Tsiviilasi nr 2-16-120228
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks- 27. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-120228
Tsiviilasi
OÜ Luutar hagi Andrei Kologrivovi vastu 208,74 euro nõudes
Tsiviilasja hind
208,74 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja OÜ Luutar (rk 11296015; asukoht Suur-Aia 19/21, 72711 Paide), esindaja Nastasja Musienko, e-post esindajad [email protected]; kostja Andrei Kologrivov (ik XXXXXXXXXXX; tegelik viibimiskoht kohtule teadmata) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Otsuse tegemisel otsustab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Viidatud sätete alusel on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega. Hageja on esitanud kohtule hagi kostjalt 16.04.2016 sõlmitud laenulepingu nr X-XXXXX järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 71 eurot, intressi 21,30 eurot, leppetrahvi 106,50 eurot ja viivise 9,94 eurot. Kohtu hinnangul on pooled 16.04.2016 sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses, mis on VÕS § 401 lg-s 1 sätestatud krediidilepingu alaliigiks. Lepingust ei nähtu, et kostja vastutus piirduks üksnes hageja valdusesse antud panditud asja väärtusega (VÕS § 403 lg 3 p 4). VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 16.04.2016 laenuna 71 eurot 30-ks päevaks intressi määraga 1% päevas (lepingu p-d 2, 4, 5). Kohus märgib, et ainuüksi sellise intressi määra puhul (365% aastas) ületab krediidi kulukuse määr, mis on krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406), rohkem kui kolm korda Eesti Panga 19.08.2015 avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 22,78%. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr X-XXXXX tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel, mistõttu on hagejal lisaks laenusummale VÕS § 4062 lg 3 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja (30 päeva) eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. Kostjal tuli oma lepingujärgsed kohustused täita hiljemalt 15.05.2016, mil VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,05%. Kuivõrd kostjale anti laenu 71 eurot 30-ks päevaks, ei tule kostjal hagejale seadusjärgset intressi maksta (71 eurot × 0,05% × 30 päeva / 365 päeva = 0,002917808 eurot). Hagist nähtuvalt on hageja arvestanud viivist põhivõlalt 71 eurot seitsme päeva eest (eelduslikult alates 16.05.2016 kuni 21.05.2016). Hageja viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel põhjendatud seega 0,11 euro ulatuses (71 eurot × 8,05% × 7 päeva / 365 päeva). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 71,11 euro ulatuses, millest 71 eurot on põhinõue ja 0,11 eurot viivis. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi 2(3)
osaliselt, so ~34% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 34% ulatuses kostja kanda ja 66% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot (riigilõiv). Kuna hageja menetlustoimingud on tehtud kas seadusliku esindaja (Svetlana Emmar) või töötaja (Nastasja Musienko) poolt, ei saa hagejal olla tekkinud lepingulise esindaja kulusid. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 25,50 eurot (34% 75 eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.