Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 30. aprill 2024, Tartu 3-23-906 Osaühingu Albatrek kaebus Kambja valla vastu seoses Ülenurme–Külitse kergliiklustee rajamiseks antud projekteerimistingimustega Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määrus Kaebaja – Osaühing Albatrek Esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets Vastustaja – Kambja vald
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kambja Vallavalitsus andis 12. mai 2022. a korraldusega nr 460 projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks Ülenurme–Külitse tee küljele Tõrvandi ja Külitse alevikes ning Laane ja Soinaste külades. Korraldus puudutas osaühingule Albatrek kuuluvaid kinnisasju LõunaMasso (28301:001:0707), Massopõllu (28301:001:0711) ja Masso (28301:001:0709). Korralduses on öeldud, et see jõustub teatavakstegemisel ehitisregistri kaudu. Projekteerimistingimused kanti 18. mail 2022 ehitisregistrisse numbriga 2211802/03801 (dtl 38-42). Osaühing Albatrek esitas 30. märtsil 2023 vaide korralduse nr 460 kehtetuks tunnistamiseks, mille Kambja Vallavalitsus tagastas 6. aprilli 2023. a korraldusega nr 1561. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja pidi projekteerimistingimuste andmisest teada saama hiljemalt
jaanuaril 2023, vaie on esitatud ilmselgelt tähtaega ületades ja tähtaega ei ennistata
2.Kaebaja esitas 26. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada projekteerimistingimused, s.o Kambja Vallavalitsuse 12. mai 2022. a korraldus nr 460 ja
18.mail 2022 väljastatud projekteerimistingimused nr 2211802/03801; keelata Kambja
Vallavalitsusel anda projekteerimistingimuste alusel ehitusluba; tühistada Vallavalitsuse 6. aprilli 2023. a korraldus nr 1561, millega vaie tagastati.
Kambja
3.Tartu Halduskohus tagastas 16. mai 2023. a määrusega kaebuse vaidlustatud projekteerimistingimuste alusel ehitusloa keelamise nõudes ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
4.Kaebaja esitas halduskohtule tähtaja ennistamise taotluse, milles märkis, et talle jääb arusaamatuks, kuidas ta pidi kirjavahetusest projekteerija ja vastustajaga aru saama, et projekteerimiseks on välja antud haldusakt, kui kirjavahetuses sellest ei räägitud. Kaebaja leiab, et esitas vaide tähtaega järgides. Kaebaja ei teadnud enne 16. märtsi 2023 midagi projekteerimistingimuste andmisest. 16. märtsil 2023 vastas Kambja Vallavalitsus kaebaja
10.märtsi 2023. a teabenõudele, milles kaebaja palus endale väljastada teave selle kohta, millise haldusaktiga on alustatud Ülenurme–Külitse kergliiklustee projekteerimist. Vastustajale pidi olema teada, et projekteerimistingimusi ei saa väljastada ilma detailplaneeringut koostamata, samuti, et projekteerides ehitist võõrale maale, tuleks omanik menetlusse kaasata. Ka 26. jaanuaril 2023 toimunud koosolekul, kus kaebaja esitas küsimuse projekteerimise kohta ilma detailplaneeringuta, ei selgitanud vastustaja projekteerimise aluseid. Kaebaja ei osanud arvata, et vastustaja võib käituda teadlikult õigusvastaselt ja väljastada projekteerimistingimused detailplaneeringut kehtestamata ja omanikku kaasamata. Vastustaja on olnud menetluses pahatahtlik, mistõttu, kui lugeda, et vaie on esitatud kaebaja poolt tähtaega ületades, tingivad nimetatud asjaolud kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja on seisukohal, et kui vastustaja on olnud menetluses pahatahtlik, on tegemist mõjuva põhjusega, miks menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida.
5.Tartu Halduskohus jättis 17. oktoobri 2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, lõpetas menetluse Kambja Vallavalitsuse 12. mai 2022. a korralduse nr 460 ja 18. mail 2022 ehitisregistrisse kantud projekteerimistingimuste nr 2211802/03801 tühistamise nõudes ning tagastas kaebuse Kambja Vallavalitsuse 6. aprilli 2023. a korralduse nr 1561 tühistamise nõudes. Halduskohtu määruse põhjendused olid järgnevad.
5.1.Vaidlus puudub selles, et projekteerimistingimusi ei ole kaebajale teatavaks tehtud ning kaebetähtaega tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 7 alusel. See säte näeb ette, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Riigikohus on selgitanud, et kui nõude esitamise tähtaeg on möödas juba vabatahtlikus kohtueelses menetluses vastustaja poole pöördudes, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades ning kohtueelse menetluse järel kohtusse pöördumise 30-päevane tähtaeg ei kohaldu (RKHKm asjas nr 3-16-519).
5.2.Kaebaja sai projekteerimistingimused kätte 16. märtsil 2023. See fakt on õige. Kohtupraktika põhjal jaguneb HKMS § 46 lg-s 7 sätestatud kaebetähtaeg kaheks: 1) aeg, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks; 2) aeg haldusakti vaidlustamiseks pärast selle saamist ja sellega tutvumist (RKHKm asjas nr 3-20-999). Kaebaja esitas pärast haldusakti saamist küll mõistliku aja jooksul vastustajale vaide, kuid arvestades, millist arusaamist ja tegutsemist saab kaebajalt mõistlikult nõuda, pidi kaebaja juba jaanuaris 2023 teada saama, et antud on tema õigusi riivav haldusakt, ning kaebaja viivitas ebamõistlikult selle väljanõudmisega. Vastustaja saatis haldusakti kaebajale päringu alusel, mille kaebaja tegi 10. märtsil 2023. Kaebaja ütleb päringus, et ta on teada saanud asjaolust, et alustatud on Ülenurme–Külitse kergliiklustee projekteerimist, ning palub väljastada teabe selle kohta, millise haldusakti alusel on projekteerimist alustatud. Sellest, et alustatud on kergliiklustee projekteerimist, sai kaebaja teada 16. jaanuaril 2023, kui vastustaja saatis kaebajale kutse osaleda Ülenurme–Külitse tee nr 22132 kõrvale kavandatava
kergliiklustee eskiislahenduse tutvustamisel ja sellele järgneval avalikul arutelul. 19. jaanuaril 2023 tegi vastustaja kaebajale kättesaadavaks kergliiklustee eelprojekti. Kaebaja osales
26.jaanuaril 2023 avalikul arutelul, kus tutvustati projekti ja anti maaomanikele selgitusi. Äriregistri andmete põhjal on kaebaja põhitegevusala kinnisvaraprojektide arendamine. Kaebaja puhul saab mõistlikult eeldada, et ta sai 16. ja 19. jaanuaril 2023 talle antud teabe alusel aru, et toimuvad kergliiklustee reaalsele ehitamisele suunatud ja vastustajale kulutusi põhjustavad tegevused ning koostatud on eelprojekt, mis on üks ehitusprojekti staadium (määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 1). Kui kaebaja asus haldusakti väljanõudmiseks tegutsema alles 10. märtsil 2023, viivitas ta ebamõistlikult haldusakti väljanõudmisega. See tähendab, et kaebaja on HKMS § 46 lõikes 7 sätestatud kaebetähtaega ületanud. Vastustaja selgitas juba 26. jaanuaril 2023. a arutelul kaebajale, et planeeringu tasandil on kergliiklustee rajamise aluseks üldplaneering. Kaebajal kui kinnisvara arendamisega tegeleval ettevõtjal pidi sel juhul tekkima ja tegelikult ka tekkis teadmine, et eelprojekti koostamine toimub selle kohta antud haldusakti alusel. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et see teadmine tekkis tal projekteerija 21. veebruari 2023. a kirja põhjal. Projekteerijalt kaebajale antud teave on sama sisu ja mahuga kui kaebajale 16. kuni 26. jaanuarini 2023 vastustaja poolt antud teave.
5.3.HKMS § 71 lg 1 sätestab kohtule võimaluse ennistada kaebetähtaeg, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla see, et kaebajat projekteerimistingimuste menetlusse ei kaasatud ja haldusakti talle teatavaks ei tehtud. Kui see oleks tähtaja ennistamise vältimatuks aluseks, muutuks HKMS § 46 lg 7 sisutühjaks. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et vastustaja oleks olnud kaebaja suhtes pahatahtlik, kuna vastustaja ei selgitanud 26. jaanuari 2023 arutelul vastuseks kaebaja küsimusele, et kergliiklustee ehitamiseks on antud projekteerimistingimused. Kaebaja ei küsinud arutelul, millise haldusakti alusel toimub projekteerimine, vaid küsimus oli, et kaebaja ootab detailplaneeringu koostamist. Kaebaja avaldas kaebuses, et ta taotles alates 2. detsembrist 2020 Masso maaüksuse detailplaneeringu algatamist kaebaja huvides, kuid ei olnud seda saavutanud. Arutelu protokolli põhjal mõistis vastustaja kaebaja küsimust nii, et kaebaja küsis tema taotletud detailplaneeringu ja kergliiklustee ehitamise vastastikkuse mõju kohta. Kaebajal kui kinnisvara arenduse valdkonnas tegutseval ettevõtjal ei saanud kuidagi tekkida arusaamist, et praegu koostatakse kergliiklustee ehitusprojekti (eelprojekti staadiumis), kuid sellele ei tule tähelepanu pöörata, kuna tulevikus alles hakatakse koostama kergliiklustee ehitamise kohta detailplaneeringut. Kui kaebaja küsis 10. märtsil 2023 vastustajalt kergliiklustee projekteerimise aluseks oleva haldusakti kohta, avaldas vastustaja talle projekteerimistingimused kohe ja ilma igasuguse takistuseta. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest lõpetas halduskohus haldusasja menetluse Kambja Vallavalitsuse 12. mai 2022. a korralduse nr 460 ja 18. mai 2022 ehitisregistrisse kantud projekteerimistingimuste nr 2211802/03801 tühistamise nõudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele.
5.4.Halduskohus tagastas kaebuse Kambja Vallavalitsuse 6. aprilli 2023. a korralduse nr 1561, millega tagastati vaie, tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Vaide tagastamise otsus ei ole haldusakt, mille peale saab halduskohtule esitada tühistamiskaebuse. Tegemist on menetlustoiminguga, mille õiguspärasust kohus oleks saanud hinnata põhivaidluse raames (HKMS § 45 lg 3 ja 4). Kui kohus lõpetab menetluse projekteerimistingimuste tühistamise nõudes, langeb ära ka kaebaja võimalus vaidlustada vaide tagastamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
17.oktoobri 2023. a määruse tühistada järgnevatel põhjendustel.
6.1.Kaebaja ei saanud 16. jaanuari 2023. a kutsest osaleda Ülenurme–Külitse tee nr 22132 kõrvale kavandatava kergliiklustee eskiislahenduse tutvustamisel ja sellele järgneval avalikul arutelul ega 19. jaanuaril 2023 saadetud kutsest teada seda, et alustatud on kergliiklustee projekteerimist. Halduskohtu väide, et 19. jaanuaril 2023 tegi vastustaja kaebajale kättesaadavaks kergliiklustee eelprojekti, on väär. Kutsega ei tehtud nähtavaks kergliiklustee eelprojekti, vaid kergliiklustee eelprojekti asendiplaani joonised, mis ei ole eelprojekt. Asendiplaani jooniseid saab koostada ka ilma projekteerimistingimusteta. Nimetatud asjaoludele on kaebaja viidanud halduskohtule esitatud menetlusdokumentides, kuid halduskohus on jätnud need kaebaja argumendid põhjendamatult tähelepanuta, mis on oluline kohtumenetluse normi rikkumine. Väär on ka halduskohtu järeldus selle kohta nagu oleks
26.jaanuaril 2023 avalikul arutelul tutvustatud projekti ja antud maaomanikele selle kohta selgitusi. 26. jaanuaril 2023 ei tutvustatud kergliiklustee projekti, vaid tutvustati asendiplaanide jooniseid. Halduskohus on tõendit hinnates moonutanud tõendist lähtuvaid faktilisi asjaolusid ning jõudnud valele järeldusele, et koostatud on eelprojekt, mis peaks vastama määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg-le 1. Tutvumiseks esitatud joonised selliseid nõudeid ei täida. Määruse § 5 lg 1 sätestab küll ehitusprojekti staadiumid, milleks on ka eelprojekt, kuid halduskohus jättis hindamata, kas tutvumiseks esitatud joonised vastavad ehitusprojekti osadele määrusega kehtestatud nõuetele. Halduskohus ei ole neid asjaolusid määruses hinnanud ega oleks ilmselt saanudki, sest menetlusest puudub eelprojekt, mida hinnata.
6.2.Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas peaks kinnisvara projektide arendamine majandustegevusena olema asjaoluks, mille alusel saab eeldada, et 16. ja 19. jaanuaril 2023 antud teave tähendas seda, et koostatud on eelprojekt ning väljastatud on projekteerimistingimused.
6.3.Kergliiklustee eskiisi tutvustamine toimus 26. jaanuaril 2023. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on halduskohus järeldanud, et OÜ Esprii 21. veebruari 2023. a kiri oli
26.jaanuari 2023 arutelu jätk. Halduskohus on siinkohal ka ebaõigesti hinnanud 26. jaanuari 2023 kokkusaamise protokolli. Protokolli viimasest lausest, et elanikega võetakse lähiajal ühendust maade omandamiseks või kasutusõiguste kokku leppimiseks ning lõpliku projektlahendi koostamiseks, ei saa järeldada, et lähiajal oleks lubatud kaebajaga uuesti ühendust võtta ning saata täiendavad dokumendid. Pigem kinnitab nimetatud lause seda, et kergliiklustee eelprojekt puudub, kuid midagi kavandatakse. Halduskohus on valesti hinnanud tõendit ning teinud valesid järeldusi.
6.4.Isegi kui kaebaja on kaebetähtaja mööda lasknud, oli vastustaja kaebaja suhtes pahatahtlik, kui jättis kaebaja kaasamata haldusmenetlusse seoses kergliiklusteega. Planeerides kergliiklusteed omaniku maale, on omaniku menetlusest kõrvalejätmine pahatahtlik. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebaja poolt esitatud asjaolud ning kaebuse asjaolud ei ole sellised, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja küsis 26. jaanuari 2023. a kokkusaamisel kergliiklustee detailplaneeringu teostamise kohta, kuivõrd kergliiklustee rajamine eeldaks seda. Kaebajale jääb täielikult arusaamatuks halduskohtu käsitlus määruses, kuidas vastustaja kaebaja küsimust mõistis. Millel selline kohtu arusaam põhineb, jääb määrusest tulenevalt selgusetuks. Kaebaja sai 26. jaanuari 2023. a kohtumisest aru nii nagu see oli planeeritud – eskiislahenduse tutvustamine ja avalik arutelu, joonistega tutvumine. Mingisugusest projekti arutamisest ei olnud kohtumisel juttugi, ka detailplaneeringu kohta esitatud küsimusele vastas vastustaja ebamääraselt. Kaebaja leiab, et kergliiklustee ehitamise planeerimine ei saa toimuda detailplaneeringu menetlust läbi viimata. See, et kergliiklustee rajamiseks on väljastatud projekteerimistingimused ilma detailplaneeringuta, oli kaebaja jaoks üllatav.
7.Vastustaja esitas määruskaebusele vastuse, milles palub määruskaebus järgnevatel põhjendustel rahuldamata jätta.
7.1.Kaebaja pidi projekteerijaga toimunud kirjavahetusest jõudma arusaamisele, et antud võib olla teda puudutav haldusakt. Sama teadmine oleks pidanud tekkima ka vastustaja 16. ja
19.jaanuaril 2023 saadetud e-kirjadest.
7.2.Vastustaja hinnangul ei ole halduskohus tõendit hinnates moonutanud tõendist lähtuvaid faktilisi asjaolusid ning ei ole jõudnud valele järeldusele, et koostatud on eelprojekt, mis peaks vastama määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg-le 1. Vastustaja arvates ei oma tähtsust asjaolu, kas tutvumiseks esitatud joonised vastavad ehitusprojekti osadele määrusega kehtestatud nõuetele põhjusel, et kaebajal oli teadmine kergliiklustee kavandamisest ja rajamisest temale kuuluvatele kinnistutele.
7.3.Kaebaja tegevus kinnisvara projektide arendamisel on asjaolu, mille alusel saab eeldada, et 16. ja 19. jaanuaril 2023 antud teabe põhjal pidi kaebaja järeldama edasisi tegevusi seoses tulevikus rajatava kergliiklusteega, sh projekteerimistingimuste väljastamise vajadust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 12. mai 2022. a korraldust, millega viimane väljastas projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks Ülenurme–Külitse tee äärde. Projekteerimistingimused kanti ehitisregistrisse 18. mail 2022. Kaebaja esitas vastustajale vaide
30.märtsil 2023. Vastustaja tagastas vaide 6. aprilli 2023. a korraldusega, kuna vastustaja hinnangul oli vaie esitatud tähtaega ületades ning tähtaega ei ennistatud. Kaebuse halduskohtule esitas kaebaja 26. aprillil 2023.
10.Määruskaebuses vaieldakse selle üle, kas kaebaja on ületanud kaebetähtaega. Halduskohus leidis, et vaidlustatavast haldusaktist pidi kaebaja saama teada hiljemalt 26. jaanuaril 2023 toimunud koosolekul. Kaebaja leiab, et ta ei saanud vaidlustatud haldusaktist teada midagi enne
16.märtsi 2023, mil vastustaja vastas kaebaja 10. märtsil 2023 esitatud järelepärimisele.
11.Kuna kaebaja esitas enne halduskohtu poole pöördumist vaide, tuleb kaebetähtaja arvestamisel kohaldada HKMS § 47 lg-t 2, mille järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamisest teadasaamist. Lahendamist vajab küsimus, kas kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, sh kas ta esitas vaide tähtaegselt.
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole haldusakti, millega anti projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks, kaebajale kätte toimetanud. Kohtupraktika kohaselt tuleb haldusaktist teadasaamiseks viidatud sätte tähenduses tuleb lugeda hetk, mil isikul on reaalne võimalus haldusakti sisuga tutvuda. Alles sellest hetkest hakkab kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. Küll aga võib tähtaja lugeda ületatuks juhul, kui isik saab teada teda, et olemas võib olla teda puudutav haldusakt, ent viivitab ebamõistlikult selle hankimisega (RKHKm asjas nr 3-20-999, p 19).
13.Nagu ülal märgitud, lahknevad kaebaja ja vastustaja arusaamad sellest, millal kaebaja sai teada või pidi teada saama, et on antud tema õigusi riivav haldusakt.
14.Asja materjalidest nähtub, et Kambja Vallavalitsus saatis 19. jaanuaril 2023 OÜ-le Albatrek viimase e-posti aadressile [email protected] e-kirja, millega edastas maaomanikele eelnevalt
tutvumiseks 26. jaanuaril 2023 tutvustatava Ülenurme–Külitse tee nr 22132 kõrvale kavandatava kergliiklustee eelprojekti asendiplaani. Kirjale oli lisatud ka link, mille kaudu sai eelprojekti asendiplaani joonistega tutvuda (dtl 59). Samasisuline kiri edastati ka OÜ Albatreki osaniku isiklikule e-posti aadressile.
15.26. jaanuaril 2023 toimunud koosolekul tutvustasid Kambja valla esindaja ja projekteerija maaomanikele eskiisprojekti. Koosoleku protokollist nähtuvalt küsis Masso kinnistu esindaja ehk OÜ Albatreki lepinguline esindaja (dtl 63), et ootab detailplaneeringu teostamist valla poolt. Selle kohta mainis aga valla esindaja, et „kuna kergliiklustee on kajastatud valla üldplaneeringus, siis detailplaneeringu menetlus ei ole kõnealuse projektlahendiga seotud ning selle koosoleku teema.“ (dtl 61). Koosoleku protokollist ei nähtu infot selle kohta, et valla esindaja või projekteerija oleks märkinud, et 2022. a mais on kergliiklustee rajamiseks antud projekteerimistingimused ja olemas on sellekohane haldusakt.
16.21. veebruaril 2023 saatis projekteerija kaebajale e-kirja, millega saadeti tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kaebaja kinnistule projekteeritud Ülenurme–Külitse kergliiklustee paiknemise ning krundijaotusplaani ettepanek (dtl 14 ja 15). Sellele järgnevalt vastas Albatrek OÜ osanik, et „paraku jääb pelgalt joonistest selgelt väheks, et tekiks arusaam – mida, milliste dokumentide alusel ning milliste normide järgi ilma planeeringu ja kinnistuomaniku kooskõlastuseta projekteeritakse.“ Albatrek OÜ osanik väljendas arusaama, et kuna tegemist on tiheasustusalaga, on tarvilik detailplaneeringu koostamine. Ühtlasi palus ta saata kogu projekti info ja küsitud dokumendid. 6. märtsil 2023 vastas projekteerija endapoolse e-kirjaga, milles selgitas, et kergliiklustee projekti on nende käes tellinud Kambja Vallavalitsus. Kirjas selgitati, et kogu projekti ei ole võimalik saata, kuna see on alles koostamisel (dtl 12 ja 13).
17.10. märtsil 2023 edastas Albatrek OÜ nimel teabenõude vastustajale kaebaja lepinguline esindaja, kes märkis et kaebaja on teada saanud asjaolust, et on alustatud kergliiklustee projekteerimist ning soovib teavet vastava haldusakti kohta. Samuti palus kaebaja esindaja infot selle kohta, kas on algatatud detailplaneering või on selle algatamata jätmise kohta antud haldusakt (dtl 34). Kambja Vallavalitsuse 16. märtsi 2023. a vastusega teabenõudele edastati kaebajale nõutud info (dtl 35).
18.Ringkonnakohus leiab erinevalt halduskohtust, et eelnevalt märgitud e-kirjade ja toimunud koosolekul saadud info põhjal ei pidanud kaebajal tekkima arusaamist, et vastustaja võib olla andnud haldusakti, mis riivab kaebaja õigusi. Ei kirjades ega ka koosoleku protokollis ei ole midagi mainitud selle kohta, et vastustaja on juba 2022. a andnud projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks. Reaalne võimalus vaidlustatud haldusakti sisuga tutvuda oli kaebajal alles 16. märtsil 2023, mil vastustaja täitis kaebaja esitatud teabenõude.
19.Ringkonnakohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kaebaja põhitegevusala on kinnisvara ost ja müük, ei saa isikult eeldada, et ta teaks peensusteni õiguslikke regulatsioone, mis puudutavad planeerimist ja projekteerimist. Seda enam, et asjaoludest nähtuvalt oli kaebajal arusaamine, et kergliiklustee projekteerimist ei saa läbi viia ilma kehtiva detailplaneeringu olemasoluta. Ka koosolekul detailplaneeringu kohta esitatud küsimus osas ei saanud kaebaja selget vastust ning kaebajale võis jääda mulje, et detailplaneeringu läbiviimise menetlusega tegeletakse hiljem ja see ei ole üldse toimunud koosolekul teema, mille üle oleks tarvis täiendavalt arutada.
20.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest leiab ringkonnakohus, et kaebaja esitas vaide haldusorganile tähtaegselt, mistõttu oli ka vaide tagastamine ebaõige ning kaebuse saab lugeda tähtaegselt esitatuks. Seega puudub vajadus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
21.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.