Osaühingu Albatrek kaebus Kambja Vallavalitsuse 12.05.2022.a korralduse nr 460 ja projekteerimistingimuste nr 2211802/03801 tühistamiseks kaebaja kinnisasjade osas ning vaide tagastamise otsuse tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: osaühing Albatrek, esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets Vastustaja: Kambja vald, esindaja Kaupo Piirsalu
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.11.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 21).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kambja Vallavalitsus andis 12.05.2022.a korraldusega nr 460 (dtl 36-37) projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks Ülenurme-Külitse tee küljele Tõrvandi ja Külitse alevikes ning Laane ja Soinaste külades. Projekteerimistingimused kanti 18.05.2022 ehitisregistrisse numbriga 2211802/03801 (dtl 38-42). Kohus on selgitanud, et korraldus ja ehitisregistri kanne moodustavad ühtse tervikliku haldusakti (edaspidi projekteerimistingimused).
Korralduses on öeldud, et taotletav tegevus on kooskõlas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla territooriumil. Projekteerimistingimuste vastavuse kontrollimisel on kindlaks tehtud, et puuduvad projekteerimistingimustega seonduvad projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alused ja projekteerimisõiguse andmine määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Ehitisregistrisse kantud projekteerimistingimustes on öeldud, et need antakse ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 1 alusel avalikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks. Projekteerimistingimuste alusel ei tohi kergliiklustee rajamiseks taotleda ehitusluba enne, kui kõikide asjasse puutuvate maaomanikelt on saadud kirjalik nõusolek.
2.Kaebaja osaühing Albatrek esitas 30.03.2023 vaide korralduse nr 460 kehtetuks tunnistamiseks. Kambja Vallavalitsus tagastas vaide 06.04.2023.a korraldusega nr 1561 (dtl 43-44). Vastustaja leidis, et vaie on esitatud tähtaega ületades ja tähtaega ei ennistata. Tartu Ringkonnakohus leidis 30.04.2024.a määruses, et kaebaja esitas vaide tähtaegselt ja vaide tagastamine oli ebaõige.
3.Kaebaja esitas 26.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: - tühistada projekteerimistingimused, s.o Kambja Vallavalitsuse 12.05.2022.a korraldus nr 460 ja 18.05.2022 ehitisregistrisse kantud projekteerimistingimused nr 2211802/03801 kaebaja kinnisasju puudutavas osas. Kaebaja kinnisasjad on Lõuna-Masso (28301:001:0707), Massopõllu (28301:001:0711), Masso (28301:001:0709) ja Väetiseküüni-Lennuvälja tee lõik 4 (28301:001:0710); - tühistada Kambja Vallavalitsuse 06.04.2023.a korraldus nr 1561 (vaide tagastamise otsus).
4.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Ülenurme-Külitse kergliiklustee on rajatis, mis nõuab detailplaneeringu koostamist. Projekteerimistingimused sai anda vaid detailplaneeringu olemasolul. Tegemist on olulise avaliku huviga rajatise püstitamisega planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 3 tähenduses. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt, lähtudes PlanS § 125 lg 1, kaasneb detailplaneeringu koostamise kohustus alevikes: Külitse, Tõrvandi, Räni ja Ülenurme alevikus. Kuna kaebaja kinnisasjadel puudus detailplaneering, on projekteerimistingimused antud õigusvastaselt. Vastustaja rikkus kaebaja õigust olla kaasatud menetlusse ja avaldada oma arvamust ning jättis kaalumata kaebaja õigused ja põhjendatud huvid. See sai mõjutada asja otsustamist, kuna kaebaja väitel on ehitamiseks nõutav detailplaneeringu koostamine ning seda teades ei oleks vastustaja saanud teha otsust projekteerimistingimuste andmise kohta. Kambja Vallavolikogu otsusega 23.08.2023 nr 1271 algatati kaebaja kinnisasjade suhtes detailplaneering. Ülenurme-Külitse kergliiklustee planeerimine toimub praegu läbi detailplaneeringu menetluse. Seoses sellega kaotavad projekteerimistingimused kehtivuse ja puudub vajadus sisuliste vastuväidete esitamiseks ehitusprojekti koostamisele või projekteerimistingimustes ehitisele kehtestatud tingimustele.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigusi, kuna need ei võimalda minna ehitusloa menetlusega edasi enne, kui on saadud kõigi maaomanike nõusolekud. Vastustaja nägi maaomanike kaasamise ette hilisemas etapis ning seadis projekteerimistingimustes nõude, et enne ehitusloa menetlust tuleb saada kõigi
omanike kirjalikud kooskõlastused, kellele kuuluvaid maaüksusi kergliiklustee läbib. Ehitusloa õiguspärasuse vaidlustamiseks tuleb esitada kaebus ehitusloa tühistamiseks pärast seda, kui ehitusluba on välja antud. Vastustaja algatas kaebaja kinnisasjade suhtes detailplaneeringu eesmärgiga kaaluda võimalusi planeeringuala maaüksuste kruntimiseks, ehitusõiguse andmiseks ja tänavavõrgustiku ühendamiseks piirkonna olemasolevate teedega. Lähteülesande kohaselt tuleb planeerida Ülenurme-Külitse tee äärde kergliiklustee vastavalt olemasolevale kergliiklusteele. See tingimus ei välista, et detailplaneeringu koostamise ajal on kergliiklustee vastustaja poolt rajatud ning kaebajaga on nimetatud asjaolu ka arutatud enne detailplaneeringu algatamist. Vastasel juhul oleks kohustus kergliiklustee rajamiseks lähteülesandes või detailplaneeringu koostamise kokkuleppes pandud kaebajale. Vastustaja selgitas kohtueelses menetluses kaebajale, et jalgratta- ja jalgtee rajamine Ülenurme- Külitse tee äärde on ette nähtud üldplaneeringuga. Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et tühistamiskaebuse rahuldamise eelduseks on kaebaja õiguste rikkumine. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt saab isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kui kohus teeb asja lahendamisel kindlaks, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, siis jätab kohus kaebuse rahuldamata.
7.Vastustaja tugines vastuses kaebusele sellele, et projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigusi, kuna need ei võimalda minna ehitusloa menetlusega edasi enne, kui ehitamiseks on saadud kaebaja nõusolek. Kohus nõustub, et projekteerimistingimused sellistena, nagu need anti, s.o tingimusega, et kergliiklustee rajamiseks ei tohi taotleda ehitusluba enne, kui kõikidelt asjasse puutuvatelt maaomanikelt on saadud kirjalik nõusolek, ei riku kaebaja õigusi. Vastustaja saab nendele tuginedes korraldada ehitusprojekti koostamist, kuid ei saa taotleda ehitusluba kaebaja kinnisasjadele ehitamiseks. Projekteerimistingimuste andmine ja ehitusprojekti koostamine eraldi võetuna ei oma kaebaja õigustele reaalset mõju. Vastustaja riisiko on, et kui maaomanikule esitatakse nõusoleku saamiseks juba valminud lahendus (ehitusprojekt), siis ei pruugi maaomanik ehitamiseks nõusolekut anda, ning võibolla oleksid ilma selle tingimuseta, kuid maaomanikke juba projekteerimise staadiumis kaasates olnud võimalused nõusoleku saavutamiseks paremad. Tegemist on vastustaja tegevuse otstarbekuse küsimusega, millesse kohus sekkuda ei saa. Eeltoodu üksi on piisav selleks, et jätta kaebus projekteerimistingimuste osalise tühistamise nõudes rahuldamata.
8.Kaebaja viitas sellele, et vastustaja on juba alustanud ehitustegevust ning kaebaja hinnangul on vastustaja seda teinud õigusvastaselt, kuna kaebaja nõusolekut ehitamiseks ei
ole. Vastustaja avaldusest nähtub, et ta on alustanud kergliiklustee rajamist Külitse-Puraviku lõigul ning see lõik ei hõlma kaebaja kinnisasju. Projekteerimistingimuste punkt 13 nõuab, et projekteerimistingimuste alusel ei tohi kergliiklustee rajamiseks taotleda ehitusluba enne, kui kõikidelt asjasse puutuvatelt maaomanikelt on saadud kirjalik nõusolek. „Asjasse puutuvate maaomanike“ all ei saa mõista isikuid, kellele kuuluvale maale ehitamist ehitusluba ette ei näe. Pooled ei ole väitnud või tõendanud, et kaebaja nõusolekuta on antud ehitusluba teelõigule, mis hõlmab kaebaja kinnisasju.
9.Kohtu hinnangul ei oleks olenemata eeltoodust võimalik tühistada projekteerimistingimusi kaebaja esitatud põhjendustel. Kaebaja põhiväiteks on, et puudus õiguslik alus projekteerimistingimuste andmiseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel, kuna detailplaneeringu koostamise kohustus oli olemas. Kaebaja viitab PlanS § 125 lg 1 p 3 detail-planeeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks.
10.Kohtu hinnangul ei reguleeri kergliiklustee rajamise nõudeid PlanS § 125 lg 1 p 3. Ehitusseadustik sisaldab 11. peatükki „Tee“ (§ 91-103). EhS § 99 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on nõutavad sama seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.02.2024.a otsuses asjas 3-22-755 (p 13-14), et PlanS § 56 lg 1 p 2 ja § 75 lg 1 p 1 tulenevalt on transpordivõrgustiku asukoha määramine esmajoones maakonna- ja üldplaneeringute ülesanne. Seevastu ei ole PlanS § 126 lõikes 1 nähtud ette, et riigi- või kohalike teede (vt EhS § 92 lg 6 ja 7) kavandamine ning nende asukoha määramine oleks detailplaneeringu ülesandeks, vaid detailplaneeringuga tuleb lahendada üksnes planeeringuala n-ö teenindavate rajatistega (sh teedega) seonduv ja määrata avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht (PlanS § 126 lg 1 p 4 ja 7; vt lisaks Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2022 otsus nr 3-21-665 p 26). Kuivõrd riigiteede ja teiste samalaadsete n.n joonehitiste planeerimine ei toimu detailplaneeringute alusel (vt ka planeerimisseaduse eelnõu – Riigikogu XII koosseisu 571 SE – seletuskiri, lk 72), siis ei ole EhS § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 ega PlanS § 125 lg 1 p 3 asjassepuutuvad normid. Kohus nõustub viidatud lahendis toodud seisukohtadega. Kohtuasja asjaoludel ei tulene detailplaneeringu koostamise kohustus PlanS § 125 lg 1 punktist 3. Projekteerimistingimuste andmist reguleerivaks erinormiks on EhS § 99 lg 1. Õiguslik alus anda projekteerimistingimused ilma detailplaneeringut koostamata on olemas.
11.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastustaja on projekteerimistingimuste andmisel ja läbivalt vaidluses kaebajaga tuginenud sellele, et kergliiklustee ehitamine on lubatud üldplaneeringu ja projekteerimistingimuste alusel ning detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole. Vastustaja ei ole projekteerimistingimustes välja toonud sellele vastavat õigusnormi, s.o EhS § 99 lõiget 1. Kuivõrd vastav õiguslik alus on tegelikult olemas, siis on projekteerimistingimused antud
kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas (HMS § 54). Korrektse õigusliku aluse välja toomata jätmine on käsitletav vorminõude rikkumisena ja ei too kohtuasja asjaoludel endaga kaasa projekteerimistingimuste tühistamist (RVastS § 3 lg 3 p 1).
12.Kaebaja arvates tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus ka üldplaneeringust. Asjas on viidatud Kambja valla üldplaneeringule endise Ülenurme valla territooriumi osas (edaspidi üldplaneering) selle elektroonilises asukohas www.kambja.ee/üldplaneering. Üldplaneeringu maht on suur ning sellest puutub asjasse väike osa. Dokumendi kahjustumise või kaduma mineku võimalus selle asukohas on väike. Kohus ei võta HKMS § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 275 lg 1 alusel üldplaneeringut asja juurde, vaid viitab üldplaneeringule selle elektroonilises asukohas. HKMS § 157 lg 2 nõuded on täidetud, kuna mõlemad pooled tuginevad üldplaneeringule kui tõendile, pooltel oli võimalik üldplaneeringut selle elektroonilises asukohas uurida ja selles sätestatu kohta arvamust avaldada. Üldplaneeringu seletuskirjas käsitleb detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid punkt
2.3.Seletuskirjas on ette nähtud juhud, mil detailplaneering tuleb koostada lisaks seaduses sätestatule. Nende hulgas ei ole sellist, mis võimaldaks nõuda detailplaneeringu koostamist vaidluse all oleva kergliiklustee ehitamiseks. Üldplaneeringust ei tulene seega iseseisvat alust nõudele koostada kergliiklustee rajamiseks detailplaneering.
13.Kohus märgib, et kergliiklusteede rajamise kohta on üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.11.3.1 öeldud, et üldplaneeringus toodud jalgratta- ja jalgteede paiknemine on põhimõtteline, mida täpsustatakse detailplaneeringu või projektiga. Edasise planeerimise või projekteerimise etapis täpsustatakse ka kummal pool avalikku teed kergliiklustee paikneb ja teeületuskohtade asukohad. Üldplaneeringu maakasutuskaardil on jalgratta- ja jalgtee (tähistatud siniste ruudukeste reaga) märgitud kaebaja kinnisasjadele. Üldplaneering möönab seega kergliiklustee rajamisel mõlemaid võimalusi - see võib toimuda detailplaneeringu kaudu, aga ka otse projekti koostamise kaudu. Üldplaneering ei kehtestanud nõuet, et kergliiklustee rajamisel on nõutav detailplaneeringu koostamine.
14.Kaebaja väitis projekteerimistingimuste õigusvastasust ka alusel, et teda ei kaasatud projekteerimistingimuste andmise menetlusse ja ei kuulatud ära. Kohus selgitas 20.06.2024.a kohtunõudes kaebajale, et tal tuleb välja tuua, millised sisulised vastuväited ehitusprojekti koostamisele või projekteerimistingimustes ehitisele kehtestatud nõuetele oleks ta soovinud esitada, kuna asjas omab tähtsust, kas kaebaja ära kuulamata jätmine sai mõjutada asja otsustamist. Kohus selgitas 09.08.2023, et asja lahendamist ei mõjuta see, et projekteerimistingimused võivad tulevikus kehtivuse kaotada. Kaebaja ei toonud välja, millised seisukohad oleks ta menetlusse kaasamise ja ärakuulamise korral esitanud (peale vastuväite, et nõutav oli detailplaneeringu koostamine) või millised on tema sisulised vastuväited projekteerimistingimustele. Sel juhul ei saa projekteerimistingimuste tühistamise aluseks olla, et kaebajat ei kaasatud menetlusse ja ei kuulatud ära. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas see võis mõjutada asja otsustamist.
15.Kohtuasja lahendamisel ei puutu asjasse, et vastustaja algatas 23.08.2023 kaebaja kinnisasjade ja lähiala detailplaneeringu ning kinnitas lähteseisukohad (dtl 129-137). Kohus lahendab nõuet tühistada otsuse punktis 1 nimetatud projekteerimistingimused. See, millised küsimused ja kuidas lahendatakse koostamisel oleva detailplaneeringuga, s.h kas
detailplaneeringu raames saab ette näha või võidakse ette näha kergliiklustee rajamine kaebaja kinnisasjadele projekteerimistingimustest ja nende alusel koostatud ehitusprojektist erinevalt, väljub kohtuasja piiridest. Kohus ei käsitle poolte väiteid, mis on seotud koostamisel oleva detailplaneeringuga.
16.Kaebaja taotles ka vaide tagastamise otsuse tühistamist. Kohus jätab selle nõude rahuldamata. Esiteks puudub kaebajal kaebeõigus. Vastustaja tagastas vaide, mitte ei lahendanud seda sisuliselt. Tegemist oli vaidemenetluses tehtud menetlustoiminguga, mille suhtes ei saa tühistamisnõuet esitada. Kohus oli samal seisukohal ka 17.10.2023.a määruses. Tartu Ringkonnakohus tühistas selle määruse oma 30.04.2024.a määrusega, kuid ei avaldanud seejuures mingeid seisukohti küsimuses, kas vaide tagastamise otsuse suhtes esitatud tühistamisnõue on lubatav. Seega puuduvad ringkonnakohtu seisukohad, millega kohus oleks HKMS § 202 lg 2 alusel seotud. Kohtupraktikas on leitud, et vaide tagastamine on menetlustoiming, mille osas ei saa tühistamisnõuet esitada (Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2022.a määrus asjas 3-22-1414 p 22). Teiseks ei riku vaide tagastamine kaebaja õigusi (vt otsuse punkti 7). Kohtueelse menetluse lõpplahendil ei ole iseseisvat mõju või tähendust. Vastustaja leidis vaide tagastamisel, et kaebaja on vaide esitamise tähtaega ületanud. Algselt nõustus kohus vastustajaga. Tartu Ringkonnakohus tegi 30.04.2024.a määruses kindlaks, et kaebaja esitas vaide tähtaegselt, ning kohus võttis kaebuse menetlusse. Pärast seda ei ole vaide tagastamise otsusel kaebaja õigustele mingit mõju. Kaebaja väide, et ta esitas vaide tähtaegselt, on kohtumenetluses osutunud õigeks ja on leidnud lahenduse põhivaidluse menetluse käigus. Vaide tagastamise otsuse suhtes iseseisva nõude esitamise vajadust ei ole.
17.Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata projekteerimistingimuste osalise tühistamise nõude, kuna projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigusi ja kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kohus jätab rahuldamata vaide tagastamise otsuse tühistamise nõude, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja vaide tagastamise otsus ei riku kaebaja õigusi. See tähendab, et kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused
18.Kaebaja märkis 17.09.2024 esitatud avalduses, et endiselt on põhjendatud tema esialgse õiguskaitse taotlus, millega peatada Ülenurme-Külitse kergliiklustee ehitus ja keelata ehitusloa andmine kergliiklustee rajamiseks projekteerimistingimuste 18.05.2022 nr 2211802/03801 alusel. Kaebaja ei ole loobunud esialgse õiguskaitse taotlusest ning palub kohtul seda siiski menetleda kaebuses ja 17.09.2024.a avalduses käsitletud asjaoludel ja põhjendustel.
19.Kohus lahendas 16.05.2023.a määrusega kaebaja 26.04.2023.a esialgse õiguskaitse taotluse keelata ehitusloa andmine Ülenurme-Külitse kergliiklustee rajamiseks projekteerimistingimuste alusel (kaebuses sisaldunud taotlus). Kaebaja seda määrust ei vaidlustanud. Kaebaja 26.04.2023.a esialgse õiguskaitse taotlus on sellega ammendunud, kaebaja ei saa selle juurde jääda või sellest loobuda ning kohus ei saa taotlust uuesti lahendada. Kaebaja 17.09.2024.a avalduses sisalduv ei ole käsitletav uue esialgse õiguskaitse taotlusena, kuna see on sõnastuselt liiga ebamäärane. Kaebaja ei ole sõnaselgelt taotlenud esialgse
õiguskaitse kohaldamist. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust korrektse esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks (ja riigilõivu tasumiseks), kuna taotlus ei oleks lubatav. HKMS § 249 lg 1 alusel peab esialgse õiguskaitse taotlus olema suunatud kohtuotsuse täitmise saavutamisele või tagamisele. Kaebus on menetlusse võetud nõudes tühistada projekteerimis-tingimused kaebaja kinnisasjade osas. Kohus tagastas nõude keelata ehitusloa andmine. Kaebaja võimalused esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks käesoleva kohtuasja raames on piiratud tema kinnisasjadega ja menetlusse võetud nõudega. Taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras ehitamine muude kinnisasjade suhtes antud ehitusloa alusel või keelata ehitusloa andmine kaebaja kinnisasjade suhtes ei oleks lubatavad, kuna need väljuvad vaidluse piiridest.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
21.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.