Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-47
Haldusasi
X. X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2022 ettekirjutusega nr 1052263475 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X, esindaja advokaat Merili Laansoo Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja D.W
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.04.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde kaebaja 07.06.2024 menetlusdokumendi lisad. Tagastada kaebajale 09.06.2024 menetlusdokumendi lisad.
2.Jätta X. X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2023 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
18.11.2024
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-47 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi India kodanikule X. X-ile (kaebaja) 27.12.2022 ettekirjutuse nr 1052263475 lahkuda Eestist kohe, kuid hiljemalt 27.12.2022 (sundtäidetav alates 27.12.2022), ning kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks. PPA tugines väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg-le 1, § 72 lg 2 p-dele 1 ja 4 ning § 74 lg-le 2. Prantsusmaa väljastas kaebajale lühiajalise viisa kehtivusajaga 28.09.2022–25.03.2023. Kaebaja saabus Schengeni alale viimati 08.12.2022 Indiast Prantsusmaa kaudu. Viisa kohaselt oli reisi eesmärgiks sugulaste ja sõprade külastamine. Kaebaja selgituse kohaselt saabus ta Schengeni alale, et laiendada siin oma ettevõtlust. 23.12.2022 sai Tallinna piiripunkti patrull korralduse minna Tallinna Sadama D-terminali Tallinki kassasse, sest kassapidajale tundusid temale esitatud reisidokumentides olevad viisad kahtlased. Patrulli saabudes esitasid kolm meest oma dokumendid, mis näisid ka PPA ametnikele kahtlased ja nad otsustasid dokumente lähemalt kontrollida. Ametnikud palusid meestel oodata ja suundusid oma ametiruumidesse. Siis märkas PPA ametnik, et kaebaja hakkas trepist alla minema, ja peatas ta. Kaebaja soovis tagasi saada enda ja kaaslaste dokumente. Vastuseks PPA ametnike küsimusele, kus on tema kaaslased, vastas kaebaja, et läksid õue suitsetama. Patrull ei leidnud õuest teisi mehi. PPA alustas 23.12.2022 kaebaja suhtes kriminaalmenetluse karistusseadustiku (KarS) § 259 lg 1 ja § 25 lg 2 tunnustel (välismaalase ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse) ning pidas ta kahtlustatavana kinni kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 217 lg 2 p 1 ning lg 3 p-de 3 ja 4 alusel. PPA koostas kaebajale KrMS § 219 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise asendamise akti, mille alusel kaebaja maksis riigituludesse 400 eurot. PPA vestles kaebajaga 23.12.2022, et selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud. PPA tunnistas 27.12.2022 otsusega kaebaja viisa kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määruse (EÜ) nr 810/2009 (viisaeeskiri) art 34 lg 2 alusel, sest kaebaja Eestis viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning esines oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. Viisa kehtetuks tunnistamise tõttu puudub kaebajal Eestis ja Schengeni alal viibimiseks õiguslik alus. Kaebaja esitas 27.12.2022 sissesõidukeelu kohaldamisele vastuväite, et tal on vaja külastada Euroopat ärilistel eesmärkidel. Kaebaja avaldas ka soovi saada Prantsusmaalt kätte oma isiklikud asjad. Kaebajal puuduvad tugevad perekondlikud sidemed Euroopa riikidega. Eestis seadusliku aluseta viibivale isikule tuleb teha lahkumisettekirjutus ja kohaldada sissesõidukeeldu, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Kohe sundtäidetava ettekirjutuse tegemise korral kohaldatakse sissesõidukeeld viieks aastaks. Puudub alus vähendada sissesõidukeelu kestust. Kaebaja ei täida kaasaaitamiskohustust. Esineb kaebaja põgenemise oht, sh üritas ta sadamas PPA eest põgeneda. Arvestades kaebaja käitumist ja tema vastuväiteid, on viieaastane sissesõidukeeld proportsionaalne.
2.Kaebaja saadeti 10.01.2023 Eestist välja.
2(8)
3-23-47
3.X. X esitas Tallinna Halduskohtule 06.01.2023 kaebuse (hiljem täiendatud), milles taotles 27.12.2022 ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamist. Ei saa nõustuda, et viisa andmise tingimused ei olnud enam täidetud. Kaebaja taotles viisat mh eesmärgiga luua Schengeni alal tutvusi ja sõprussidemeid, mis aitaksid tal alustada äritegevusega (erinevate India kaupade müügiga). Seega vastas kaebaja reisi eesmärk tegelikkusele. Täidetud olid kõik välismaalaste seaduse (VMS) § 62 lg-s 2 nimetatud viisa andmise tingimused. Ettekirjutuses ei ole põhjendatud, milles seisneb kaebajast lähtuv oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. Nõustuda ei saa PPA hinnanguga, et esines kaebaja põgenemise oht, kuna väidetavalt üritas kaebaja sadamas PPA eest põgeneda ning kaebajaga koos olnud kaks meest olid seda juba teinud. Kaebaja ei tundnud teisi mehi. Kuna nad on samast rahvusest, siis hakkasid nad reisi ajal suhtlema, kuid kaebajal ei ole teiste meestega pikemat tutvust. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et ta oleks sadamaterminalist põgenenud. PPA on kaebajale ette heitnud, et ta ei täida kaasaaitamiskohustust, kuid pole välja toonud, milles see seisneb. Kaebaja on kogu teadaoleva info PPA-le edastanud. Sissesõidukeelu kehtestamine VSS § 74 lg 2 alusel on õigusvastane. Lahkumisettekirjutuse tegemine ilma vabatahtliku täitmise tähtajata ei ole põhjendatud. PPA on jätnud kaalutlusõiguse teostamata. Kaebaja tõi välja, et plaanib alustada Schengeni alal äritegevust ning sissesõidukeeld välistab selle. Seega on sissesõidukeeluga piiratud kaebaja põhiõigusi (liikumis- ja ettevõtlusvabadust). PPA ettekirjutus on puudulikult põhjendatud. Kuna lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmisega kaasneb imperatiivne sissesõidukeeld, on põhjendamiskohustuse rikkumine iseäranis raske. PPA seisukoht, et kaebaja suhtes alustati kriminaalmenetlust ning kahtlustatava kinnipidamise asendamine tähendab seda, et kaebaja on toime pannud kuriteo, on ekslik. Kaebaja ei ole süüd omaks võtnud. PPA ei ole esitanud oma väidete kinnituseks mingeid tõendeid.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata. PPA tegi kindlaks, et kaebaja kahe kaaslase dokumendid olid võltsitud ning sama nime ja sünniajaga isikud põgenesid 04.11.2022 Läti pagulaskeskusest. PPA alustas 23.12.2022 kaebaja suhtes kriminaalmenetlust KarS § 259 lg 1 ja § 25 lg 2 tunnustel ning pidas ta kahtlustatavana kinni. Kriminaalasja lõpuni menetlemine ei olnud otstarbekas, sest kaebaja viibis Eestis lühiajaliselt ja oli nõus maksma riigituludesse 400 eurot. Kahtlustatava kinnipidamise asendamine tähendab nentimist, et isik on süüteo tunnustele vastava teo toime pannud ja kannab selle eest vastutust. PPA tunnistas kaebaja viisa kehtetuks, sest tema Eestis viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning kaebaja oli ohtlik avalikule korrale ja sisejulgeolekule. Välismaalase ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamise katse on kriminaliseeritud nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. See süütegu on suunatud avaliku julgeoleku vastu. Kaebaja käitumine ei olnud õiguskuulekas. Kaebaja viisa kehtetuks tunnistamisega langes ära tema õigus viibida Schengeni alal. PPA küsitles kaebajat 23.12.2022 seoses Eestis ja Schengeni alal viibimisega ning andis kaebajale 27.12.2022 võimaluse esitada lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohta oma arvamus. Enne küsitluste algust tutvustati kaebajale välismaalase õigusi ja kohustusi. Kaebajale jäeti lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg määramata, sest esines tema põgenemise oht (vt ka haldusasi nr 3-22-2701, milles PPA taotles kaebaja paigutamist kinnipidamiskeskusesse, sisustades põgenemisohtu VSS § 68 p 6 alusel, ning selle kohta tehtud halduskohtu määrus) ning kaebajast lähtus oht avalikule korrale. 3(8)
3-23-47 Sundtäidetava lahkumisettekirjutusega kohaldatava sissesõidukeelu tähtaeg on reeglina viis aastat ning seda võib vähendada, kui kohaldatav keeld ei ole proportsionaalne. Kaebaja puhul ei saa lähtuda humaansetest kaalutlustest ning ei esine ka asjaolusid, mis tingiksid lühema sissesõidukeelu või sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Kaebajal puuduvad Eestis ja Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed. Asjaolu, et kaebaja soovib Eestis või Schengeni alal töötada ja sissetulekut teenida, ei ole nii kaalukas, et see tooks endaga kaasa sissesõidukeelu tühistamise. Välimaalasel puudub üldine põhiõigus Eestis viibida, elada ja töötada.
5.Tallinna Halduskohus jättis 10.04.2023 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Vaidlus käib üksnes sissesõidukeelu õiguspärasuse üle. PPA lähtus asjakohastest normidest ja kaalus olulisi asjaolusid. PPA pidas kaebaja 23.12.2022 kinni ning esitas talle kahtlustuse selles, et ta püüdis abistada India kodanikke ebaseaduslikult üle Eesti riigipiiri Rootsi reisimisel. Kaebajaga kaasas olnud India kodanikel puudus seaduslik alus viibida Schengeni alal. Sellega pani kaebaja toime KarS § 259 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Kaebaja selgitas PPA-le 23.12.2022, et soovis osta piletid Rootsi kruiisile endale ning koos temaga Riiast saabunud India kodanikele. Kaebaja tutvus nendega Riias Ibise hotelli lähedal. Kaebaja teab meeste nimesid, kontaktandmeid ja nad räägivad kaebajaga sama keelt. PPA 23.12.2022 ettekandest nähtub, et ajal, mil PPA kontrollis kaebaja ja temaga kaasas olnud inimeste dokumentide õigsust ning palus neil oodata, püüdis kaebaja sadama territooriumilt lahkuda. Kui PPA töötaja järgnes kaebajale, nõudis kaebaja kaaslaste dokumente tagasi. Kaebajaga kaasas olnud mehed lahkusid enne kaebajat. Eelneva põhjal ei ole usutav, et kaebaja ei tundnud temaga koos reisivaid inimesi. Kui inimesed on võõrad, siis puudub vajadus osta neile reisimiseks vajalikke pileteid. Ilmselt saadeti kaebaja piletit ostma põhjusel, et temal olid olemas reisimiseks vajalikud dokumendid, kuid teistel mitte. Usutav ei ole kaebaja väide, et ta ei soovinud sadama territooriumilt lahkuda, sest ta proovis lahkuda olukorras, kus tal selge sõnaga paluti oodata PPA menetlustoimingute lõpuni. Pigem on usutav, et kaebaja teadis oma kaaslaste võltsitud dokumentidest, mistõttu üritas koos nendega sadamast lahkuda. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei loovutanud oma telefoni vabatahtlikult PPA ametnikele. Seega on ainetud kaebaja väited, et ta täitis kaasaaitamiskohustust. KrMS § 219 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse. KrMS kommenteeritud väljaandes täpsustatakse, et KrMS § 219 kohaldamine eeldab teatud menetlustoimingute tegemist ja asjaolude tuvastamist, mis üldjuhul tähendab kriminaalmenetluse alustamist. Seetõttu tuleb nimetatud normi käsitada eriregulatsioonina, milles toodud eelduste täitmise korral ei loeta kriminaalmenetlust alanuks. KrMS § 219 kohaldamisel ei koostata kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Isiku soostumine kinnipidamise asendamisega tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Samas ei eelda nõusolek seda, et isik peaks ennast süüdi tunnistama, samuti ei saa seda järeldada tema nõusolekust. Samuti peab isik olema nõus tegema makse riigituludesse, mis katab menetluskulud ning võimaliku karistusena mõistetava rahalise karistuse ja kuriteoga tekitatud kahju (lk 533–534). Tuginedes KrMS § 219 lg-le 1, koostas PPA 25.12.2022 kahtlustatavana kinnipidamise asendamise akti ning kaebaja tasus riigituludesse 400 eurot. Kaebaja allkirjastas selle akti. Seega ei saa väita, et kaebaja ei ole süütegu toime pannud, kuigi tulenevalt KrMS § 199 lg-st 2 loetakse, et kriminaalmenetlust ei ole alustatud. 4(8)
3-23-47 PPA tunnistas kaebajale väljastatud viisa 27.12.2022 kehtetuks. Kaebaja on kinnitanud oma allkirjaga otsuse kättesaamist ning seda, et on teadlik vaidlustamise kohast ja tähtaegadest. Viisaeeskirja art 34 lg 6 järgi edastatakse otsus viisa kehtetuks tunnistamise kohta ning selle põhjused taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades. Tulenevalt VMS § 79 lg-st 2 ei avaldata välismaalasele ega muule isikule viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjust ega sellega seotud asjaolusid. Eelneva tõttu ei olnud PPA kohustatud edastama kaebaja esindajale viisamenetlusega seonduvaid haldusmenetluses kogutud tõendeid. Viisa tühistamise otsuses on välja toodud õiguslike alustena VMS § 78 lg 2 p 6 (võib kujutada ohtu avalikule korrale) ja VMS § 78 lg 2 p 7 (on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud avalduste usaldusväärsuses). Seega on täidetud VMS § 79 lg-s 1 sätestatud tingimused. Kaebaja ei vaidlustanud tähtaegselt viisa kehtetuks tunnistamise otsust ning seega on see kehtiv. PPA analüüsis sissesõidukeelu kohaldamist. Tallinna Halduskohus hindas kaebaja põgenemise ohtu 28.12.2022 määruses nr 3-22-2702, leides järgmist: „Põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 31.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Kohtu hinnangul esineb puudutatud isiku puhul põgenemisoht ja PPA on tema käitumisest õigesti järeldanud soovimatust lahkumiskohustust täita. Ehkki isik avaldas kohtuistungil soovi naasta enne uut aastat kodumaale ja valmidust osta endale ise lennupilet, tõi ta seejuures välja vajaduse käia eelnevalt läbi Pariisist, et võtta sealt oma asjad. Olukorras, kus isik soovib eelnevalt käia ja asju ajada teises riigis, on lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkus ohustatud. Seejuures tuleb arvestada ka puudutatud isiku varasemat käitumist (politseinike korralduse eiramine Tallinna sadamas ja põgeneda üritamine; ühes kalendrikuus juba vähemalt teistkordne ilma sisulise põhjenduseta Riia kaudu läbi Tallinna Stockholmi kruiisile sõitmine koos äsja kohatud kaaslastega; viisa kasutamine ärilistel eesmärkidel), mille põhjendamiseks antud selgitused ei ole kohtu jaoks eluliselt usutavad. Isiku käitumismuster viitab pigem PPA-l isiku osas olevate kahtluste põhjendatusele. Kohtu arvates ei saa selliselt käituva välismaalase puhul eeldada, et ta aitaks nõuetekohaselt kaasa enda välja saatmisele, ei hakkaks sellest kõrvale hoidma ja end Eestis või ka mujal Schengeni alal varjama. Samuti arvestab kohus isiku olukorda (puuduvad seosed Eestiga ja elukoht) ning vanust ja terviseseisundit. Eeltoodud asjaolude põhjal esineb kohtu hinnangul põgenemise oht VSS § 6 8 p 6 mõttes.“ Puudub alus asuda siinses asjas teistsugusele järeldusele. Kaebaja andis sissesõidukeelu määramise kohta 27.12.2022 selgitused ning ta tõi välja, et taei soovi sissesõidukeelu kohaldamist, sest tal on viisat vaja äritegevuse toimimiseks, samuti soovib laiendada Euroopas oma äritegevust. Kuna kaebaja pani toime KarS § 259 lg-s 1 nimetatud teo ning tuvastati kaebaja põgenemise oht, samuti kuna kaebajal puuduvad mistahes lähemad seosed Eesti või Schengeni alaga, ei ületanud PPA sissesõidukeelu kohaldamisel kaalutlusõiguse piire. Kaebaja pole esile toonud olulisi asjaolusid, mis tema arvates jäid PPA-l kaalumisel arvesse võtmata. Märkimisväärselt pikka sissesõidukeeldu õigustab oluline avalik huvi tagada, et kaebaja ei saaks toime panna uusi kuritegusid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajale ei antud võimalust täita lahkumisettekirjutust vabatahtlikult, kuigi ta seda taotles. PPA põhjendas seda kaebaja põgenemise ohuga ning ohuga avalikule korrale või sisejulgeolekule. Mõlema aluse kohaldamist tuleb kaaluda, kuid PPA ei teinud seda. Kaebaja ei ole pannud toime KarS § 259 lg-s 1 ja § 25 lg-s 2 nimetatud tegu. Väär on halduskohtu seisukoht, et kaebaja on süüteo toime pannud, kuna ta allkirjastas kahtlustatavana 5(8)
3-23-47 kinnipidamise asendamise akti ja tasus riigituludesse 400 eurot. KrMS § 219 lg 1 kohaldub kahtlustatavale ja sel alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral ei saa rääkida teo toimepanemise tuvastamisest. Isiku nõusolekust ei saa järeldada, et ta on end süüdi tunnistanud, eriti kuna kaebaja on algusest peale väitnud, et ta ei tundnud temaga koos reisinud inimesi. Seega ei saa kriminaalmenetluse alustamata jätmisest tuleneda kaebajale samasuguseid tagajärgi kui süüdimõistvast otsusest. Kaebajale on ebaõiglane ette heita, et ta oli nõus tasuma kohtuvaidluse vältimiseks 400 eurot. Kaebaja ei tunne Eesti õigussüsteemi ja ning ei saanud inglise keele tõlgist täielikult aru. PPA ei ole esitanud tõendeid, et KarS § 259 lg-s 1 nimetatud süüteo koosseis on täidetud. Seda tõendamiskoormust ei saa asetada kaebajale. Kaebaja ei püüdnud sadamas PPA eest põgeneda. Mõistetav oli kaebaja soov sõita kõigepealt Pariisi, et võtta sealt oma isiklikud asjad. Kaebaja jaoks oli selline ilma konkreetse plaanita ringi reisimine tavapärane ja tal puuduvad varasemad süüteod. PPA ei ole kaebaja tausta üldse arvesse võtnud. Lihtsalt oma kaasmaalastega koos ajaveetmise eest viieaastase sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne.
7.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. PPA jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebajal puudus alates viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest õiguslik alus Eestis viibida. Viibimisaluseta välismaalasel on VSS-st tulenev kohustus Eestist lahkuda. Lahkumisettekirjutuses üksnes tuvastatakse lahkumiskohustuse olemasolu. Kaalutlusõigus on PPA-l vaid küsimuses, kas anda tähtaeg lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ning kas kohaldada sissesõidukeeldu ja milliseks tähtajaks. Halduskohus tuvastas õigesti kaebaja põgenemisohu, s.o soovimatuse täita lahkumiskohustust. Õige on ka halduskohtu järeldus, et kaebaja pani toime KarS § 259 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. Kuna kaebaja ei järginud Eestis kehtivaid õigusakte, ohustas ta avalikku korda. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses välja toonud ühtki sellist olulist asjaolu, mille tõttu tulnuks kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, millega soovib näidata oma töö- ja ärialaseid sidemeid Euroopa Liidus ning sellega seoses vajadust reisida Schengeni alale, s.o sisuliselt seda, et vaidlustatud haldusaktiga kohaldatud sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne (07.06.2024 ja 09.06.2024 menetlusdokumentide lisad).
9.Kaebaja 09.06.2024 menetlusdokumendi lisa on Itaalia äriühingu 07.06.2024 kiri (koos tõlkega), milles viidatakse isikliku kohtumise vajadusele, et sõlmida vürtside impordi leping. See tõend tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg 2). Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2; Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 18). Kõnealust tõendit ei olnud sissesõidukeelu kohaldamise ajal olemas, mistõttu ei saanud PPA sellega arvestada. Kaebaja ei väida ka, et kirjas viidatud läbirääkimised või ärikontaktide loomine Itaalia äriühinguga olid sissesõidukeelu kohaldamise ajal juba alanud. Eeltoodut arvestades ei ole sellel tõendil asja lahendamise tähtsust. See 07.06.2024 kiri ei muuda PPA kohaldatud sissesõidukeeldu tagantjärgi õigusvastaseks.
10.Kaebaja 07.06.2024 menetlusdokumendi lisad, mis puudutavad kaebaja tegevust 2022. a detsembris, võtab ringkonnakohus asja õigemaks lahendamiseks vastu (HKMS § 198 lg 3; vt täpsemalt allpool). II 6(8)
3-23-47
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks ei ole alust.
12.Lahkumisettekirjutuse tegemisel tuleb kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, mh põhjusel, et sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine (VSS § 74 lg 2; Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33 ja 34).
13.PPA tugines vaidlustatud ettekirjutuses esiteks VSS § 72 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Kuigi kõnealuses ettekirjutuses ei ole selge sõnaga viidatud ühelegi VSS §-s 68 nimetatud alusele, on ettekirjutuse asjaoludest aru saada, et PPA hindas kaebaja põgenemise ohtu VSS § 6 8 p 6 alusel, s.o välismaalane on PPAle teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Lisaks tuleb põgenemisohu sisustamisel arvestada muude kaebajat ja konkreetset juhtumit puudutavate asjaoludega.
14.Kaebajal oli kohustus lahkuda Eestist ja Schengeni alalt. Ringkonnakohtu hinnangul võis PPA kaebaja seletustest ja käitumisest järeldada, et kaebaja ei soovinud tegelikult lahkumiskohustust täita.
14.1.Kaebaja selgitas 23.12.2022 (dtl 67 jj), et soovib enne Indiasse tagasi pöördumist minna tagasi Pariisi, et võtta sealt mõned isiklikud asjad (lapsele ostetud šokolaad ja riided). Kaebaja väitel olid need asjad tema sõbra korteris, kuid kaebaja ei osanud PPA-le nimetada sõbra elukohta. Seega kaebaja ei teadnud täpselt, kuhu ta jättis oma isiklikud asjad, mis tekitab kahtluse, et kaebaja selgitus Pariisi tagasi pöördumise vajaduse kohta ei olnud tõene. Lisaks on PPA asjakohaselt välja toonud, et kaebaja eiras 23.12.2022 Tallinna Sadama D-terminalis politseipatrulli korraldust oodata, kuni patrull kontrollib kaebaja ja tema kahe kaaslase dokumentide ehtsust, ning püüdis sadamast lahkuda. Seda kinnitab PPA ametniku 23.12.2022 ettekanne (dtl 82). Kaebaja selgitused oma käitumise põhjuste kohta ei ole usutavad.
14.2.Usutav ei ole kaebaja 23.12.2022 selgitus, et ta tuli sel päeval juba teist korda detsembrikuu jooksul Eestisse, et minna siit Rootsi suunduvale kruiisile, kuna see on väga hea kruiis ja Indias ei ole selliseid. Kaebaja tegevuses on näha n-ö mustrit, sest 23.12.2022 selgituste kohaselt lendas kaebaja mõlemal korral kõigepealt Riiga, viibis seal lühikest aega ning otsustas seejärel minna Tallinnast Stockholmi suunduvale kruiisile koos kahe inimesega, kellega ta tutvus väidetavalt alles Riias, kusjuures laevapiletid ostis (23.12.2022 püüdis osta) kaebaja. Seejuures ei olnud kaebajal kummalgi korral plaane jääda Stockholmi pikemaks ajaks (esimesel korral lahkus ta Stockholmist väidetavalt samal päeval). Kaebaja esimese reisi kaks kaaslast jäid kaebaja selgituse kohaselt Rootsi. Teise reisi kaaslased aga põgenesid sadamast. PPA tegi kindlaks, et tegemist oli meestega, kelle reisidokumendid olid võltsitud ning Läti ametiasutusele tehtud päringust selgus, et selliste nimede ja sünniaegadega inimesed olid 2022. a novembris põgenenud Läti pagulaskeskusest. Seega on PPA põhjendatult leidnud, et kaebaja tõenäoliselt ei andnud oma reisi põhjuste kohta tõeseid ütlusi.
14.3.Lisaks on kaebaja 23.12.2022 selgitused vastuolus tema 07.06.2024 esitatud tõenditega. Nimelt selgitas kaebaja 23.12.2022 PPA-le, et saabus viimati Schengeni alale marsruudil Chennai-Delhi-Pariis-Riia-Tallinn, kusjuures Delhist lahkus ta väidetavalt 08.12.2022 ja Pariisist Riiga 22.12.2022. Kui PPA märkis, et kaebaja viibis Pariisis pikka aega ja küsis, mida kaebaja seal nii pikalt tegi, selgitas kaebaja, et otsis äripartnereid. Kuid 07.06.2024 esitatud tõendite hulgas on 09.12.2022 kinnituskiri (dtl 217, tõlge dtl 233), millest saab järeldada, et kaebaja elukoht on kinnituse andmise ajal hoopis Portugalis. Samuti esitas kaebaja 09.12.2022 kuupäeva kandva töölepingu (dtl 219 jj, tõlge dtl 235 jj), mis kehtis kuni 08.01.2023, ning muud dokumendid, mis viitavad, et kaebaja võis viibida 2022. a detsembri
7(8)
3-23-47 alguses hoopis Portugalis, et leida seal tööd, mitte Pariisis ärikontakte loomas, nagu ta väitis PPA-le. Seega ei saa kaebaja seletusi pidada usaldusväärseteks.
14.4.Eespool toodud asjaolud kogumis viitavad kaebaja soovimatusele lahkumisettekirjutust ja pöörduda tagasi Indiasse, s.o esines kaebaja põgenemise oht.
täita
15.Põgenemise ohu tõttu võis PPA jätta kaebajale VSS § 72 lg 2 p 1 alusel lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata. Puudub vajadus kontrollida, kas kohe sundtäidetava ettekirjutuse oleks võinud teha lisaks VSS § 72 lg 2 p 4 alusel.
16.VSS § 74 lg 2 sätestab, et kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. VSS § 74 lg 41 kohaselt kohaldatakse välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, Schengeni sissesõidukeeldu. VSS § 74 lg 3 näeb ette, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS § 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 otsus nr 3-23-766, p 20; Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15).
17.Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et puuduvad humaansed kaalutlused, mille tõttu tulnuks sissesõidukeeld jätta kohaldamata. Kaebaja ei toonud haldusmenetluses välja ka selliseid kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tulnuks kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, kuid mille PPA jättis arvesse võtmata. Kaebajal ei ole Eestis ega Schengeni alal mingeid perekondlikke või lähedasi isiklikke sidemeid. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, et tal olid sissesõidukeelu kohaldamise ajal Schengeni alal olemas sellised olulised majanduslikud vms huvid, mis muudaks viieaastase sissesõidukeelu ebaproportsionaalseks. Kaebaja selgituste kohaselt oli ta 23.12.2022 seisuga alles loomas ärialaseid kontakte Schengeni alal, kuid tema seletused on olnud väga üldsõnalised selles osas, et kellega ja milliseid kontakte oli tal õnnestunud luua. Samas on kaheldav, et kaebajal oli ka tegelikult huvi leida Schengeni alal ärialaseid kontakte, et hakata siia Indiast vürtse tarnima, sest tema 07.06.2024 esitatud tõendid viitavad pigem sellele, et tema eesmärk oli minna Portugali tööle. Arvestades ka eespool toodud selgitusi kaebaja põgenemise ohu kohta ja kahtlust, et kaebaja ei ole andnud PPA-le tõeseid ütlusi, ei ole alust pidada viieaastast sissesõidukeeldu õigusvastaseks. Seaduses ettenähtud kestusega sissesõidukeelu lühendamata jätmist õigustab siinsel juhul oluline avalik huvi tagada, et Schengeni alal viibimise õigusi ei kuritarvitataks.
18.Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).
19.Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg-d 1 ja 11). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.