X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2024 ettekirjutuse nr 1052279445 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, sündinud XX XX XXXX), volitatud esindaja Kaimo Räppo Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Rahuldada X kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2024 ettekirjutus tervikuna.
3.Rahuldada kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ning mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.11.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.X on Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, kes omab elamisluba 1 Soomes töötamiseks kehtivusega 24.11.2022–24.11.2026.
2.Harju Maakohtu 29.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 4-24-1879 tunnistati X süüdi liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõisteti karistuseks vastavalt 4 ja 3 päeva aresti. Kohus otsustas pöörata väärteomenetluse seadustiku § 205 lg 1 alusel kohtuotsuse koheselt täitmisele. Määratud arest (kokku 7 päeva) kuulus kandmisele viivitamata. Aresti kandmise aja alguseks arvati X kinnipidamine 28.05.2024. Maakohtu otsus jõustus 06.06.2024.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) lõpetas välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 52 lg 1 punkti 7 ja § 52 lg 4 punkti 1 alusel 03.06.2024 teatisega 2 nr 0390/2024 ennetähtaegselt X viisavaba lubatud viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt. Samal päeval tegi PPA X ettekirjutuse nr 10522794453 Eesti Vabariigist lahkumiseks seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 10.06.2024, ning kohaldas tema suhtes siseriiklikku sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (edaspidi ettekirjutus). X täitis temale koostatud ettekirjutuse ja lahkus Eestist 04.06.20244.
4.X (edaspidi kaebaja) esitas 13.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles ettekirjutuse nr 1052279445 täies ulatuses tühistamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Ettekirjutus on õigusvastane ja tuleb tühistada.
5.2.Kaebajat karistati ühe ja sama väärteo eest kaks korda, st rikutud on ne bis in idem põhimõtet. Kaebajal puuduvad kehtivad karistused, va Harju Maakohtu 29.05.2024 otsusega määratud arest, mille kaebaja on ära kandnud.
5.3.Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt ei vasta kaebaja Eestisse saabumise väidetav eesmärk tegelikule eesmärgile. Nimetatud järeldus ei vasta tegelikele asjaoludele. Kaebaja reisis koos kahe sõbraga Soomest Läti Vabariiki ja sealt tagasi Soome. Vastustaja ei ole ettekirjutuses põhjendanud, miks ohustab kaebaja avalikku korda.
5.4.Ettekirjutusest ei nähtu, miks on alust arvata, et kaebaja ei lõpetaks süütegude toimepanemist. Kaebaja ei ohusta Eesti avalikku korda, kuna kaebajal ei ole ega ole olnud plaani ega tahtmist pikemalt Eestis peatuda. Kaebaja suhtes on rakendatud ebaproportsionaalseid meetmeid sissesõidukeelu osas. On kaheldav, kas PPA-le antud ütlused, mille kohaselt tal ei ole plaani ega tahtmist Eestis peatuda; tal ei ole kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamisele vastuväiteid; sissesõidukeelu kehtestamine ei sega tema elu, on antud vabalt. Ei nähtu õiguste selgitamist ega arutelu, ammugi mitte võimalust esindaja kasutamiseks niivõrd kaaluka küsimuse osas.
5.5.Vastustaja lõpetas vaidlustatud otsusega kaebaja viisavaba lubatud viibimisaja ja seda lühendati ühekordselt VMS § 52 lg 1 punkti 7 ja § 52 lg 4 punkti 1 alusel. Kaebajal on Soome kehtiv elamisluba, jääb arusaamatuks, kuidas ja mis alusel viidatud sätteid kohaldati.
5.6.Kaebaja soovib anda ütlusi kohtuistungil5. Kohus on ennatlikult jõudnud seisukohale nagu õigushüve, mille üle vaieldakse, ei oleks kaalukas. Sissesõidukeeld võib tuua kaasa kaebajale mistahes Schengeni riigis negatiivseid tagajärgi.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
6.2.Kaebajat ei ole karistatud ühe ja sama süüteo eest kaks korda. Ettekirjutus on haldusõiguslik meede.
6.3.PPA nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsuses puuduvad arusaadavad põhjendused, miks kaheldi kaebaja saabumise eesmärgis. Tegemist on PPA eksimusega ning asjaolusid selliseks arvamuseks ei esinenud. Vaidlust ei saa olla, et kaebaja pani toime avalikku korda ohustava teo.
6.4.Arvestades kaebaja toime pandud tegu ning prognoosi, et ta võib seda teha ka tulevikus, on kolmeks aastaks sissesõidukeelu kohaldamine põhjendatud. Vastavad seisukohad on esitatud ettekirjutuses. PPA ei ole sissesõidukeeldu kohaldades kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Olgugi, et süüteo toime panemist ja sellega seonduvalt avaliku korra ohustamist ei saa välistada ühegi isiku puhul, siis kaebaja puhul on oluline arvestada, et ta pani süüteo toime ajal, mil ta viibis lühikest aega Eestis. Eelnevat arvesse võttes ei saa kaebaja puhul välistada uue sarnase süüteo toime panemist ka tulevikus. Alust kohaldada sissesõidukeeldu kolmest aastast lühemaks ajaks ei olnud. Kaebaja ei toonud temaga toimunud ärakuulamise käigus ega kaebuses välja ühtegi vastavat asjaolu. Samuti ei esinenud asjas humaanseid kaalutlusi. Kaebaja andis 03.06.2024 toimunud küsitlusel teada, et tal puudub igasugune seos Eestiga. Lisaks ei olnud kaebajal Eestiga seoses mingeid plaane ning ta kinnitas, et sissesõidukeeld ei sega tema elu. Kui sissesõidukeeld justkui ei mõjuta kaebajat, kuna tal ei ole ega ole olnud plaanis pikemalt Eestis peatuda, siis ei riiva ega riku kohaldatud sissesõidukeeld kaebaja õigusi. Tegemist on üksnes siseriikliku sissesõidukeeluga.
6.5.Kohaldatud sissesõidukeeld on lubatav ja proportsionaalne. Ka ei viita miski sellele, et kaebaja ütlused on saadud kaheldaval viisil. Kaebaja kuulati lahkumisettekirjutuse koostamise protsessis ära ning tal oli võimalik tuua välja asjaolud, mis võinuks omada mõju määratavale sissesõidukeelule. Kaebajale on selgitatud küsitluse alguses tema õiguseid ja kohustusi. Lisaks on teda hoiatatud valeandmate esitamise eest. Küsitluse protokolli lõpus kinnitab kaebaja allkirjaga, et talle tõlgiti protokolli sisu ning tal ei olnud sellele vastuväiteid.
6.6.PPA lõpetas kaebaja seadusliku aluse ajutiseks Eestis viibimiseks (VMS § 43 lg 1 punkt 6), mis tulenes kaebajal Soome elamisloast, ennetähtaegselt. Kuna kaebajal puudus muu alus Eestis viibida, tuli talle seejärel koostada ettekirjutus Eestist lahkumiseks, milles kohaldati põhjendatult sissesõidukeeldu kolmeks aastaks.
Kaebaja vastav taotlus saabus kohtule täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaja sees pärast asja määramist läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
6.7.Kaebajal ei ole võimalik vaidlustada 03.06.2024 ettekirjutust täies ulatuses, vaid üksnes sissesõidukeelu kohaldamise osas, kuna lahkumiskohustus on kaebaja poolt juba täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vaidluse all on ettekirjutuse, millega kohustati kaebajat Eestist lahkuma hiljemalt 10.06.2024 ja talle kohaldati siseriiklikku sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, õiguspärasus.
8.Vaidlust ei ole, et: kaebajal on Soome Vabariigi elamisluba kehtivusega kuni 24.11.2026; kaebaja viibimisõigus lõpetati PPA 03.06.2024 teatisega nr 0390/2024; kaebaja lahkus Eestist 04.06.2024.
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. HMS § 54 sätestab haldusakti ühe õiguspärasuse eeldusena kaalutlusvigade puudumise. Kaalutlusvigadeks on muu hulgas seaduses sätestatud kaalutlusõiguse teostamata jätmine või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmine. Kohtule ei nähtu, et ettekirjutuse tegemisel oleks PPA arvestanud, et kaebajal on Soome elamisluba, mis omakorda tingib PPA-le kaalutlusõiguse lahkumisettekirjutuse tegemiseks.
10.Õige on PPA seisukoht, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 7 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt tuleb ebaseaduslikult Eestis viibivale välismaalasele teha lahkumisettekirjutus. Ent VSS sätestab sellest kaalutlusõiguseta kohustusest ka erandid. Riigikohus märkis 16.06.2023 otsuse nr 3-21-838 punktis 18, et teatud juhtudel võidakse osa isikuid kohustada Eestist lahkuma ilma lahkumisettekirjutust tegemata. Seejuures viitas Riigikohus VSS § 76 lg-le 3, mis sätestab, et välismaalast, kellel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks, kohustatakse lahkuma sellesse riiki. Kui välismaalane seda kohustust ei täida või välismaalase väljasaatmine on avaliku korra või riigi julgeoleku huvides, tehakse talle ettekirjutus lahkuda Eestist VSS § 17 lg-s 1 sätestatud vastuvõtvasse riiki.
11.Arvestades asjaolu, et kaebajal on Soome elamisluba, siis oleks PPA pidanud VSS § 7 lg 1 kohaldamise kõrval kaaluma ka VSS § 76 lg 3 kohaldamist, ehk kas asjaolusid arvestades on lahkumisettekirjutuse tegemine vajalik. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks VSS § 7 6 lg 3 kohaldamist üldse praegusel juhul kaalunud ning hinnanud, kas lahkumisettekirjutuse tegemine on vajalik ja põhjendatud. Ehkki kohus möönab, et VSS § 7 6 lg 3 näeb ette, et avaliku korra tagamise huvides võidakse lahkumisettekirjutus teha, siis ei nähtu ettekirjutusest, et PPA oleks sellest aspektist ettekirjutuse tegemist analüüsinud. Avaliku korra tagamise vajadus nähtub üksnes sissesõidukeelu kehtestamise põhjendusest. Ettekirjutusest nähtuvalt ei olnud lahkumisettekirjutuse tegemise aluseks kaebajast lähtuv oht avalikule korrale, vaid asjaolu, et kaebaja viibimisaeg lõpetati ennetähtaegselt ning kaebajal ei olnud Eestis viibimiseks enam seaduslikku alust. Seega ehkki üldjuhul puudub PPA-l kaalutlusõigus lahkumisettekirjutuse tegemiseks, siis praegusel juhul ei olnud see nii. Kohtule ei nähtu, et PPA kaalutlusõiguse ja VSS §-i 76 kohaldamise välistaks kaebajale tehtud ajutise viibimisõiguse lõpetamise teatise tegemine või asjaolu, et kaebaja oli viibimisõiguse lõpetamisele eelnevalt kandnud Harju Maakohtu 29.05.2024 otsuse nr 4-24-1879 alusel karistust 7 päeva aresti.
12.VSS § 7 lg-s 1 sätestatud lahkumisettekirjutuse tegemine ning VSS § 76 lg-s 3 sätestatud isiku kohustamine lahkuma Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi riiki ei ole samatähenduslikud. Sel põhjusel ei saa lugeda ettekirjutuse resolutsiooni
lahkumiskohustuse osas ka selliselt, et sellega oleks kaebajale pandud VSS § 7 6 lg-s 3 sätestatud lahkumiskohustus.
13.Kuna lahkumiskohustuse tegemine ei olnud kaalutlusõiguse teostamata jätmise tõttu õiguspärane, siis ei ole õiguspärane ka sellele järgnenud sissesõidukeelu kehtestamine. Ehkki kohus möönab, et teatud juhtudel võib PPA kohaldada isikule sissesõidukeeldu ka ilma lahkumiskohustust määramata, siis ei ole praegusel juhul PPA seda teinud. Nimelt põhineb kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld sellel, et teatisega lõpetati kaebaja viibimisõigus ja talle tehti lahkumisettekirjutus ehk VSS 2. ptk sätetel. Seda kinnitab nii ettekirjutuse põhjendav osa kui ka sissesõidukeelu kehtestamise õiguslikud alused (VSS § 74 lg 1 ja lg 42). Kaebajale ei kohaldatud sissesõidukeeldu VSS 5. peatüki alusel, mis lubab sissesõidukeelu kehtestamist lahkumisettekirjutust tegemata.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA 03.06.2024 ettekirjutus tuleb tühistada. Ettekirjutuse tühistamine ei välista PPA õigust kohaldada kaebajale sissesõidukeedu VSS 5. peatüki sätete alusel. Vastuväite lahendamine
15.Kaebaja avaldas pärast asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist, et soovib anda ütlusi kohtuistungil. Kaebaja hinnangul jõudis kohus ennatlikult seisukohale nagu õigushüve, mille üle vaieldakse, ei oleks kaalukas. Kohus käsitab kaebaja esindaja taotlust vastuväitena kohtu tegevusele. Kohus on seisukohal, et kaebaja esindaja vastuväide ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
16.Esmalt märgib kohus, et kohus ei pidanud asjaomaseid õigushüvesid piisavalt kaalukaks, et need muudest asjaoludest sõltumatult tingiks vajaduse asja arutamiseks kohtuistungil. Ehkki kaebaja jaoks võivad vaidlusest mõjutatud õigushüved olla kaalukad, on kohtu jaoks oluline see, et käesolev asi on olnud vaidluse lahendamiseks kirjalikus menetluses piisavalt selge. Asjas olulised faktilised asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad. Vaidluse all olevad küsimused liigituvad õiguslike küsimuste hulka. Arvestades asja sisulist iseloomu, ei nähtu kohtule muud vajadust istungi korraldamiseks, sh küsimustes, mille kohta on poolte õigusteadmistega esindajad kirjalikke seisukohti avaldanud.
17.Mis puudutab kaebaja soovi anda kohtuistungil ütlusi, siis ei ole kohtuistungi korraldamine lubatud pelgalt selleks, et menetlusosaline saaks ette kanda kirjalikult esitatud seisukohti. Samuti ei ole kohtuistung kohaks, kus menetlusosaline saaks esitada uusi avaldusi. Ka kaebaja vande all üle kuulamine ei ole kaebaja enda taotlusel võimalik (HKMS § 64). Kuna kaebaja ei saa kohtuistungil esitada uusi avaldusi (sh väiteid), siis saaks kohus kohtuistungil lähtuda üksnes seni kirjalikus menetluses avaldatust. Kaebajal on olnud võimalik kirjalikus menetluses seisukohti avaldada ning kohtule ei nähtu, et suulise istungi korraldamine võiks asja lahendamisele kuidagi kaasa aidata. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2) ega hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).
18.Kaebaja vastuväide kohtu tegemisele jääb rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud otsustused
19.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb kaebajale hüvitada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Õigusabikulud jätab aga kohus kaebajale hüvitamata, kuna kohtule esitatud taotlus ei vasta nõuetele. Nimelt sätestab HKMS § 109 lg 1, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. /.../ Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
20.Kaebaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille alusel saaks kohus hinnata ühe või teise menetlustoimingu tegemiseks kulunud aja põhjendatust. Kaebuses märkis kaebaja, et tema menetluskulud on 1000 eurot (sh käibemaks) ning need sisaldavad ettekirjutuse analüüsimist ning kaebuse koostamist 6. Täiendavate seisukohtade esitamisel märkis aga kaebaja, et ta on tasunud kaebuse koostamise ja esitamise eest õigusabi kulusid kokku 1830 eurot7. Selle kohta esitati kohtule ka arve nr 2024/0131.
21.Kuna kohtule ei ole esitatud menetluskulude nimekirja ning kaebuse esitamisel ja kirjaliku menetluse seisukohtadele lisatud arve ja menetluskulude hüvitamise taotlus erinevad teineteisest ulatuslikult, ehkki on esitatud ühe ja sama asja eest, siis ei ole kohtul võimalik ka kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus märgib, et kohtule esitatud arve pärineb kaebuse esitamisele eelnenud ajast8, mistõttu tõusetub kohtul ka küsimus, miks kaebaja taotles algselt väikesemas ulatuses menetluskulude hüvitamist ning mida kohtule esitatud arve tegelikult sisaldab. Seega, kuna kohtule ei ole esitatud nõuetekohaselt menetluskulude nimekirja ning kohtule ei ole menetluskulude tekkimine jälgitav, siis jäävad kaebaja õigusabi kulud tema enda kanda.
22.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus selles kaebaja nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Dtl 4 Dtl 56–57.
Kaebus esitati kohtule 13.06.2024 ning arve koostati 12.06.2024.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.