-12734/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2400
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-12734

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Kaupo Paal

Tsiviilasi

OÜ Massimo Investments hagi JK vastu kahju hüvitamise nõudes

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2017, Tallinn

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.05.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Massimo Investments apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

107 665 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Massimo Investments (registrikood 10870328), esindajad vandeadvokaat Indrek Naur, advokaat Annika Tõlgo Kostja JK (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Risto Sidok

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 09.05.2016 otsus muutmata.
2.OÜ Massimo Investments apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad OÜ Massimo Investments kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Massimo Investments JK kasuks menetluskulude hüvitis summas 835,20 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.OÜ Massimo Investments (hageja) esitas 27.08.2015 Harju Maakohtule hagi JK (kostja) vastu kahju hüvitamiseks, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 100 000 eurot ja viivise VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud korras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-59539 19.12.2014 välja kuulutanud BALTIC BOAT CENTER OÜ pankroti. Kostja kui BALTIC BOAT CENTER OÜ juhatuse liige rikkus oma seadusest tulenevat kohustust esitada BALTIC BOAT CENTER OÜ pankrotiavaldus 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest.
3.BALTIC BOAT CENTER OÜ ajutise halduri aruande kohaselt oli 17.10.2014 seisuga äriühingu omakapital miinuses 331 405 eurot. Lisaks märkis ajutine haldur, et äriühing ei ole teatanud, millal müüdi 2013. majandusaasta aruande lisaks olevas bilansis kajastatud varad: nõuded ostjate vastu summas 102 472 eurot ja müügiks ostetud kaubad summas 778 130 eurot. Bilansis seisuga 17.10.2014 neid varasid ei olnud. Halduri hinnangul on selge, et päevast, mil nimetatud varad realiseeriti, aga kõiki kohustusi laekunud raha arvel tasuda ei suudetud, kujunes välja alaline maksejõuetus. BALTIC BOAT CENTER OÜ 2013. majandusaasta aruande järgi oli äriühingu omakapital 38 706 euroga miinuses ning äriühingu kahjum oli 77 856 eurot. Asjaolu, et BALTIC BOAT CENTER OÜ oli maksejõuetu, tõendab peale ajutise halduri aruande ja majandusaasta aruande ka ajutisele haldurile esitatud 17.10.2014 bilanss ja kasumiaruanne, millest nähtub perioodi 30.09.2013-17.10.2014 kahjum summas 331 405 eurot, negatiivne omakapital 30.09.2013 seisuga 38 706 eurot ja 17.10.2014 seisuga -370 111 eurot. Samuti tõendavad maksejõuetust käibedeklaratsioonid ajavahemikus oktoober 2013-oktoober 2014, millest nähtub, et iga kuu oli sisendkäibemaks suurem võrreldes käibega. Sellest võib järeldada, et iga kuu oli ühingul kohustusi rohkem kui müüki (käivet).
4.Kostja põhjustas pankrotiavalduse esitamata jätmisega hagejale kahju, sest hageja müüs BALTIC BOAT CENTER OÜ-le 110 000 euro eest kaatri Nord Star 3 Patrol, mille kohta on koostatud 30.12.2013 arve, s.o ajal, mil äriühing oli maksejõuetu. BALTIC BOAT CENTER OÜ on jätnud tasumata hageja esitatud 30.12.2013 arvest nr 13002 100 000 eurot (10 000 eurot on tasutud). Vastava kohustuse olemasolu kohta on OÜ Massimo Investments, BALTIC BOAT CENTER OÜ ja KOS sõlminud 30.09.2014 ka võlatunnistuse väljastamise kinnituse ja käenduslepingu nr 300914, mille punkti 1.1 kohaselt BALTIC BOAT CENTER OÜ on tunnistanud, et tal on võlausaldaja ees võlgnevus summas 100 000 eurot. Kostja kui äriühingu juhatuse liige pidi teadma, mis tema poolt juhitavas äriühingus toimub.
5.Hageja esitas oma nõudeavalduse ka BALTIC BOAT CENTER OÜ pankrotimenetluses. 16.04.2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet teises järgus summas 103 708,49 eurot. Hageja nõue on kajastatud ka jaotusettepanekus. Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada BALTIC BOAT CENTER OÜ ega KOS pankrotimenetluses, kuna selleks puudub vara.
6.Kui hageja oleks äriühingu maksejõuetusest teadlik olnud, siis poleks ta säärast tehingut teinud ega kaatrit müünud. Kui kostja oleks järginud korraliku ettevõtja hoolsust, siis oleks ta esitanud

2(6)

äriühingu pankrotiavalduse juba 2013. aastal ning poleks maksejõuetuse olukorras enam äriühingul tegutseda lasknud ega tehinguid teinud. Kostja vastuväited ja põhjendused

7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Vastuväite kohaselt ei ole ükski hageja poolt esitatud võlgnevuse olemasolu tõendav dokument kostja poolt allkirjastatud. BALTIC BOAT CENTER OÜ nimele väljastatud arve ei tõenda seda, et paat ka müüdi ning üle anti. Isegi kui väidetav kokkulepe paadi ostuks sõlmiti, siis ei ole hageja esitanud tõendeid, et väidetav kokkulepe sõlmiti kostja kui BALTIC BOAT CENTER OÜ ainukese seadusliku esindaja teadmisel ja heakskiidul. Isikul KOS ei ole kunagi olnud esindusõigust BALTIC BOAT CENTER OÜ nimel tehingute, mille maht ulatuks üle 100 000 euro, tegemiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks põhjuslik seos hagejale väidetava kahju tekkimise ning kostja tegevuse vahel.
9.Kostja BALTIC BOAT CENTER OÜ juhatuse liikmena esitas pankrotiavalduse 2014 oktoobris, kui BALTIC BOAT CENTER OÜ püsiv maksejõuetus sai juhatusele üheselt selgeks. Oluline on teha vahet makseraskustel ning püsival maksejõuetusel. Kuni 2014. aasta oktoobris võlgniku pankrotiavalduse esitamiseni tegi BALTIC BOAT CENTER OÜ juhatus kõik endast oleneva äritegevuse jätkamiseks ning võlgnevuste likvideerimiseks. Hageja võimalikud nõuded tuleb täita võimalusel BALTIC BOAT CENTER OÜ pankrotivara arvelt pankrotimenetluses. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 2505,60 eurot.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust esitada BALTIC BOAT CENTER OÜ pankrotiavaldus 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Hageja heidab kostjale eelkõige ette BALTIC BOAT CENTER OÜ ja OÜ Massimo Investments vahel kaatri Nord Star 3 Patrol ostu-müügilepingu sõlmimist olukorras, kus BALTIC BOAT CENTER OÜ oli maksejõuetu.
12.Põhjendatud on kostja seisukoht, et hageja poolt BALTIC BOAT CENTER OÜ-le 30.12.2013 esitatud arve nr 13002 110 000 euro tasumiseks ei tõenda kaatri ostu-müügilepingu sõlmimist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et BALTIC BOAT CENTER OÜ oleks tasunud arvest 10 000 eurot või oleks aru saanud või oleks pidanud aru saama, et 10 000 euro tasumisega loetakse sõlmituks kaatri ostu-müügileping. Asjaoluga, et väidetava müügilepingu alusel tekkinud nõue on BALTIC BOAT CENTER OÜ pankrotimenetluses esitatud ja sellele pole vastu vaieldud, see on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud teises järgus summas 103 708,49 eurot ning koostatud on jaotusettepanek, ei saa tõendada kaatri ostu-müügilepingu sõlmimist. Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtsust, et BALTIC BOAT CENTER OÜ pankrotimenetluses pole hageja nõudele vastu vaieldud. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja BALTIC BOAT CENTER OÜ oleksid 30.12.2013 sõlminud paadi ostu-müügilepingu. Ammugi ei ole hageja tõendanud, et kostja vahendusel oleks sõlmitud paadi ostu-müügileping.
13.Pooled ei vaidle, et BALTIC BOAT CENTER OÜ 30.09.2014 võlatunnistuse väljastamise kinnitus ja käendusleping nr 300914 on allkirjastamata dokument, mistõttu selle võlatunnistusega ei ole võimalik tõendada BALTIC BOAT CENTER OÜ võlgnevust hageja ees. OÜ Massimo Investments ja KOS vahel sõlmitud võlatunnistus ning kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta ei kinnita ka kuidagi hageja väidet BALTIC BOAT CENTER OÜ ja hageja vahel väidetavalt

3(6)

sõlmitud kaatri ostu-müügilepingust, sellest kolmanda isikuga sõlmitud võlatunnistusest ei nähtu mitte mingisugust seost BALTIC BOAT CENTER OÜ poolt sõlmitud väidetava kaatri ostumüügilepinguga. Hageja väide, et kostja kui BALTIC BOAT CENTER OÜ juhatuse liige pidi teadma, mis tema poolt juhitavas äriühingus toimub, ei vabasta hagejat tõendamast, kellega, millal ja mis tingimustel on hageja sõlminud kaatri ostumüügilepingu. Kuna hageja ei ole tõendanud kaatri ostu-müügilepingu sõlmimist, siis ei ole tõendatud hageja väide, et BALTIC BOAT CENTER OÜ oleks pidanud hagejale tasuma 30.12.2013 esitatud arve alusel 110 000 eurot kaatri eest, millise kohustuse täimise eest võiks vastutada BALTIC BOAT CENTER OÜ juhatuse liige.

14.Eeltoodu tõttu ei ole ka põhjust hinnata poolte väiteid ja tõendeid, kas väidetava müügitehingu tegemise ajal oli BALTIC BOAT CENTER OÜ püsivalt maksejõuetu või mitte, et ette heita kostjale tema juhatuse liikme kohustuste rikkumist seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega.
15.Kuivõrd hageja kahju hüvitamise nõue pole tõendatud, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue kahju tasumisega viivitamise eest.
16.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitis summas 2505,60 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1, § 436 lg 1, 438 lg 1 ja § 442 lg 8.
19.Maakohus pole analüüsinud apellandi poolt esitatud tõendeid kogumis, mistõttu leidis maakohus ekslikult, et hageja poolt BALTIC BOAT CENTER OÜ-le 30.12.2013 esitatud arve nr 13002 110 000 euro tasumiseks ei tõenda kaatri ostu-müügilepingu sõlmimist.
20.Põhjendamatult jäik on maakohtu arusaam, et kaatri ostu-müügileping oleks pidanud olema sõlmitud kirjalikult. Apellandile ei saa ette heita dokumentaalse tõendi esitamata jätmist olukorras, kus tegemist oli suulise lepinguga, sest VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida ka suuliselt. Ei ole tavapärane, et vallasasjade müügilepinguid sõlmitakse kirjalikult, vaid tegemist ongi suuliste lepingutega, mille alusel väljastatakse arve.
21.Arusaamatuks jääb kohtu etteheide, et apellant oleks pidanud tõendama 10 000 euro tasumist BALTIC BOAT CENTER OÜ poolt. Vastustaja pole vaidlustanud asjaolu, et BALTIC BOAT CENTER OÜ on arvest tasunud 10 000 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 231 lg 4 saab selle asjaolu lugeda vastustaja poolt omaks võetuks. Kui oleks õigustatud vastustaja ja kohtu seisukoht, et kaatri müügilepingut ei sõlmitud, siis jääb arusaamatuks, miks pidi BALTIC BOAT CENTER OÜ apellandile 10 000 eurot esitatud arvest tasuma. 10 000 euro tasumine on tuvastatav ka kogumina selle järgi, et apellant esitas kohtule oma nõude 10 000 eurot väiksemas osas kui oli esitatud arve ning kinnitas hagiavalduses, et 10 000 eurot on tasutud. Apellant esitas 08.02.2016 ka vastuväite kohtu tegevusele seoses tõendamiskoormise jaotamisega.

4(6)

22.Maakohus pole motiveerinud, miks pole asja lahendamisel tähtsust sellel, et pankrotimenetluses ei haldur (PankrS § 101 lg 1 ja § 103 lg 2 alusel) ega kostja apellandi nõuet ei vaidlustanud. Nõuet on kajastatud ka jaotusettepanekus.
23.Kuna kõiki apellandi poolt esitatud tõendeid kogumis hinnates oli tuvastatav ostu-müügilepingu sõlmimine, on kohus jätnud alusetult tuvastamata BALTIC BOAT CENTER OÜ püsiva maksejõuetuse tekkimise aja ning sellest tuleneva kostja vastutuse seoses juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Kuna maakohus on jätnud apellandi esitatud väited ja tõendid hindamata, ei saa ringkonnakohus asja ise lõplikult lahendada.
24.Apellant jääb oma maakohtule esitatud seisukohtade, väidete ja tõendite juurde, kui need ei ole otseselt vastuolus apellatsioonkaebusega. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
27.Põhjendamatu on apellandi väide, et maakohus ei hinnanud tõendeid kogumis, kuna hageja on korduvalt selgitanud, et leping sõlmiti suuliselt ja seda tõendab vastav arve. Ainuüksi ühe poole poolt arve esitamine ei saa tõendada lepingulise kohustuse olemasolu olukorras, kus vastaspool eitab lepingu sõlmimist ja kohustuse olemasolu. Õige on apellandi seisukoht, et kaatri võõrandamine võib iseenesest toimuda ka suulise lepingu alusel, kuid maakohus ei ole jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et puudub kirjalik ostu-müügi leping, vaid põhjusel, et tõendid ei kinnita hageja nõuet.
28.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et BALTIC BOAT CENTER OÜ arvest on tasunud 10 000 eurot. Apellant leiab aga põhjendamatult, et nimetatu tõendab lepingu ja kohustuse olemasolu. Kostja on algusest peale eitanud hagi tervikuna ja sellises olukorras leidis maakohus põhjendatult, et hageja peab tõendama arve osalist tasumist kostja poolt. Ainuüksi hageja kinnitusest, et kostja tasus osaliselt arve, ei piisa kohustuse olemasolu tõendamiseks olukorras, kus kostja eitab kohustuse olemasolu üldse.
29.Maakohus on põhjendanud, et pankrotimenetluses nõudele vastuvaidlemata jätmine ei oma tähtsust, kuna hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud suulise müügilepingu sõlmimist hageja ja BALTIC BOAT CENTER OÜ vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest pankrotimenetluses võlausaldaja nõudele vastu vaidlemata jätmine iseenesest ei tõenda, et nõude aluseks väidetav leping tegelikult sõlmiti. Pealegi omab nõude tunnustamine pankrotimenetluses tähendust ainult hageja ja BALTIC BOAT CENTER OÜ vahelises suhtes, kuid käesoleval juhul on vaidlevateks poolteks hageja ja BALTIC BOAT CENTER OÜ juhatuse liige ja viimane on õigustatud esitama kõiki vastuväiteid esitatud hagile.
30.Põhjendamatu on apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult hindamata ja tuvastamata kostja poolt ÄS § 180 lg 51 rikkumise. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud lepingulise kohustuse olemasolu hageja ja BALTIC BOAT CENTER OÜ vahel, siis ei pidanud maakohus ka hindama ja tuvastama, kas kostja juhatuse liikmena rikkus süüliselt seadusest tulenevat

5(6)

kohustust ja põhjustas sellega hagejale kui võlausaldajale kahju. Nimetatu on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Isegi kui kostja oleks rikkunud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud nõuet, ei ole hageja tõendanud, et ta sõlmis BALTIC BOAT CENTER OÜ-ga lepingu.

31.Tulenevalt apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 173 lg 1 II lause alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse.
32.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks kostja poolt apellatsioonimenetluses kantud ja talle hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Kostja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, paludes vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 979,20 eurot (käibemaksuga). Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 6,8 tunni ulatuses tunnitasuga 144 eurot (käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja teostas järgmisi toiminguid: maakohtu otsusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (5,4 h); kohtule päringu koostamine ja kohtukirja analüüs (0,2 h); kohtu 11.01.2017 määruse analüüs (0,2 h); menetluskulude nimekirja koostamine (1 h). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja kostja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus, tutvunud kostja esindaja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et kostja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutest ei saa vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel pidada vajalikuks toiminguks menetluskulude nimekirja koostamist (1 h). Menetluskulude kindlaksmääramisega seoses tekkinud menetluskulud vastaspoole poolt hüvitamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14). Eeltoodust lähtuvalt vähendab kohus kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu 1 tunni võrra. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ning nende toimingute ajakulu (kokku 5,8 tundi) esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades põhjendatud. Osutatud õigusabi tunnihind 144 eurot käibemaksuga vastab turusituatsioonile ega ole ülepaisutatud. Lähtuvalt eeltoodust on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 835,20 (5,8 x 144) euro ulatuses. OÜ-lt Massimo Investments tuleb JK kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 835,20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium