Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-11018

ASAJOLUD

18.07.2016 esitas OÜ XXXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 23.08.2016 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kauri Rattuse, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 10.11.2016 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. 10.11.2016 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seisuga 26.01.2017 ei ole kohtule teatatud tagatiste kontole kohtu määratud rahasumma tasumisest.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur nõudis andmeid võlgniku seaduslikult esindajalt võlgniku küsimustikuga varade ja võlgade, varade koormamise, võlgniku suhtes toimuvate sundtäitmiste ning hagimenetluste, majandustegevuse ja ettevõtte üldandmete kohta. Eelpool nimetatud küsimustiku vastused võlgnik ajutisele pankrotihaldurile ka esitas. Järelepäringutele saadud vastustest, mis on tehtud Maanteeametile, Maksu- ja Tolliametile, kinnistusosakondadele ning Eesti Väärtpaberite Keskregistrile ja samuti Eestis tegutsevatele krediidiasutustele võlgniku rahalistest vahenditest teadasaamiseks ja võlgade seisundi selgitamiseks, on selgunud järgmist: Võlgnikul puudub vara, kuid kohustusi on kokku 250 000 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara kordades. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel kohustuste täitmine võimalik. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Läbiviidud esmase analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik kõikide võlausaldajate nõuete täies ulatuses rahuldamine. Tulenevalt asjaolust, et ajutine haldur ei ole kohtunud võlgniku esindajaga, ajutisele haldurile ei ole esitatud ühtegi raamatupidamise ega muid dokumente, siis on ajutisel halduril võimatu anda hinnangut Võlgniku eelnevale majandustegevusele, samuti Võlgniku vara, sealhulgas kohustuste kohta ning kontrollida, kas Võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud ning anda hinnang Võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti Võlgniku ettevõtte tegevuse

2-16-11018 jätkamise ja tervendamise väljavaadetele. Kogu aruandes sisalduv teave põhineb avalikest registritest saadavatele andmetele ja Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt saadud informatsioonile. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et ajutisel halduril puudub võimalus anda oma arvamus Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, samuti maksejõuetuse tekkimise aja suhtes. Nägemata ühtegi raamatupidamise dokumenti on võimatu väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu ÄS § 187 lg 2 alusel. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub mõista välja ajutise pankrotihalduri tasuks kokku 1 014 eurot (sealhulgas käibemaks) ja hüvitatavateks kuludeks 42.48 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutine pankrotihaldur kulutas oma ülesannete täitmiseks 13 tundi tunnitasuga 65 eurot tund. Ajutise halduri poolt kantud kulutused moodustuvad büroo –ja sidekuludest, kuludest tasulistele päringutele registritesse ja transpordikuludest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

2-16-11018 väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul täielikult vahendid kõigi kohustuste katmiseks. Ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Õigusbüroo Rattus OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija XXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.