Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-63050
Tsiviilasi
KÜ Valga Miki hagiavaldus I.T. vastu korteriomandi võõrandamise kohustamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7985 eurot 68 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. juuni 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): I.T. (isikukood: XXXXXXXX); esindaja advokaat Valli Murde Vastustaja (hageja): KÜ Valga Miki (registrikood: 80072278); esindaja advokaat Grete Kirsimaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta I.T. apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 21. juuni 2016 otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud I.T. kanda.
4.Rahuldada KÜ Valga Miki avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista I.T.lt KÜ Valga Miki kasuks välja menetluskulude katteks 466 (nelisada kuuskümmend kuus) eurot 50 (viiskümmend) senti (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista I.T.lt Eesti Vabariigi kasuks välja I.T.le tsiviilasjas nr 2-14-63050 antud menetlusabi riigilõiv 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale otsusele lisatud maksekorraldusele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb I.T.l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Valga Miki (hageja) esitas 23. detsembril 2014 hagiavalduse I.T. (kostja) vastu korteriomandi võõrandamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga XXXX ning kostja on alates 1. jaanuarist 2008 jätnud täielikult või osaliselt hagejale tasumata talle kuuluva korteriomandi majandamiskulude eest esitatud arved. 23. juulil 2012 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse perioodil 1. jaanuar 2008 – 30. juuni 2012 tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjal on maksekäsu alusel tasumata veel 3324 eurot 46 senti. Kostja on jätnud igakuiste kommunaalteenuste eest osaliselt või täielikult tasumata ka perioodil 1. juuli 2012 – 31. oktoober 2014 kogusummas 4679 eurot 15 senti. Alates 25. maist 2014 on kostja eest majanduskulusid osaliselt tasunud Valga Linnavalitsus. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt alates 1. juulist 2012 on kostja võlgnevuseks põhinõue 2798 eurot 79 senti ja viivisenõue 971 eurot 80 senti. Hageja palus mõista välja ka jooksva viivise
põhivõlalt 0,07% päevas hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
26.augustil 2014 toimus hageja üldkoosolek, kus võeti osalejate poolt ühehäälselt vastu otsus, kohustada kostja võõrandama talle kuuluv korteriomand kolme kuu jooksul ning kui kostja korteriomandit ei võõranda, pöördub hageja kohtu poole. Üldkoosoleku otsus toimetati kostjale allkirja vastu kätte 31. augustil 2014. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud ega hagi esitamise aja seisuga korteriomandit võõrandanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlusta, et tal esinevad võlgnevused kommunaalteenuste eest, kuid kostja ei nõustu hageja valitud vahendiga probleemide lahendamiseks. Vaidluses ei ole selge hageja nõude suurus, on ebaselge, kuidas on arvutatud põhivõlg, viivis ja intress. Kostja koondati 2006. a mööblikombinaadist tema terviseseisundi olulise halvenemise tõttu ja talle määrati töövõime kaotus. Sellest ajast peale on kostja majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Kostja kasvatab üksinda lapsi. Kostja sissetulek koosneb pensionist 104 eurot 29 senti ja peretoetusest 38 eurot 36 senti, millele lisanduvad vajaduspõhised peretoetused. Kostja on iseseisvalt ostnud vaidlusaluse korteriomandi ning laenuleping AS-ga SEB Pank on suures osas täidetud. Kostja püüab kohustusi täita. Arvestades tänapäeval ühiskonnas valitsevat majanduslikku olukorda (eriti inimeste toimetulekuvõimet), on tõenäoline, et vaidlusalune korteriomand müüakse tühise summa eest, mis ei kata hageja poolt nõutavat summat.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. juuni 2016 otsusega hagi, kohustas kostjat võõrandama korteriomandi asukohaga Valga linn, XXXX, registriosa nr XXX ning andis kostjale korteriomandi vabatahtlikult võõrandamiseks aega 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei võõranda talle kuuluvat korteriomandit vabatahtlikult, tuleb võõrandada korteriomand täitemenetluse korras. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2798 eurot 79 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 971 eurot 80 senti ning jooksva viivise 0,07% päevas põhinõudelt (2798 eurot 79 senti) alates hagi esitamisest
23.detsembril 2014 kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani summas 1069 eurot 70 senti ning alates kohtulahendi tegemisest kuni põhinõude täitmiseni tasumata põhinõudelt 0,07% päevas. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, s.o hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulud, 1794 eurot 55 senti ning hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Hageja 26. augusti 2014 üldkoosoleku osavõtjate nimekirjast nähtub, et korteriühistus on 36 korteriomandit. Üldkoosolekust võttis osa 26 korteri esindajat, ehk ca 72 %, korteriomanikest kellel oli nende küsimuste otsustamisel hääleõigus. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline ning otsus kostja kohustamiseks võõrandada talle kuuluv korteriomand on kehtivalt vastu võetud. 26. augusti 2014 üldkoosoleku protokollist (I kd, tl 52) nähtub, et otsus võeti vastu ühehäälselt, et kostja kohustub KOS § 14 alusel võõrandama oma korteri nr X kolme kuu jooksul peale otsuse kättesaamist (I kd, tl 52–53). Üldkoosoleku otsus on jõustunud selle vastuvõtmisega. Kostja ei osalenud üldkoosolekul (I kd, tl 54) ning kostjale on üldkoosoleku otsusest teatatud kirjalikult, nõue on isiklikult kättetoimetatud 28. augustil 2014 (I kd, tl 55). Kostja ei ole korteriomandit võõrandanud ega võlgnevust hageja ees ära tasunud. KOS § 14 lg 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, on korteriühistuseaduse (KÜS) § 2
lg-st 1 ja KOS § 8 lg 1 teisest lausest tulenevalt õigustatud korteriomandi võõrandamise nõudega hagi kohtule esitama ka korteriühistu. Kostja on alates 2008. a olnud võlgnevuses, võlgnetav summa kasvab ning tema majandamiskulusid on sunnitud kandma teised korteriomanikud. Pärnu Maakohtu 31. augusti 2012 maksekäsk tõendab hageja väiteid kostja maksekäitumise kohta pikema perioodi kohta. Hageja pangatehingute väljavõtetest nähtub, et 31. augusti 2012 maksekäsk on pööratud täitmisele kohtutäituri A. Kolsari vahendusel ning alates 1. jaanuarist 2012 kuni 18. detsembrini 2014 on kostjalt eelmise võlgnevuse katteks laekunud hageja kontole keskmiselt 38 eurot kuus. Kostja on menetluse vältel avaldanud, et ei soovi korterist ilma jääda, maininud ka kompromissi sõlmimise soovi, kuid kostja ei veennud maakohut, et tal ka tegelikult on kompromissi ja selle täitmise tahe olemas. Kogu menetluse aja jooksul ei ole kostja ise püüdnud astuda samme, et tekkinud olukorda kuidagi lahendada. Kostja ei ole kohtule avaldanud, kas ja mida ta on teinud selleks, et leida endale sobilik töökoht. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et kostja AS-i SEB Pank laenulepingu nõude täitmine näitab kostja püüdu täita oma kohustusi. Kostja käitumine kahjustab teisi korteriomanikke, kelle abiga toimub korteriomandi omandamine, sest täidetakse üksnes laenulepingut, mille arvelt oli korteriomand omandatud. Kulud, mis kaasnevad korteriomandiga, on jäetud aga mitme aasta vältel täitmata ning neid täidetakse teiste korteriomanike arvelt. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja, kasutades kostja teadmatust ja kogematust, püüab rikastuda kostja arvel korteriomandi võõrandamise teel. Võõrandamisest saadud rahast on hagejal võimalik nõuda täitmist üksnes oma nõude ulatuses. Hageja nõue majandamiskulude ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. KÜS § 13 lg 4 ja § 151 lg 1 kohaselt on kostja kohustatud võtma igakuuliselt osa nii elamu majandamiseks tehtud vajalike kulude kandmisest kui tasuma kommunaalteenuste ning hageja poolt talle osutatud muude teenuste eest. Kohtule on esitatud arved november 2011 kuni november 2014 eest (I kd, tl 12–49). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja olnud võlgnevuses alates 1. juulist 2012. Alates 1. juulist 2012 kuni 1. aprillini 2014 esitatud arved on olnud täielikult tasumata (I kd, tl 103–104). Alates
1.maist 2014 esitatud arved on tasutud osaliselt. Osaline tasumine on toimunud alates 16. maist 2014 Valga Linnavalitsuse poolt (I kd, tl 50). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal on põhivõlgnevus summas 2798 eurot 79 senti (I kd, tl 188). Samas ei ole kostja vabatahtlikult asunud seda võlgnevust tasuma. Kostja on märkinud, et soovib sõlmida maksegraafiku selliselt, et tal oleks kohustus tasuda igakuiselt mitte rohkem kui 50 eurot kuni kostja majandusliku olukorra muutumiseni või kohustuse täitmiseni. Samas ei ole kostja püüdnud ka selles leida kompromissi hagejaga. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja on olnud viivituses alates 1. juulist 2012. Kostjat on viivise nõudest hoiatatud iga kuu. Arvetelt (I kd, tl 12–49) nähtub, et viivisemäär on märgitud igale arvele ning kostjalt nõutud viivise summad on eraldi igal arvel ära märgitud. Kostja on menetluse kestel esitanud vastuväiteid viiviste arvutuste õigsuse kohta (I kd, tl 93), kuid hiljem ei ole viiviste summat vaidlustanud, märkides üksnes seda, et selle õigsust ei ole võimalik põhjalikult kontrollida. Hageja on menetluse käigus vähendanud viivise nõude summat. Kostja on taotlenud viivise nõude vähendamist, kuid ei ole oma taotlust veenvalt põhjendanud, tuginedes üksnes asjaolule, et kostja puhul on tegemist
vähekindlustatud isikuga, kelle eest tasub kommunaalteenuste kulud Valga Linnavalitsus ning sellise inimese täiendav koormamine viivistega ei ole mõistlik ega vasta VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud põhimõttele. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Üldjuhul on põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Reeglina on ebamõistlikult suureks viivisenõudeks peetud viivist, mis ületab põhinõuet või kui viivisemäär ületab seaduses sätestatud viivisemäära. Praegusel juhul ei esine põhinõuet ületavat viivisenõuet (viivisenõue moodustab põhinõude summast ca 35%) ning hageja nõuab seaduses sätestatud viivisemäära. Ainuüksi see, et kostjal on keeruline majanduslik olukord, ei anna alust viivise vähendamiseks. Kostja majanduslik olukord on kestnud aastaid ning kostja on jätnud täielikult täitmata oma kohustused hageja ees pikemat aega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saavuta hageja korteriomandi võõrandamisega soovitavat tulemust ehk tema nõude rahuldamine ei ole võimalik. Tsiviilasja nr 2-15-12772 (kostja võlgade ümberkujundamise menetlus, mis ei toonud soovitud tulemusi) menetluse käigus tehti kindlaks korteriomandi eelduslik väärtus, mis ei ületa 7000 eurot. Kostjale kuuluvale korteriomandile on seatud hüpoteek AS-i SEB Pank kasuks. Kostjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamise korral jätkub müügist saadud raha ainult AS-i SEB Pank nõude rahuldamiseks ning ka seda vaid osaliselt, sest sundtäitmise korral jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel. Maakohus jättis tähelepanuta kostja taotluse kohaldada asjas TsMS § 445 lg-t 1, määrates kostjale kohustuse täitmise viisi. Maakohus eiras õigustamatult TsMS 4 lg-st 4 tulenevat kohustust tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel ja asetas sellega kostjat veelgi raskemasse olukorda. Kostja kaotab korteriomandi, kuid võlgnevused jäävad. Selle tulemusel muutub kostja veel üheks sotsiaalabi vajavaks inimeseks, kes jääb riigi ülalpidamisele.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt alates kostja poolt korteri soetamisest on kõiki tema kulutusi tasunud teised korteriomandite omanikud. Isegi kohtumenetluse ajal ning võlgade ümberkujundamise menetluse ajal ei soovinud kostja tasuda isegi jooksvaid kulusid isegi kasvõi osaliselt. Maakohtu menetluses anti kostjale täiendav tähtaeg, et pidada läbirääkimisi Valga Linnavalitsusega sotsiaalelamispinna saamiseks, kuid kostja ei teinud selle aja jooksul midagi. Hageja ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et korteri võõrandamisel ei saavuta hageja oma eesmärki. Hageja on korduvalt menetluse jooksul konstateerinud, et ei pea enam võimalikuks sellise situatsiooni jätkumist, kus kõik teised korteriomanikud on kohustatud tasuma kostja elamiskulude eest ning on arvestanud sellega, et sundvõõrandamise järel jäävad üles kostja tekitatud võlgnevused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja kommunaalmaksete võlgnevuse suurust. Apellatsioonkaebuse sisulised vastuväited on suunatud korteriomandi võõrandamise kohustamise nõudele ja kohtuotsuse täitmise viisi määramisele TsMS § 445 lg 1 järgi. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses.
7.Korteriomandi võõrandamise kohustust sätestab KOS § 14. KOS § 14 lg 1 järgi, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad eeltoodud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (Riigikohtu 30. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 14). KOS § 14 lg-s 2 on sätestatud juhtumid, millal võib võõrandamisnõude esitada. KOS § 13 lg 1 esimese lause kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole oma KOS § 13 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud. Hageja
26.augusti 2014 üldkoosolekul otsustati ühehäälselt kohustada kostjat võõrandama oma korter. Üldkoosoleku otsus on jõustunud ning kehtib. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Kostja ei ole üldkoosoleku otsustatud tähtaja jooksul korteriomandi võõrandanud ega asunud oma rahalisi kohustusi täitma. KOS § 14 lg-s 5 märgitakse, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka korteriühistu (Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 14). Eespoolöeldust tulenevalt on maakohus õigustatult rahuldanud hagi ning kohustanud kostjat vaidlusalune korter võõrandama. Hagejal on soov pikaajaliselt kujunenud võlgnevust vähendada ning hoida ära võla suurenemine tulevikus.
8.Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette TsMS § 445 lg 1 kohaldamata jätmist ning TsMS 4 lg-st 4 tuleneva kohustuse rikkumist. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks ei piisa ringkonnakohtu hinnangul pelgalt kohustatud isiku taotlusest. Kostja peab näitama üles oma tahet ja valmidust kohustust täita. Kostja ei ole aga kogu menetluse jooksul, s.o enam kui 2 aasta vältel, kommunaalteenuste eest tasunud. Kostjal on varasem võlg tasumata teenuste eest, mille suhtes on käimas täitemenetlus. Hageja kinnitusel Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2017 istungil ei maksa kostja iseseisvalt talle esitatud arvest isegi väga väikest vahet, mis jääb maksmata pärast Valga Linnavalitsuse poolt arvete tasumist. Talle esitatud arvete tasumata jätmist on kinnitanud kostja ise ringkonnakohtu istungil. Samuti on asjakohatud kostja väited maakohtu poolt TsMS § 4 lg 4 rikkumise kohta. Kohus ei saa kompromissi kinnitada ilma menetlusosaliste vastava taheta. Ka ringkonnakohtu istungil ei teinud
kostja konkreetset ja üheselt arusaadavat ettepanekut võlgade tasumise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastava kokkuleppe täitmine kostja eelnevat käitumist arvestades eluliselt usutav. Kostjal on olnud pikema aja jooksul võimalusi oma kohustuste täitmiseks, kuid ta ei ole seda teinud. Kostja põhjendus, et ta ei pidanud kommunaalarvete tasumist otstarbekaks, kuna ei teadnud, kas korter jääb talle alles või teda kohustatakse see võõrandama, ei ole asjakohane.
9.Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Kostjale oli 6. mai 2015 määrusega antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 466 eurot 50 senti (käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades on esindaja ajakulu 5 tunni 11 minuti ulatuses apellatsiooniastmes vajalik ja põhjendatud ning tasu kuulub kostjalt väljamõistmisele. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsioonimenetluse kuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt 466 eurot 50 senti (käibemaksuga) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tartu Ringkonnakohtu 17. augusti 2016 määrusega anti kostjale menetlusabi ja vabastati riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 475 eurot. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna ringkonnakohus jätab rahuldamata I.T. apellatsioonkaebuse, tuleb TsMS § 190 lg 2 alusel I.T.lt välja mõista riigilõiv, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastati. I.T.l tuleb tasuda riigilõiv 475 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud maksekorraldusele (TsMS § 179 lg 5). TsMS § 179 lõikest 9 tulenevalt tuleb I.T.lt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.