Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 01.10.2024 3-24-798 X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.02.2024. a otsuse nr 4.2-1/1393-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.06.2024. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X., volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 11.06.2024. a määrus osas, milles kohus mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1575,50 eurot (koos käibemaksuga) ületavas osas. Teha selles osas uus määrus, millega jätta 1575,50 eurot ületavas osas kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud kaebaja enda kanda.
4.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
X.X. esitas 15.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 15.02.2024. a otsuse nr 4.2-1/1393-2 „Relvaloa kehtetuks tunnistamineˮ tühistamiseks. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse PPA 15.02.2024. a otsuse resolutsiooni p 2, millega kohustati kaebajat kolme kuu jooksul võõrandama või alustama tema nimele registreeritud relva ja laskemoona võõrandamist, kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks.
2.PPA tunnistas 14.05.2024. a otsusega nr 4.2-1/1393-7 PPA 15.02.2024. a otsuse nr 4.2-1/1393-2 kehtetuks ning peatas X.X. relvaloa kehtivuse relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 21 alusel vähemalt kuueks kuuks.
3.Kaebaja esitas 24.05.2024 halduskohtule taotluse asja menetluse lõpetamiseks seoses vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista esindajakulud summas 2136,22 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 40 eurot. Taotlusele lisatud arvete kohaselt koosneb esindajakulu õigusteenuse eest makstud 1700 eurost, millele lisandub käibemaks, ning büroo üldkulude katteks tasutud 51 eurost, millele samuti lisandub käibemaks. Õigusteenust on kaebajale osutatud 8,5 tundi tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu hõlmab PPA 15.02.2024. a otsuse vaidlustamise perspektiivi analüüsi (0,5 tundi), PPA-le teabenõude saatmist (0,25 tundi), kaebuse koostamist (6,25 tundi), kohtumääruse ja PPA 14.05.2024. a otsusega tutvumist ja kaebajaga suhtlemist (0,5 tundi) ning kohtule menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamist (1 tund).
4.Vastustaja märkis vastuses kohtunõudele, et tal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele, kuid leidis, et kaebaja esindajakulude (2136,22 eurot) täies ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kaebaja lepingulise esindaja tunnitasu suurus ei ole põhjendatud, arvestades õigusteenuse keskmist turuhinda, asja keerukust, mahukust ja esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaadi abi). Viimase aja kohtupraktika kohaselt on Riigikohus pidanud mõistlikuks menetlusosaliselt õigusabikuluna väljamõistetavaks advokaadi tunnitasuks üldiselt 120 – 150 eurot (ilma käibemaksuta). Seetõttu tuleb väljamõistetavat õigusabikulu vähendada selliselt, et kaebaja lepingulise esindaja tunnihind vastaks keskmisele sama kvalifikatsiooniga sarnases vaidluses põhjendatud õigusabiteenuse tunnihinnale, mis peab jääma alla 150 euro. Büroo üldkulu ei kuulu vastustaja poolt hüvitamisele.
5.Tartu Halduskohus lõpetas 11.06.2024. a määrusega haldusasjas menetluse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2094 eurot (koos käibemaksuga). Halduskohus leidis, et kaebajale osutatud õigusteenuse maht on kaebuse eset ja mahtu ning tehtud menetlustoiminguid arvestades aktsepteeritav ning seda ei saa pidada ülepaisutatuks. Ka esindajatasu 200 eurot tunnis (lisandub käibemaks), tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks. Büroo üldkulu ei ole alust menetluskulu hulka arvata, sest pole võimalik hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Mõistlik on eeldada, et bürookulu sisaldub advokaadi teenuse hinnas. Põhjendatud on vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista esindajakulud 2074 eurot (sh käibemaks) ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot, s.o kokku 2094 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Vastustaja esitas 27.06.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.06.2024. a määruse osas, millega kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2094 eurot (koos käibemaksuga), ja teha uus määrus, millega väljamõistetud menetluskulusid vähendada. Vastustaja leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu on ebamõistlikult kõrge ja õigusabile kulunud aeg 8,5 tundi on ülepaisutatud.
6.1.Halduskohus viitas 5 aastat vanale 2019. a Riigikohtu otsusele asjas nr 2-16-3785, milles Riigikohus pidas põhjendatuks advokaadi tunnitasu 200 eurot (ilma käibemaksuta) keskmisest keerukamas vaidluses. Praegune vaidlus on märkimisväärselt lihtsam ja oluliselt väiksema mahuga. Esindaja ühe tööpäeva tasu on pea sama suur kui keskmine brutokuupalk, seetõttu ei saa tunnitasu suurust mõistlikuks pidada. Kohtupraktika järgi peaks mõistlik hüvitatav advokaadi tunnitasu piirduma 150 euroga (ilma käibemaksuta). Kuivõrd vandeadvokaadi abi pädevus on võrreldes vandeadvokaadiga kitsam, peaks vandeadvokaadi abi tunnitasu jääma alla 150 euro (ilma käibemaksuta). Mõistlikuks tunnitasuks saab lugeda 120 eurot ilma käibemaksuta.
6.2.Halduskohus ei põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et kaebaja kulud 8,5 tunni ulatuses on põhjendatud. PPA 15.02.2024. a otsuse vaidlustamise perspektiivi analüüsile kulunud 0,5 tundi on ebamõistlikult palju aega. PPA-le teabenõude esitamise kulu oli haldusmenetluse, mitte halduskohtumenetluse kulu. Haldusmenetluse materjalide väljanõudmine ei olnud vajalik, kuna kohus oleks uurimiskohustusest tulenevalt kohustanud PPA-d selle esitama. Kaebuse koostamisele, lisade vormistamisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg 6,25 tundi on kaebuse eset ja mahtu arvestades selgelt ülepaisutatud. PPA 14.05.2024. a otsusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine ei oma praeguse menetlusega puutumust. Tegemist on uue haldusaktiga, mille vaidlustamise soovi korral oleks tegemist eraldiseisva kohtumenetlusega. Kohtule menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1 tund on ülepaisutatud. Menetluskulude arvete koostamine ja koondamine on sisult tehniline töö, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Kohtule dokumentide esitamine eest ei peaks eraldi tasu nõudma. Arvestades, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama menetlusega, võiks vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks lugeda kokku maksimaalselt viis tundi.
7.Kaebaja palus vastuses määruskaebusele jätta vastustaja määruskaebus rahuldamata. Kaebaja leiab, et halduskohus ei ületanud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire.
7.1.Õigusabi tunnihind 200 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning vastab Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt keskmisele õigusabi turuhinnale. Vastustaja viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendite kohaselt on kriminaal- või väärteomenetluses olnud kaitsja tunnihind 120-150 eurot. See ei tähenda, et 200 euro suurune õigusabi tunnihind halduskohtumenetluses oleks ebamõistlikult kõrge. Asjakohatu on vastustaja arusaam, et vandeadvokaadi abi õigusabi tunnihind peaks olema vandeadvokaadi tunnihinnast madalam.
7.2.Teabenõude esitamine haldusmenetluse materjalide väljanõudmiseks ning 15.02.2024. a otsuse vaidlustamise perspektiivi hinnang on otseselt seotud kohtule kaebuse esitamisega. Teabenõude esitamine oli vajalik kaebuse koostamise ettevalmistamiseks ja kaebaja tugines kaebuses teabenõude vastusena saadud tõenditele. Kaebuse koostamisel on analüüsitud senist kohtupraktikat, üksikasjalikult on käsitletud tõendeid, mis olid haldusmenetluse materjalide hulgas, kogutud ja analüüsitud on täiendavaid tõendeid (ravimi infoleht, väärteoprotokoll), samuti on tehtud analüüs selle kohta, millised asjaolud on tõendamata. Vaieldamatult omavad praeguse kohtumenetlusega otsest puutumust PPA 14.05.2024. a otsusega tutvumine ja suhtlus kliendiga teemal, kas taotleda menetluse lõpetamist või muuta kaebust. Vastustaja 14.05.2024. a otsus andis aluse taotleda praeguses asjas menetluse lõpetamist, sest kaebus muutus sellega ainetuks. Kohtule menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg (üks tund) ei ole ülepaisutatud. Kaebaja pidi põhjendama, et esineb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 olukord ning analüüsima, kas võiks esineda vajadus jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel. Samuti pidi kaebaja analüüsima, kas vastustaja 14.05.2024. a otsuse vaidlustamise vajaduse korral tuleb seda teha samas menetluses või võib teha seda eraldiseisvas menetluses. Kaebaja pidi ka põhjendama ja tõendama, et vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et PPA 15.02.2024. a otsuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest ning seetõttu kannab menetluskulud HKMS § 108 lg 6 kohaselt vastustaja. Ringkonnakohtus on vaidluse all üksnes halduskohtus PPA-lt kaebaja kasuks väljamõistetud esindajakulude suurus.
10.Halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2094 eurot, sh esindajakulud 2074 eurot (koos käibemaksuga). Halduskohtu hinnangul oli põhjendatud ja mõistlik nii õigusabi osutamise ajakulu 8,5 tundi kui ka esindaja tunnihind 200 eurot (lisandub käibemaks). Määruskaebuse kohaselt on kaebaja esindaja tunnitasu ebamõistlikult kõrge ja õigusabile kulunud aeg 8,5 tundi on ülepaisutatud. Vastustaja leiab, et halduskohus ei ole menetluskulude osas määrust piisavalt põhjendanud.
11.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja esindaja toimingute vajalikkust ja ajakulu (I) ning seejärel esindaja tunnihinna suurust (II). I
12.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.12.2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6714, p 32.1). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-2518, p 10).
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebajale osutatud õigusteenuse ajakulu ei saa ülepaisutatuks pidada ja selles osas ei anna määruskaebuses esitatud põhjendused alust väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks.
14.Vastustaja eksib, leides, et kuna kaebaja esindaja esitas teabenõude enne halduskohtule kaebuse esitamist, siis oli tegemist haldusmenetluse, mitte halduskohtumenetluse kuluga. Sisulise vaidluse asjaolusid arvestades on tegemist toiminguga , mille tegemist oli kaebaja õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust kvalifitseeritud õigusabi osutajalt eeldada. Teabenõude koostamine ja esitamine oli praeguses asjas kohtusse pöördumiseks vajalik ja põhjendatud kulu. Seda järeldust ei lükka ümber ka vastustaja väide, et haldusmenetluse materjali väljanõudmine ei olnud vajalik, kuna halduskohus oleks kaebuse menetlusse võtmisel uurimiskohustusest tulenevalt kohustanud vastustajat esitama kohtule kogu haldusmenetluse materjali. Arvestada tuleb, et ka juhul, kui samad dokumendid nõuab asja menetluse käigus välja kohus, siis tuleb kaebajale anda võimalus kogutud tõendite kohta arvamuse avaldamiseks. Seega ei tähenda haldusorganilt tõendite kogumine kohtu poolt tingimata kaebaja õigusabikulude kokkuhoidu. Õigusteenuse osutaja poolt põhjalikult ettevalmistatud kaebus võib kokku hoida nii kohtumenetlusele kuluvat aega kui ka edasisi menetluskulusid.
15.Vastustaja leiab, et PPA 15.02.2024. a otsuse vaidlustamise perspektiivi analüüsile kulunud 0,5 tundi on ebamõistlikult pikk aeg. Ringkonnakohus peab 30-minutilist ajakulu igati mõistlikuks. Samuti ei nõustu ringkonnakohus vastustaja väitega, et kaebuse koostamisele ja esitamisele kulunud aeg 6,25 tundi on selgelt ülepaisutatud. Kaebuse eset ja mahtu arvestades on selline väide põhjendamatu. Kaebus on korrektselt koostatud ja põhjalikult argumenteeritud. Kaebaja selgitused ajakulu kohta kinnitavad samuti, et kõnealuses osas ei ole kulude põhjendatuses alust kahelda. Samuti on ilmselgelt põhjendamatu vastustaja väide, et praeguses asjas kohtumenetluse lõpetamise kaasa toonud PPA 14.05.2024. a otsusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine ei oma praeguse menetlusega puutumust.
16.Vastustaja leiab, et kulud ei ole põhjendatud ka menetluse lõpetamise taotlust ja menetluskulude nimekirja koostamist puudutavas osas (kokku üks tund). Menetluskulude arvete koostamine ja koondamine on sisult tehniline töö, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Kohtule dokumentide esitamine ei ole niivõrd ajamahukas, et selle eest peaks eraldi tasu nõudma. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Kaebajal tuli põhjendada, et esineb HKMS § 152 lg 1 p 4 olukord ning analüüsida, kas võiks esineda vajadus jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel. Kaebaja pidi ka põhjendama ja tõendama, et vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Riigikohtu praktika kohaselt saab põhjendatud ajakuluks pidada ka menetluskulude nimekirja koostamist (Riigikohtu 27.05.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Seetõttu tuleb lugeda ka praeguses asjas kaebaja vastav kulu põhjendatuks. Samuti on kohtupraktikast tulenevalt põhjendatud dokumendi koostamist ja esitamist käsitada hüvitatavate kulude hindamise seisukohalt ühtse toiminguna (samas, p 15). Ülemäärase ajakulu korral on kohtul võimalik väljamõistetavaid menetluskulusid vastavalt vähendada. Praegusel juhul ringkonnakohus selleks alust ei näe. II
17.Kaebaja leiab, et esindaja tunnihind 200 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning vastab Riigikohtu halduskolleegiumi praktikat arvestades keskmisele õigusabi turuhinnale. Kaebaja vastuses viidatud Riigikohtu lahendid sellise praktika olemasolu siiski ei kinnita. Riigikohtu 23.03.2023. a otsuses nr 3-21-125 oli küll ära toodud kolmandat isikut esindanud vandeadvokaadi tunnihind 200 eurot (ilma käibemaksuta), kuid kuna Riigikohus ei teinud asjas lõplikku otsust, siis ei jaganud ta menetluskulusid ega hinnanud õigusabikulude põhjendatust. Kaebaja viidatud Riigikohtu 20.06.2024 otsuses nr 3-22-722 (p 26) nimetatud 200 eurot ei olnud tunnitasu, vaid esindajakulu apellatsioonimenetluses (esindaja ei olnud advokaat ja ajakulu oli kaks tundi).
18.Kohtupraktika põhjal võib öelda, et halduskohtumenetluses advokaaditeenuse tunnihinnad üldjuhul ebamõistlikult suured ei ole ja seetõttu ei ole ka tunnihinna suuruse analüüsimine üldjuhul vajalik. Kohtupraktika kohaselt annab kohus kulude vajalikkusele ja põhjendatusele tervikliku hinnangu, võttes seejuures arvesse, et tunnitasu ei tohi olla ilmselgelt ülemäärane ning lõpptulemus peab kohtu kogemuse ja vaidluse asjaolude, mahu ja keerukuse pinnalt olema aktsepteeritavas suuruses (Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1212, p 11). Kui esindaja tunnihind on ilmselgelt ülemäärane, ei ole vastaspoolelt esindajakulude kogu ulatuses väljamõistmine põhjendatud. Sellises olukorras tuleb eraldi hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust.
19.HKMS § 109 lg 6 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 1 lg 3 näeb ette, et HKMS-s sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. HKMS § 108 lg 12 esimene lause sätestab, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt saab esindajakulude väljamõistmisel haldusasjades tugineda ka tsiviilasjades kujunenud kohtupraktikale.
20.Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas TsMS § 175 lg 1 kohaldamist põhjalikult 29.01.2024. a määruses asjas nr 2-21-9796. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada muu hulgas vaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava
huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (p-d 17-18 koos viidetega varasematele lahenditele). Riigikohus tõi enda varasemast praktikast näiteid mõistlikuks peetud tunnitasude kohta sama kvalifikatsiooniga esindaja (vandeadvokaat) puhul sama liiki asjades (hagita asjad) ja leidis, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb turuhinna piiridesse (p-d 18-19).
21.Halduskohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 12 kaebaja esindaja tunnihinna osas järgmist: „Ka esindajatasu 200 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks (vrd nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.04.2019. a otsus asjas nr 2-16-3785, p 31.4, milles Riigikohus pidas põhjendatuks advokaadi tunnitasu 200 eurot ilma käibemaksuta keskmisest mõnevõrra keerukamas vaidluses).ˮ Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega ja halduskohtu viide sellele Riigikohtu lahendile ei ole seetõttu asjakohane. Halduskohtu järeldust kaebaja esindaja tunnihinna kohta ei saa praegusel juhul põhjendatuks pidada.
22.Praeguses asjas ei nõustu kaebaja vastustaja väitega, et vandeadvokaadi abi tunnihind peaks olema vandeadvokaadi tunnihinnast madalam. Praktikas see siiski üldjuhul nii on. Tunnihinna erinevus nähtub ka kaebaja poolt määruskaebusele antud vastuses viidatud Riigikohtu 18.10.2023. a määrusest kriminaalasjas nr 1-22-7663. Selles asjas kaitsjateks olnud vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi abi tunnihinnad olid vastavalt 220 ja 180 eurot (ilma käibemaksuta) (määruse p-d 14 ja 15). Samas on selge ka see, et erinevate advokaadibüroode tunnihindade skaalat arvestades ei ole selline vahetegu alati võimalik. Praegusel juhul ületab vandeadvokaadi abist esindaja tunnihind ka kohtupraktika järgi tavapärast vandeadvokaatide tunnihinda. Kuna kohus hindab menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust konkreetses asjas, siis ei näe ringkonnakohus vajadust selles vaidlusküsimuses mingit üldist reeglit paika panna. Ringkonnakohus arvestab, et esindaja kvalifikatsioon on üks aspekt, mida kohtupraktika kohaselt tuleb esindajakulude põhjendatuse hindamisel silmas pidada.
23.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esindaja tunnitasu suurus ei vasta keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Samas ei ole alust nõustuda vastustaja järeldusega, et põhjendatud tunnitasuks tuleks lugeda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Haldusasjades (sh relvaloa asjades) on mõistlikuks loetud näiteks vandeadvokaadi tunnihinda 150 eurot, millele lisandus käibemaks (Tallinna Halduskohtu 07.03.2024. a otsus asjas nr 3-23-1642, p 20; Tartu Halduskohtu 11.10.2023. a määrus asjas nr 3-23-1956, p 14), 165 eurot (Tartu Halduskohtu 15.01.2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-1997, p 25) ja 170 eurot (Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2024. a otsus haldusasjas nr 3-21-1862, p-d 22-23). Ringkonnakohtu menetluses olevates asjades on vandeadvokaadid osutanud õigusabi ka tunnihinnaga 140 ja 145 eurot (ilma käibemaksuta). Vandeadvokaadi abi tunnihinda 140 eurot (lisandus käibemaks) on ka PPA ise mõistlikuks pidanud (Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2024. a otsus haldusasjas nr 322-2518, p-d 5 ja 8).
24.Halduskohtu poolt vastustajalt välja mõistetud menetluskulusid tuleb seetõttu osaliselt vähendada. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole põhjendatud mõista vastustajalt kaebajat esindanud vandeadvokaadi abi õigusteenuse eest välja esindajakulu, mille tunnihind ületab 150 eurot (ilma käibemaksuta). Põhjendatud esindajakulud on seega 1275 eurot, millele lisandub käibemaks 280,50 eurot, s.o kokku 1555,50 eurot. Väljamõistetavad menetluskulud koos esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivuga (20 eurot) on kokku 1575,50
eurot. Ringkonnakohus vähendab halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurust 518,50 euro võrra.
25.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole ringkonnakohtus menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kaebaja määruskaebemenetluse kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.