Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-23-1216 17. jaanuar 2025 Maria Lõbus D.R-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. märtsi 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9 ja 4. mai 2023. a vaideotsuse nr 6-1/5345-2 tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks arvestama ja tasuma sundkorras ära võetud 46 269,81 eurolt intressi ning ebamõistliku maksumenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja – D.R, esindaja Meelis D.R Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask
10.jaanuari 2025. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 16. märtsi 2023. a maksuotsus nr 12.2-3/058632-9 ja 4. mai 2023. a vaideotsus nr 6-1/5345-2.
3.Kohustada Maksu- ja Tolliametit arvestama ja tasuma D.R-ilt 15. mail 2023 ära võetud summalt 46 269,81 eurot intressi kuni praeguse kohtuotsuse jõustumiseni.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt D.R-i kasuks välja menetluskulud 3632,13 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed ja kinnisasjade aadressid tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 17. veebruar 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).
3-23-1216 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 1. juuni 2022. a korralduse nr 12.2-3/058632-1 alusel D.R-i (kaebaja) 2020. ja 2021. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonides esitatud andmete õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 25. novembri 2022. a kontrolliaktis nr 12.2-3/058632-8, millele kaebaja esitas eriarvamuse 19. detsembril 2022.
2.MTA tegi 16. märtsil 2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9, millega nõudis kaebajalt tagasi pangakontole täidetud 2020. aasta tulumaksu enammakse summas 242,84 eurot ning kohustas teda tasuma maksusumma 46 512,65 eurot. Maksuotsusega määratud maksusumma 46 755,49 (242,84 + 46 512,65) eurot tuli tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates. Maksuotsuses on tuvastatud, et kaebaja võõrandas 16. juunil 2020 aadressil KKKKK, Tartu maakond asuva kinnisasja 230 000 euro eest. Kaebaja ei deklareerinud kinnisvara võõrandamisest saadud kasu. Kaebaja väitis, et jättis tulu deklareerimata, sest kasutas kinnisasja kuni võõrandamiseni elukohana (tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lõike 5 punktis 1 sätestatud maksuvabastus). MTA tuvastas, et kaebajal puudus kavatsus KKKKK majja püsivalt elama asuda. Seega ei saa KKKKK kinnisasja lugeda kaebaja elukohaks. Kaebaja sai KKKKK maja omanikuks 20. jaanuaril 2020, kui NT kinkis selle talle. Kaebaja märkis küll rahvastikuregistris oma elukohaks alates 31. jaanuarist 2020 KKKKK kinnistu, kuid pärast selle kinnistu võõrandamist tegi ta alles 27. juunil 2021 kande rahvastikuregistris oma elukoha muutmiseks. Seega ei saa kaebaja poolt rahvastikuregistrile esitatud andmeid pidada usaldusväärseks. Kaebajal tekkis KKKKK kinnistu maha müümise mõte juba 2020. a veebruaris ja 11. märtsil 2020 telliti hindamisakt W.D poolt. Eeltoodust saab järeldada, et KKKKK majja kohe kolimise eesmärk oli näidata kinnistut vormiliselt kaebaja elukohana, et vältida võõrandamisest saadud tulult tulumaksu tasumist. Kaebajal olid KKKKK maja müügimõtted juba enne, kui koroonapandeemiast tingitud eriolukord välja kuulutati ja tema majanduslik olukord raskeks läks. KKKKK maja müügipõhjus ei olnud tingitud koroonapandeemiast ning soov maja edasi müüa oli kaebajal juba maja omanikuks saamisel. Hindamisaktis on kirjas, et elamu kavandatav kasutusele võtmise aeg on 2020. aasta. Seega, kui KKKKK maja üle vaadati 12. märtsil 2020, ei olnud maja veel kasutusele võetud. Hindamisakti fotodel on näha, et majas on ehitustööd pooleli. KKKKK maja ei olnud valmis, kui kaebaja selle omanikuks sai ja tal puudusid ka rahalised vahendid selle lõpuni valmis ehitamiseks. Majas puudus söögi tegemiseks vajalik köögimööbel ja -tehnika. MTA on seisukohal, et kaebaja kasutas püsiva ja alalise elukohana TTTTT, Tartu korterit. Analüüsides kaebaja esitatud kommunaalteenuste arveid, tuvastas MTA vee- ja elektri tarbimist ning regulaarset prügivedu nii TTTTT korteris kui ka KKKKK majas. Lisaks on kaebaja terve 2020. aasta tasunud TV-teenuste eest TTTTT korteris, kuid KKKKK maja osas ta TV-teenuse lepingut ei sõlminud. Kaebaja tarbimised 2020. ja 2021. aastatel ei ole
3-23-1216 märgatavalt muutunud TTTTT korteris. KKKKK naabrid ei nimetanud, et kaebaja oleks seal majas elanud, vaid nende vastustest võib välja lugeda, et majas on elanud ainult praegused omanikud. Kaebaja võis KKKKK majas aeg-ajalt viibida, kuid tal puudus tahe muuta oma elukohta ning asuda püsivalt elama KKKKK majja. Maja müügi tarbeks koostatud hindamisakti piltidelt ei nähtu isiklike asjade (sh mööbli) olemasolu ka kaks kuud pärast kaebaja väidetavat elama asumist KKKKK majja ning piltide kohaselt oli ka hindamisakti koostamise ajal maja ehitusjärgus. Fotodel on näha, et erinevates tubades on ehitusmaterjalid ja tööriistad põrandatel. Põrandad on kaetud ehituskilega. Fotodel puuduvad elamiseks vajalikud esemed ja kaebaja poolt väidetavalt majja toodud mööbliesemed (diivan, söögilaud ja toolid, madrats, induktsioonpliidi plaat, nõud, riided, stange, kosmeetika ja pesemisasjad). Kaebajal puudus vajadus maja elukohana kasutusele võtmiseks vahetult enne müügiprotsessi algust. Elukoht on inimesel seal, kus ta omab eluaset asjaoludel, mis annavad alust järeldada, et ta kavatseb seda eluaset ka tulevikus säilitada ja kasutada. Elama asumist vahetult enne müügiprotsessi ei saa käsitleda tahteavaldusena muuta püsivalt oma elukohta või käsitleda maja enda püsiva elukohana. Sellisel juhul ei ole võõrandatud maja puhul tegu TuMS § 15 lõike 5 punkti 1 rakendusalasse jääva isiku alalise või peamise elukohaga. Kaebaja väite kohaselt olid elamistingimused TTTTT korteris halvemad kui KKKKK majas, kuid ometi otsustas ta oma elamistingimuste parandamiseks müüa KKKKK maja, mitte TTTTT korteri.
3.MTA jättis 4. mai 2023. a vaideotsusega nr 6-1/5345-2 kaebaja vaide 16. märtsi 2023. a maksuotsuse peale rahuldamata. MTA lisas, et maja võõrandamise mõtte tekkimise kohta antud selgitused ei ole tõepärased. Kaebaja pangakontolt nähtub, et pangakonto jääk ei vähenenud mitte tavaliste eluliste kulutuste (kommunaalkulud, toit jms) tõttu, vaid seetõttu, et kaebaja andis endale kuuluvale ettevõttele laenu. Kaebaja väidab, et tegelikult tal maja müügi mõtet ei olnud ja ta viskas mõtte sõbranna ees lihtsalt õhku ning tegelik maja müümise mõte tekkis alles veidi enne broneerimislepingu sõlmimist. Selline selgitus läheb vastuollu aset leidnud sündmustega. Nimelt tellis maja ostja 11. märtsil 2020 hindamisakti ning 12. märtsil 2020 vaadati maja hindaja poolt üle. Selline käitumine näitab selgelt, et maja tulevasele ostjale oli ostupakkumine piisavalt konkreetne, mistõttu oli ta valmis kandma kulutusi ja tellima hindamisakti. Hindamisaktile lisatud fotodelt nähtub, et maja ei kasutata eluruumina. Selgitus, mille kohaselt kinnisvara fotodele ei soovita isiklikke asju peale jätta ja seetõttu paluti hindajal nii pildistada, et need peale ei jääks, ei ole usutav. Samas kõik tööriistad ja ehitusmaterjalid (mis on ju ka isiklikud asjad) on pildi peal. Samuti tuleb arvestada, et tegemist ei olnud mitte kinnisvara müügikuulutuse tarbeks tehtavate piltidega, vaid hindamiseks vajalike piltidega. Fotodelt on näha, et toad on sellisel määral ehitustarvikuid (tööriistad ja ehitusmaterjalid) täis, et ei ole võimalik, et keegi maja samal ajal oma eluruumina kasutab. Siinkohal tuleb arvestada, et vaide esitajaga koos elas seal väidetavalt vahel ka tema alaealine tütar, kellel kool asus samas TTTTT ligidal. Lisaks ei ole ühelgi fotol näha asju, mida vaide esitaja väidetavalt oma eelmisest elukohast kaasa võttis (laud, toolid, diivan, riided jms). Elama asumist ehitusjärgus olevasse majja põhjendas kaebaja sellega, et seal olid tingimused paremad kui TTTTT, mis oli soojustamata ja kus oli külm. Samas jättis kaebaja aga TTTTT oma troopilised lilled, mis kartsid külma ja mida ei saanud külma talve tõttu KKKKK majja kaasa võtta. MTA möönis, et on näha, et elektrit ja vett on tarbitud mõlemas asukohas, kuid KKKKK osas on ilmne, et elektrit kulus seoses remondiga ning ilmselt vajati remondi käigus ka vett. Samuti ei ole välistatud, et seal ka vajaduse korral pesti, kuid kindlasti ei viita vee- ja elektrikulu sellele, et kaebaja kasutas Käokeele 3 kinnistut oma alalise ja peamise elukohana.
4.Kaebaja esitas 2. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 16. märtsi 2023. a maksuotsuse ja 4. mai 2023. a vaideotsuse tühistamiseks, MTA kohustamiseks arvestama ja
3-23-1216 tasuma sundkorras ära võetud 46 269,81 eurolt intressi ning ebamõistliku maksumenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Vastustaja palus 18. augusti 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
6.Asjas toimus 10. jaanuaril 2025 kohtuistung, kus kuulati üle tunnistajad P.E, X.Q, F.H, W.D ja W.X.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja põhjendused:
7.1.Kaebaja on tõendanud, et ta kasutas KKKKK maja kuni võõrandamiseni oma elukohana, s.o perioodil 2020. a jaanuari lõpust kuni 2020. a juuni teise pooleni. 2020. a algus langes teadupärast COVID-19 viirushaiguspuhangu perioodi ning selleks, et hoida distantsi teistest isikutest, kolis kaebaja oma hoonestatud kinnistule elamusse. Kaebaja on pikka aega unistanud oma kodust elamus, mistõttu haakus elamusse kolimine ka ühtaegu unistuse täitumisega. Nähtuvalt ehitisregistri andmetest on elamule väljastatud Kambja Vallavalitsuse poolt 2. aprillil 2019 kasutusluba. Järelikult oli elamu elamiseks kasutatav. TuMS § 15 lõike 5 punkt 1 ei lähtu maksumaksja kavatsuste hindamisest, vaid viidatud sätte järgi kontrollitakse maksumaksja faktilist käitumist ja nimelt seda, kas maksumaksja kasutas (minevikus) elamut kuni võõrandamisena oma elukohana. Kaebajale pole etteheidetav see, et märtsis 2020 tekkis elamule ostuhuviline, kes soovis pangalaenu taotlemiseks elamu hindamisakti. Kas ostuhuvilise pangalaenu taotlus rahuldatakse, polnud teada hindamisakti tellimisel ega broneerimislepingu sõlmimisel (ostuhuviline võttis broneerimislepingu sõlmimisega teadliku riski, et ei pruugi elamut soetada, kui laenu ei anta). Asjaolu, et lõpuks, s.o 16. juunil 2020 elamu müügilepinguni jõuti, ei väära kaebaja poolt elamu kasutamist elukohana. Kaebaja 2020. aasta pangakonto väljavõte tõendab selgelt majanduslike raskuste tekkimist ajal, mil algas ülemaailmne paanika koroonapandeemia leviku tagajärjel. 2020. aasta pangakonto väljavõttelt nähtub, et jaanuaris oli kaebaja kontol 9632 eurot ja 51 senti, kuid 28. märtsil 2020 oli kaebaja konto jääk kõigest 6 eurot ja 51 senti. See on drastiline muutus kõigest paari kuuga ja olukorra paranemist kusagilt ei paistnud. 2020. aasta märtsi keskel kuulutati Eestis välja eriolukord ja kogu riik pandi määramata ajaks lukku. Paanikas ja suures mures rahaliste raskuste pärast oli kaebaja sundseisus ja esmalt hüpoteetiliselt õhku visatud sõbranna mõte elamu müügist muutus üheks võimalikuks pääseteeks tekkinud olukorrast väljumisel. Naabrid, kellelt vastustaja seletused võttis, ei saanudki kaebajat näha. Koroonapandeemiast tingitud eriolukorra tõttu ei olnud eluliselt usutav, et naabrid igapäevaselt käisid õues ning jälgisid kaebaja tegevust elamus. Seda enam, et kaebaja ise väljus elamust harva, kuna õiguskuuleka inimesena järgis korraldusi püsida kodus. Sel ajahetkel olid inimesed mures oma elu ja tervise pärast ning püsisid korduvalt meedias välja hõigatud korralduste järgi kodudes, et vähendada viirusega nakatumise ohtu. Praegusel juhul ei kinnita vastustaja kogutud tõendid veenvalt kahtlust, et elamu polnud võõrandamise hetkel kaebaja elukoht. Vastustaja on uurimiskohustust täitnud pealiskaudselt ja seetõttu ei ole tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Kaebaja on esitanud usutava selgituse ning tõendanud, et elas vaadeldaval perioodil elamus. Kaebaja selgitused on maksumenetluses olnud vasturääkivusteta. Seadusandja pole sidunud eluruumi elukohana kasutamist mingi konkreetse tähtajaga (nädal, kuu, pool aastat jne), mistõttu on asjakohatud vastustaja etteheited elukoha kasutamise lühiajalisuses, samas vastustaja ei selgita, milline elukoha kasutusaeg on igal juhul vastustaja poolt aktsepteeritud. TuMS § 15 lõike 6 järgi ei rakendata maksuvabastust rohkem
3-23-1216 kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul, seega on seadusandja maksuvabastuse kuritarvitamise vältimiseks piiranud tehingute arvu ja aega.
7.2.Kaebaja hinnangul saab maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lõiget 1 kohaldada ka juhul, kui vastustaja on sundkorras ära võtnud kaebaja kontolt vaieldava maksusumma. Määrav on see, et vastustaja jaoks oli maksusumma käes, kuid kaebaja ei saanud oma raha kasutada. Kui kaebaja raha võetakse tema pangakontolt sundkorras ära haldusakti vaidlustamise tähtaja jooksul, siis piiratakse põhjendamatult kaebaja vabadust otsustada raha kasutamise üle. Seega on vastustaja rikkunud ebaõige maksusumma äravõtmise ja selle tagastamata jätmisega kaebaja omandiõigust. Vastustaja on omal initsiatiivil ebaõigesti tuvastanud maksusumma ning vaatamata haldusakti vaidlustamise tähtaja kulgemisele ennatlikult sundkorras teinud krediidiasutusele korralduse maksusumma äravõtmiseks. Kaebaja kontolt on 15. mail 2023 sundkorras maha kantud 46 269,81 eurot. Kaebaja taotleb vastustajalt viivise tasumist alates 15. maist 2023 kuni ära võetud summa tagastamiseni või kohtulahendi jõustumiseni.
7.3.Ainuüksi põhjusel, et vastustaja pole sundkorras kaebaja raha pangakontolt äravõtmisel sellist toimingut haldusaktiga motiveerinud (puudub teave 13.2-7/171744; 15. mai 2023. a dokumendi kohta), tuleb lugeda vastustaja tegevus õigusvastaseks. Siia juurde kuulub põhjendatud etteheide, et vastustaja pole viinud menetlust läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning ebamugavusi vältides, millega on vastustaja rikkunud MKS § 10 lõiget 3. MKS § 11 lõike 1 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Vastustaja on lubamatult kõrvale heitnud kaebaja esitatud asjakohased tõendid, välistanud oma algatusel oluliste asjaolude tõendamiseks tõendite kogumise ning on sellise erapooliku ning kinnisideest lähtuva haldusmenetluse läbiviimisel jõudnud selgelt motiveerimata maksuotsuseni. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud MKS § 10 lõike 3 peamisi ülesandeid. Rikkumine on kaasa toonud kaebaja ulatusliku aja- ja ressursipanuse maksumenetlusse. Kaebaja mõistab, et maksumenetluses on maksukohustuslasel kaasaaitamise kohustus, mida kaebaja on punktuaalselt täitnud. Eeltoodu aga veenab selles, et mistahes kaebajapoolne panus (tõendamine ja selgitamine) on vastustaja jaoks vähetähtis kui mitte tähtsusetu. Seega on vastustaja pahauskselt menetlenud pikka aega suhteliselt lihtsat maksuasja ning toonud sellega kaasa kaebajale nii aja- kui rahakulu. Kaebaja pangakontolt on õigustamatult ära võetud 46 269,81 eurot ning seda maksu- ja vaideotsuse vaidlustamise perioodi vältel. Vaide esitas kaebaja vastustajale 17. aprillil 2023, vaide lahendas vaideotsusega vastustaja 4. mail 2023, aga sundtäitmise hoiatuse koostas vastustaja 2. mail 2023, s.o enne vaide osas seisukoha kujundamast. Eeltoodud sündmused veenavad kaebajat selles, et vastustajal on tehtud ette otsustus igal juhul kaebajalt raha ära võtta, kuigi vastustajal endal polnud isegi vaideotsust raha sundkorras äravõtmise hoiatamise ajaks tehtud. Mis alusel raha kaebaja pangakontolt 15. mail 2023 ära võeti, on siiani teadmata. Kaebaja palub halduskohtul oma äranägemise järgi mõista vastustajalt välja õiglane rahaline hüvitis ebamõistliku maksumenetlusega (uurimispõhimõtte rikkumine, ärakuulamisõiguse näivus) kaasneva põhiõiguse (omandiõiguse ulatuslik piiramine, raha sundkorras motiveerimatult äravõtmine) rikkumise korvamiseks. Eeskätt õigustavad kaebaja hüvitisnõuet vastustaja vaideotsuse põhjendused, mille võib kokku võtta lühidalt – vastustajat tegelikult ei huvita üldse kaebaja tõendid ja seisukoht. Konkreetne maksumenetlus on olnud formaalne. Uurimispõhimõtte järgimist ja sisulist asjaolude kaalumist pole vastustaja vajalikuks pidanud. Isegi kaebaja pangakontolt raha äravõtmise motiveerimine on vastustajal kas ununenud või on vastustaja
3-23-1216 teadlikult raha äravõtmise motiveerimisest hoidunud eesmärgiga põhjustada kaebajale omandiõiguse rikkumist, ebameeldivusi ja üleliigseid kulutusi (õigusvaidluse kulud).
Vastustaja põhjendused:
8.1.Vastustaja jääb kõikide maksuotsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega otsuse tegemisel arvestada.
8.2.TuMS § 15 lõike 5 punkt 1 sätestab tulumaksuvabastuse eeldusena tingimuse, et maksumaksja kasutab võõrandatavat eluruumi võõrandamiseni oma elukohana. Kuna TuMS elukoha mõistet ei defineeri, tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ning sama paragrahvi 3. lõikest, mis sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Maksuhaldur on maksumenetluses kogunud tõendeid, mis ei veena maksuhaldurit, et kaebaja kasutas võõrandatud kinnisasja võõrandamiseni oma elukohana. Eelkõige ei kinnita kinnisasja võõrandamiseni oma elukohana kasutamist kinnisasjale tehtud hindamisakti pildid, hindamisakti tellija isik, maksumenetluses võetud selgitustest tulenevad vastuolud, maja soetamise ning sellele järgnevate toimingute (hindamisakti, broneerimislepingu ning maja võõrandamise) vahelised suhteliselt väikesed ajavahemikud, samuti kaebaja poolt kinnisasja soetamise viis. Kuna kaebaja, saades maja kingiks, müüs selle peagi edasi maja ehitanud isikutele, siis viitab eeltoodu sellele, et kaebaja ülesandeks vastavas tehinguteahelas oligi tekitada olukord, kus maja võõrandamisel tulumaksu tasuma ei pea. Kaebaja poolt esitatud kasutusluba ei lükka ümber maksumenetluses kogutud tõendeid, et kaebaja seda kinnisasja oma elukohana ei kasutanud, kuna kinnisasjas toimusid endiselt ehitustööd. Samuti kinnitavad maksuhalduri seisukohta maksumenetluses kogutud seletused – naabrid on selgitanud, et kinnisasja on alates 2019. aastast kasutanud samad isikud. Samuti ei kinnita hindamisaktis olevad pildid kaebaja ja tema sõbranna Ana W.D antud selgitusi, et kaebaja kasutas kinnisasja oma elukohana ning viis sinna mööblit ja isiklikke esemeid. Pole ka eluliselt usutav, et isik, kelle omandis on sellel ajal 10 erinevat kinnistut, valiks oma elukohaks just selle kinnisasja, milles toimuvad ehitustööd ja mis pole sellises seisus elamiseks sobilik.
8.3.Kaebuse rahuldamisel kuulub maksusumma kaebajale tagastamisele ning lisaks on kaebajal õigus sellisel juhul nõuda endale intressi maksmist vastavalt MKS §-dele 116117. Seega on kaebajal võimalik saada maksuhaldurile maksusumma alusetu maksmise korral tagasi maksusumma koos intressidega. MKS § 116 lõike 1 järgi on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi, kui maksuhalduri antud haldusakti alusel on maksukohustuslane tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Eeltoodust tulenevalt on tegemist maksuhalduri seadusest tuleneva kohustusega ja puuduvad kahtlused, et maksuhaldur jätaks oma kohustused täitmata. Seetõttu on tegemist sellise kaebaja nõudega, mida pole tarvis esitada, kuna see õigus on kaebuse rahuldamise korral kaebajal seadusest tulenevalt olemas.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
9.TuMS § 15 lõike 5 punkt 1 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui
3-23-1216 kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana.
10.Kaebaja võõrandas KKKKK kinnistu 16. juunil 2020. Kaebaja on maksu- ja kohtumenetluses väitnud, et elas enne võõrandamist KKKKK majas, st perioodil 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020. Vastustaja on maksuotsuse asunud seisukohale, et kaebajal puudus kavatsus KKKKK majja püsivalt elama asuda, vaid ta kasutas püsiva ja alalise elukohana TTTTT korterit, mistõttu ei rakendu maja müügil ka maksuvabastus.
11.Seadus ei sätesta elukoha mõistet ega ka elukohtade piirarvu, mis isikul TuMS § 15 lõike 5 punkti 1 tähenduses samaaegselt olla võib. Isik määrab ise oma elukorralduse, sh selle, millist ja kui mitut eluaset isik elukohana kasutab. TsÜS § 14 järgi on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab (lõige 1), kusjuures elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas (lõige 2). Isiku elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta (TsÜS § 14 lõige 3). TsÜS on oma olemuselt suhteliselt abstraktne ning see ei määratle nt kui kaua peab isik elukohas elama või milline elutegevus seal täpselt toimuma peab, et lugeda seda isiku elukohaks. Samuti ei tulene TsÜS-ist, et isiku elukoha tuvastamisel oleks määrav tähendus isiku ütlustel. Püsiva elukoha olemasolu on fakti küsimus ning sellise faktilise asjaolu, millist ja mitut eluruumi isik alalise või peamise elukohana tegelikult kasutab, tuvastamisel saab maksumenetluses tugineda kõigile maksumenetluses lubatud tõendi liikidele (MKS § 59 lõige 1). Sellisteks tõenditeks võivad olla näiteks maksukohustuslase seletused, tunnistajate ütlused ja dokumendid, milles sisalduvad andmed maksukohustuslase elukoha kohta. (Vt nt Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-20-960, p 7.)
12.Vastustaja on leidnud, et seda, et kaebaja ei kasutanud KKKKK maja oma elukohana, saab järeldada ainuüksi asjaolude kronoloogiast ja kogumist: kaebaja omandas KKKKK kinnistu 20. jaanuaril 2020 kinke teel, märtsis 2020 telliti majale hindamisakt ja sõlmiti broneerimisleping ning 16. juunil 2020 müüs kaebaja kinnistu maha. Samuti on vastustaja tuginenud KKKKK naabrite ütlustele, millest ta on järeldanud, et kaebaja KKKKK majas ei elanud, vaid majas on elanud vähemalt alates 2019. aastast maja praegused omanikud. Samuti on vastustaja tuginenud hindamisaktile ja selles kajastatud piltidele, mis vastustaja hinnangul kinnitavad, et kaebaja KKKKK majas ei elanud. Vastustaja ei pidanud kaebaja põhjendusi KKKKK kinnistu müügi vajaduse kohta usaldusväärseks, sest vastustaja hinnangul olid kaebajal maja müügimõtted juba enne, kui kaebaja majanduslik olukord raskeks läks. Vastustaja on leidnud, et ka kaebaja enda seletused kinnitavad, et ta kasutas püsiva ja alalise elukohana TTTTT korterit. Vastustaja on võrrelnud ka KKKKK maja ja TTTTT korteri kommunaalarveid ja nendest järeldanud, et kaebaja ei elanud KKKKK majas.
13.Vastustaja on maksumenetluses pöördunud KKKKK kinnistu naabrite poole, paludes nimetada kõik inimesed, kes alates 2019. aastast on elanud KKKKK majas, ning ajaperioodid, mil need inimesed seal elasid, samuti uuriti selle kohta, kui sageli need inimesed on seda maja kasutanud. JJ selgitas, et tema teada ehitas selle maja W.D koos perega, kes elab seal algusest peale, sisse koliti vast kuskil 2019. a paiku. UU selgitas, et tema ei oska sellist nimekirja koostada. Ta märkis, et ei viibi ise pidevalt Tartus ja elukorraldusest tulenevalt ei kohtu ärkveloleku ajal väga naabritega. Ta lisas, et näha on olnud, et mingi elu on seal olnud. Ta on märganud valgust aknas ja autosid maja ees. Täna tundub seal majas elavat vanem naisterahvas ja keegi noor mees (vist poeg). GG ütles, et KKKKK elanike nimesid ta ei tea. Ta viipab tihti tervituseks blondile naisterahvale umbes vanuses 50+ ja umbes samas eas mehele. Veel on ta näinud ühte noormeest ja ühte neiut, kelle vanust ei oska öelda. Ta lisas, et
3-23-1216 on neid näinud alates 2019. aastast, kui ta sisse kolis. Algul nad ehitasid ja viibisid vähem kinnistul.
14.Kaebaja on kaebuses selgitanud, et ajal, kui tema KKKKK majas elas, valitses Eestis koroonapandeemiast tingitud paanika ning inimesed püsisid kodus. Kaebaja kinnitas, et ka tema ise järgis soovitusi püsida kodus. Ka istungil rõhutas kaebaja, et ta kartis väga koroonasse haigestuda, mistõttu ta kartis ka inimestega kohtuda. Naabrid ei näinud teda, sest ta püsis toas, ja ka tema ise ei näinud naabreid. Tunnistaja P.E kinnitas, et kaebaja kartis hullult koroonat, sest ta kartis, et sureb ja tema laps jääb ilma emata. Tunnistaja sõnul eelistas kaebaja sel ajal KKKKK maja. Kaebaja selgitas, et tal ei olnud majal terrass valmis ehitatud, mistõttu tal polnudki põhjust väljas viibida ja seetõttu naabrid ei näinud teda. Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendused eluliselt usutavad ja tunnistaja ütlustega tõendatud. Kohus loeb üldtuntuks selle, et 2020. a esimesest kvartalist alates tekkis paljudes inimestes tundmatu koroonaviiruse erakordselt laialdase leviku tõttu suur hirmutunne ja inimestele anti tungivaid soovitusi püsida kodus. KKKKK majas püsides ei saanudki naabrid näha, et majas elab just kaebaja, seda enam, et kaebajal puudus naabritega igasugune kontakt. Seda arvestades võisidki naabrid teha oma peas järelduse, et majas on kogu aeg elanud praegused omanikud, sest ilmselt mingit elutegevust majas nad ikkagi märkasid (tuled akendes, auto maja ees vms). Samuti tuleb arvestada sellega, et naabrid andsid ütlusi 2022. a septembris, st enam kui kaks aastat hiljem pärast väidetavat kaebaja majas elamist. Sellise ajavahemiku möödumisel ei pruugi inimesed enam väga täpselt erinevate sündmuste toimumise aega mäletada ning nad võivad tahtmatult hakata oma peas tegema tagasiulatuvaid järeldusi, mis ei pruugi tegelikkusega klappida. See võib ka seletada, miks kahele tunnistajale tundus, et praegused elanikud kolisid majja juba 2019. aastal. JJ on ka kasutanud sõnu, mis viitavad sellele, et ta ei ole päris kindel, et praegused elanikud kolisid majja 2019. aastal. Eeltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul KKKKK naabrite ütlustest tõsikindlalt järeldada, et kaebaja 2020. a lõpust kuni 16. juunini 2020 KKKKK majas ei elanud. KKKKK praegused omanikud kinnitasid kohtuistungil, et nad ei ole selle kinnistuga aastal 2019 seotud olnud ning tõsisem seos tekkis alles siis, kui nad hakkasid seda kaebaja käest ostma.
15.Samuti ei saa kohtu arvates 17. märtsi 2020. a hindamisaktist tõsikindlalt järeldada, et kaebaja 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020 KKKKK majas ei elanud. Vastustaja on hindamisaktist välja toonud selle, et seal on kirjas, et elamu kavandatav kasutusele võtmise aeg on 2020. aasta. Samuti on vastustaja osutanud hindamisakti piltidele ja märkinud, et nendelt ei nähtu kaebaja isiklikke asju, vaid piltidelt on näha, et majas on ehitustööd pooleli ja seal on selliseid ehitusmaterjale ja tööriistu, mida ei kasutata seinte pahteldamiseks, lihvimiseks ja värvimiseks (tööd, mida kaebaja enda sõnul majas tegi). Kaebaja selgitas kohtuistungil, et palus hindajal pildistada ruume nii, et kaebaja isiklikud asjad, sh mööbliesemed ei jääks piltidele. Kaebaja sõnul on KKKKK maja ruumid avarad ja selline pildistamine oli võimalik. Kaebaja selgitas, et TTTTT korteri piltidel on isiklikud asjad näha, sest need pildid oli ta teinud enda jaoks, et oma elutingimuste paranemist dokumenteerida. KKKKK majas ei saanud ta enam selliseid pilte teha, sest tema telefoni kaamera oli katki. Samuti selgitas kaebaja, et hindamisakti piltidelt nähtuvad ehitusmaterjalid ja tööriistad on tema omad ning ta tõi need majja, et ise majas kõik ehitustööd valmis teha, kuid ta hindas oma võimeid üle ega jõudnud ise neid töid teha ning pani hiljem ehitusvahendid majas ühte kohta kokku. Kaebaja selgitas, et tal on ehitusvahendid kogu aeg olemas olnud, sest ta on oma teisi kortereid ise remontinud. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja selliseid selgitusi ebausaldusväärseks pidada. Kohus ei pea ebatavaliseks seda, et inimene palub hindajal pilte teha viisil, et tema isiklikud asjad peale ei jää. Kaebaja seletustest ja tunnistajate ütlustest ilmneb, et kaebajal ei olnud palju isiklikke esemeid, mistõttu polnud keeruline teha pilte
3-23-1216 kaebaja soovitud viisil. Kaebaja selgitas näiteks, et ta kuhjas asjad diivani peale kokku ja pilt tehti diivani juures seistes, samuti tõsteti madrats seina najale üles ja pilt tehti madratsi juures seistes. Samuti pole mõistlikku põhjust kahelda kaebaja väidetes, et piltidel olnud ehitusmaterjalid ja tööriistad on tema omad ning ta plaanis nendega maja remontida, kuid hiljem loobus sellest plaanist ja pani ehitusvahendid ära. Samuti ei saa pooleliolevate ehitustööde ajal majas elamist pidada ebatavaliseks. Paljudel inimestel tuleb elu jooksul kokku puutuda olukorraga, kus tuleb elada kohas, kus samal ajal toimub remont. Kaebaja on kohtule esitanud võrdluseks ka pildid TTTTT korterist, kus ta enne ja pärast KKKKK majas elamist elas, ning neilt nähtub samuti poolelioleva remondi keskel elamine. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud, et kaebaja võis sellistes tingimustes TTTTT korteris elada. Seda arvestades jääb kohtule sarnaselt kaebajaga arusaamatuks, miks vastustaja ei pea võimalikuks, et kaebaja võis poolelioleva remondi keskel KKKKK majas elada. Tunnistajad selgitasid kohtuistungil, et kaebajal oli KKKKK majas küte, soe vesi, dušš, WC-pott, elekter ning garaažis kraanikauss ja pliidiplaat. See tähendab, et majas olid olemas kõik vahendid, et katta elamiseks inimese esmatähtsad vajadused. Kohtu hinnangul ei saa hindamisaktis kasutatud sõnastusele, et elamu kavandatav kasutusele võtmise aeg on 2020. aasta, anda ülemäära suurt kaalu. Hindaja ei ole hindamisaktis lahti selgitanud, millel tema selline lause tugineb.
16.Kaebaja selgitas, et ta on ettevõtja ning tal on korterid välja üürimise eesmärgil (sh booking.com kaudu) ning ta peab söögikohta. 2020. aasta alguses koroonapandeemia lahvatamisel hakkasid kaebaja sissetulekuallikad kokku kuivama: inimesed ei reisinud enam ega kasutanud booking.com teenust, samuti seati söögikohtade lahtiolekuaegadele piiranguid. Kaebaja pangakonto väljavõte kinnitab, et kui 20. jaanuaril 2020 oli kaebaja pangakonto jääk 9663,49 eurot, siis 28. märtsil 2020 oli see 6,51 eurot. Kohus peab loogiliseks kaebaja selgitust, et ettevõtjana pidi ta pikemalt ette vaatama ja näha oli, et olukorra edasikestmisel tema enda ja ka ettevõtete majanduslik olukord võib kiiresti halveneda. Sellest arusaamast lähtuvalt varakult oma varalist olukorda hinnates ja võimalikke variante arutades (sh sõpradega) KKKKK maja maha müümise kaalumine kohtule ebatavaline ei tundu. Kaebaja selgitas, et tal ei olnud võimalik ega mõistlik muud kinnisvara müüa: Poe tänava korterid oli ta soetanud väljaüürimise eesmärgil ja need olid mõeldud talle sissetuleku tagamiseks, Aiaääre tänaval asuvad krundid olid tema surnud ema elukohaks ja talle endale suvekodu kohaks, kuhu ta unistab ehitada oma maja, ning TTTTT korter on nii kehvas seisukorras, et selle eest ta poleks palju raha saanud. Kohtu hinnangul on kaebaja eluliselt usutavalt ja loogiliselt ära näidanud, miks ta veebruaris 2020 hakkas mõlgutama KKKKK maja müümise mõtteid ning miks ta selle lõpuks juunis 2020 maha müüs. See, et koroonapandeemia algus sattus lähestikku ajaga, kui kaebaja sai KKKKK maja omanikuks, ei ole etteheidetav kaebajale. Asjaolust, et kaebaja oli majandusliku olukorra tõttu sunnitud kaaluma varsti peale majja kolimist selle mahamüümist, ei saa järeldada, et kaebajal polnudki kavatsust alaliselt ja püsivalt majja elama asuda. Asjaolu, et märtsis 2020 hakati tegema konkreetsemaid samme maja müümiseks (hindamisakti tellimine, broneerimislepingu sõlmimine), langeb kokku ajaga, kui kaebaja majanduslik olukord hakkas järsult kehvemaks muutuma. Erinevalt vastustajast ei pea kohus kaebajale etteheidetavaks seda, et kaebaja oma isiklikult kontolt oma ettevõtetele laenu andis, et ettevõtete vältimatuid rahalisi kohustusi täita ja koroonapandeemia tingimustes vältida ettevõtete pankrotti minekut. Asjaolu, et kaebaja elas KKKKK majas alates veebruarist 2020 võimalike müügi mõtetega, ei tähenda, et tegu ei oleks elukohaga TuMS § 15 lõike 5 punkti 1 tähenduses. Kinnistu võõrandamise eel peab isik paratamatult jõudma veendumusele kinnistu müümise osas ja tegema selleks ettevalmistusi. TuMS § 15 lõike 5 punktist 1 ei tulene, et kui isikul tekivad müügimõtted, ei ole enam tegemist elukohaga selle sätte mõttes. TuMS § 15 lõike 5 punkt 1 sätestab tulumaksuvabastuse eeldusena ainult
3-23-1216 tingimuse, et maksumaksja kasutab võõrandatavat eluruumi võõrandamiseni oma elukohana (vt Riigikohtu 25. mai 2018. a otsus asjas nr 3-16-903, p 19).
17.Kohtu hinnangul ei saa ka KKKKK ja TTTTT kommunaalarvete võrdlemisel asuda seisukohale, et kaebaja ei elanud KKKKK majas. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et kuigi ta 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020 TTTTT korteris ei elanud, kulus tal seal ikka elektrit ja vett. Elektrikulu tuli sellest, et pidevalt tuli sees hoida radiaatoreid, et tagada korteris selline temperatuur, et torud ära ei külmuks. See seletab, miks 2020. a elektrikulu on TTTTT korteris samaväärne 2021. a elektrikuluga. Mõlemal aastal tuli korteris tagada piisav temperatuur, sest selleks ajaks poldud majja veel keskkütet pandud. Veearveid põhjustas vajadus kasta lilli, mida kaebajal oli palju ning mida ta 2020. a jaanuaris KKKKK majja ei saanud külma ilma tõttu viia, sest tegu oli troopiliste taimedega, mis oleksid transportimisel kahjustada saanud ning ilmade soojemaks minekul polnud enam mõtet neid majja viia, sest selleks hetkeks oli tõsiselt päevakorras maja maha müümise võimalus. Samuti põhjustas suurt veekulu pidevalt nirisev WC-pott, millele kaebaja kohe jälile ei saanud, sest nirisemine ei olnud nii hästi märgatav. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust kaebaja eeltoodud selgitustes kahelda. Samal ajal on näha, et ka KKKKK majas on elektrit tarbitud ning aprillist 2020 kuni juunini 2020 on elektri tarbimine ületanud TTTTT tarbimist. Samuti nähtub, et KKKKK osas on 2020 märtsis väljastatud arvel kajastatud vee tarbimine perioodil 7. jaanuar 2020 - 3. aprill 2020 mahus 10 m3 ja 2020 juunis väljastatud arvel on kajastatud vee tarbimine perioodil 3. aprill 2020 - 30. juuni 2020 mahus 35 m3. Kui kasutatud veekogus jagada arvetel kajastatud perioodi peale ära, ei ole kohtu hinnangul tegu niivõrd väikese veekogusega, et usutav ei oleks KKKKK majas elamine. Asjaolust, et kaebaja ei katkestanud TTTTT korteri osas TVteenuste lepingut, kuid KKKKK majas seda ei sõlminud, ei saa samuti tõsikindlalt järeldada, et kaebaja KKKKK majas ei elanud. Kaebaja märkis kohtuistungil, et mingil perioodil elas tema korteris tema õetütar, kes kaebaja teadmata tellis ka spordikanaleid ja kes järelikult TVteenuseid tarbis. KKKKK majas kaebaja enda selgituste kohaselt teleteenuste lepingut ei sõlminud, sest ta saab telefonist kõigele ligi.
18.Kohtu hinnangul on vastustaja vaadanud kaebaja 19. aprilli 2022. a selgitustes TTTTT korteri kohta kirjutatud lauset „Ülaltoodud aadressil elasin ja elan vahelduva eduga siiamaani ise“ isoleeritult ja ega ole selle sisu täpsemalt välja uurinud. Kaebaja selgitas kohtuistungil ja seda kinnitasid ka tunnistajad, et kaebaja elas enne KKKKK majja kolimist ja pärast selle maha müümist TTTTT korteris. Kaebaja toonitas, et 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020 elas ta aga üksnes KKKKK majas ning ka tunnistajad ütlesid, et neile teadaolevalt kaebaja sel ajal kuskil mujal ei elanud. Sellised selgitused on kooskõlas ka kaebaja 19. aprilli 2022. a selgitustes kasutatud väljendiga „vahelduva eduga“. See viitab, et kaebaja ei ole pidevalt TTTTT korteris elanud.
19.Kohtuistungil kinnitasid kõik tunnistajad, et käisid perioodil 2020. a jaanuari lõpp kuni 16. juuni 2020 kaebajal KKKKK majas mitu korda külas. Nad selgitasid, et nägid seal kaebaja isiklikke asju (diivan, laud, toolid, madrats, voodipesu, mängukarukesed, riidestange, riided, jalatsid, pesemisvahendid, söögivalmistamise asjad) ja kaebaja elas seal. Tunnistajad kinnitasid, et KKKKK elamistingimused olid oluliselt paremad kui TTTTT korteris. Ka kaebaja enda sõnul oli see põhjus, miks ta just KKKKK majas elas. Maksumenetluses on MTA võtnud ütlused ka Ana W.D-lt ning ka tema kinnitas, et majas olid diivan, magamisase, söögilaud ja toolid. Kohus ei näe tunnistajate ütlustes vastuolu ega viiteid nende ebausaldusväärsusele. Tegu on küll tunnistajatega, kes on kaebajaga seotud, kuid just sellised tunnistajad oskavadki kaebaja elukorralduse kohta anda kõige põhjalikumaid selgitusi.
3-23-1216
20.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et MTA ei ole tõendanud, et kaebaja ei elanud 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020 KKKKK majas. Kohtu hinnangul on vastustaja kogunud tõendeid valikuliselt ja saadud tõendeid moonutatult tõlgendanud. Vastustaja on rikkunud tal lasuvat uurimiskohustust. Vastustaja ei ole kaebajalt küsinud üksikasjalikumaid selgitusi asjaolude kohta, mis maksuhalduris kahtlusi tekitasid, ega juhendanud kaebajat, milliseid tõendeid ta saaks oma väidete kinnituseks esitada või nende kogumist taotleda. Sisuline pädevus (s.o teadmised, oskused ja kogemused), kuidas tuleb maksumenetlus läbi viia, on vastustajal. See tähendab, et vastustajal on ka kohustus asjaolud piisava põhjalikkusega välja selgitada, vajadusel küsides lisaküsimusi, täpsustades või ka selgitades kaebajale tõendamiskoormust. (Vt Tallinna Halduskohtu 18. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-2391, p 8.) Kaebaja selgitustest saab järeldada, et see oli tema jaoks esimene kord sellises maksumenetluses osaleda ning ta ei saanud päris hästi aru, kui detailseks tuleb oma vastustes minna ja et ta saaks näiteks tunnistajatelt ütluste võtmist taotleda. Kui kohtuistungil kaebaja käest kahtlusi tekitanud asjaolude kohta küsiti, andis ta kõikidele küsimustele ammendavad ja eluliselt usutavad vastused. Kui võrrelda kaebaja vastuseid maksumenetluses ja kohtumenetluses (sh istungil), siis ei nähtu kaebaja selgitustest mingeid vastuolusid.
Eelnevast tulenevalt kuuluvad vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus tühistamisele.
22.Kaebaja on palunud, et kohus kohustaks vastustajat kaebajalt 15. mail 2023 sundkorras pangakontolt ära võetud 46 269,81 eurolt arvestama ja tasuma intressi. Kaebaja viitas oma nõude õigusliku alusena MKS §-dele 116 ja 117. Vastustaja ei ole kaebaja nõude õiguslikule alusele vastu vaielnud ning on ise kinnitanud, et maksuotsuse tühistamise korral on kaebajal õigus intressi nõuda. Intressi tuleb arvestada ja maksta päevani, mil praegune kohtuotsus jõustub (vrd Riigikohtu 27. märtsi 2018. a otsus asjas nr 3-16-84, p 17). Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus vastustajat kaebajalt 15. mail 2023 ära võetud summalt arvestama ja tasuma intressi kuni praeguse kohtuotsuse jõustumiseni.
23.Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitise ebamõistliku maksumenetluse eest. Kaebaja on kahju tekitavaks tegevuseks pidanud vastustaja poolt uurimiskohustuse rikkumist, asja menetlemist pikka aega ning kaebajalt sundkorras 46 269,81 euro äravõtmist. Kahjuna kirjeldas kaebaja stressi ja ärevust, mis viisid antidepressantide võtmiseni ja kehakaalu tõusuni. Stress hõlmas muu hulgas seda, et kaebaja ei saanud temalt sundkorras ära võetud raha kasutada Ihastesse maja ehitamise omafinantseeringuks, mistõttu ei ole olnud võimalik oma unistust sinna maja ehitamisest ellu viia.
24.Kaebaja on oma nõude õigusliku alusena viidanud RVastS § 16 lõikele 1, mis reguleerib õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on aga läbivalt olnud seisukohal, et maksuotsus ja vaideotsus on õigusvastased ning selle on praeguse otsusega tuvastanud ka kohus. Seega ei saa RVastS § 16 lõige 1 olla kaebaja nõude kohaseks õiguslikuks aluseks. HKMS § 158 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt kohaldab kohus õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja alus (HKMS § 41 lõige 1), mitte kaebaja õiguslikud väited (vt Riigikohtu 10. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 14). Seega tuleb kohtul ise leida kaebaja nõudele sobiv õiguslik alus. Kohtu hinnangul on selleks RVastS § 7 lõige 1 ja § 9. RVastS § 7 lõike 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (esmased
3-23-1216 õiguskaitsevahendid). RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
25.Kohus on eelnevalt tuvastanud, vastustaja rikkus tõepoolest maksumenetluses uurimispõhimõtet. Seega selles osas on vastustaja tegevus õigusvastane. See ei ole aga piisav kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Analüüsida tuleb ka kahjunõude ülejäänud eelduste täidetust. Seejuures ei ole oluline kontrolli järjekord, vaid see, et kõik eeldused oleksid täidetud. Kui üks neist puudub, jääb nõue rahuldamata. VÕS § 128 lõike 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Usutav on, et maksumenetlus võib tekitada stressi ja ärevust. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes maksumenetlusega kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. (Vrd Riigikohtu 26. septembri 2022. a otsus asjas nr 320-1449, punktid 3030.5). Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud. Kaebaja ei ole tõendanud antidepressantide võtmist ja kehakaalu tõusu ning seda, et need olid tingitud just maksumenetlusest. Kaebajal oli kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, kes pidi selliste asjaolude tõendamise vajadusest teadlik olema. Mittevaralise kahju tekkimise ja põhjusliku seose tõendamata jätmise tõttu tuleb kahjunõue vastavas osas jätta rahuldamata.
26.Kohtu hinnangul ei saa pidada õigusvastaseks maksumenetluse kestust. Maksumenetlus algas 1. juuni 2022. a korraldusega ning lõppes 16. märtsi 2023. a maksuotsusega. Selle aja vältel tegi maksuhaldur erinevaid toiminguid (korduvalt seletuste küsimine kaebajalt, kaebaja esitatud teabega tutvumine, muu teabe kogumine ja sellega tutvumine, kontrolliakti koostamine, kaebaja vastuväidetega tutvumine ja nende käsitlemine maksuotsuses). Kohtule ei nähtu, et konkreetne maksumenetlus oleks teiste sarnaste maksumenetlustega võrreldes kestnud ebamõistlikult kaua. On paratamatu, et maksumenetlus võtab teataval määral aega. Seega selle tegevuse osas välistab kahjunõude rahuldamise vastustaja õigusvastase tegevuse puudumine.
27.Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada tolle aja hetke seisuga õigusvastaseks vastustaja toimingut kaebaja pangakontolt sundkorras raha äravõtmisel. Vaidlustatud maksuotsuses on kirjas, et maksuotsusega määratud maksusumma 46 755,49 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates (MKS § 95 lõige 5). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja selle tähtaja jooksul vabatahtlikult seda summat ei tasunud. Maksuotsus on haldusakt ning see hakkab kehtima selle adressaadile kättetoimetamisest (haldusmenetluse seaduse § 61 lõige 1). Maksuotsuse vaidlustamine selle kehtivust ei peata. Kaebaja ei taotlenud vaide esitamise tähtaja jooksul vastustajalt maksuotsuse täitmise või kehtivuse peatamist. Seega oli vastustajal õigus asuda kehtiva haldusakti sundtäitmiseks toiminguid tegema. Vastustaja ei pidanud hakkama neid kaebajale eraldi põhjendama. Seega selle tegevuse osas välistab kahjunõude rahuldamise vastustaja õigusvastase tegevuse puudumine.
Eelnevat arvestades jääb kaebaja kahjunõue tervikuna rahuldamata.
29.Kokkuvõtlikult rahuldab kohus kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas ning jätab rahuldamata hüvitamisnõude osas.
3-23-1216
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Nõuete arvu järgi vaadatuna võib öelda, et kohus rahuldas kaebuse 2/3 osas. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista tema õigusabikulud summas 5146,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõivu 1070 eurot. Kaebaja õigusabikulud koosnevad järgnevast: 28. mai 2023 kuni 2. juuni 2023 kontrolliakti, maksuotsuse ja vaideotsuse analüüs, kaebuse koostamine, tõendite kogumine, kaebuse kohtule esitamine 21 tundi, tunnihind 120 eurot; 14. august 2024 digitoimikuga tutvumine ja kohtumenetluse kiirendamise taotluse koostamine 3 tundi, tunnihind 130 eurot; 9. jaanuar 2025 digitoimikuga tutvumine ja ettevalmistus istungiks 3 tundi, tunnihind 150 eurot; 9. jaanuar 2025 menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund, tunnitasu 150 eurot; 10. jaanuar 2025 istungil osalemine 5 tundi, tunnihind 150 eurot. HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus märgib esmalt, et ei pea kaebaja esindaja tunnitasusid summas 130 ja 150 eurot põhjendatuks. Tegu on advokaatidele omase tunnihinnaga, kuid kaebaja esindaja ei ole advokaat. Õigusabiteenust osutanud juristi tunnihind ei peaks olema sama suur, kui praktikas on vandeadvokaadil või vandeadvokaadi abil. Ka kohtupraktikas on õigusabiteenuse hüvitamiseks rakendatud tasumäärade arvestamisel lähtutud sellest, millise kvalifikatsiooniga jurist õigusabiteenust pakkus (vt Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2024. a määrus asjas nr 3-24-798, p 22). Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks (vt Harju Maakohtu 27. mai 2024. a otsust asjas nr 2-24-106909). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esindaja ajakulu kohtumenetluse kiirendamise taotluse koostamisele on ülepaisutatud. Tegu on poolelehekülje pikkuse taotlusega, mille koostamine ei eeldanud asja materjalidega põhjalikku tutvumist ega suurt ajakulu. Põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 15 minutit. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebaja põhjendatud õigusabikulu 2023. aastal oli 3024 eurot, 2024. aastal 36,60 eurot ja 2025. aastal 1317,60 ehk aastatel 20232025 kokku 4378,20 eurot (sisaldab käibemaksu). 2/3 sellest summast on 2918,80 eurot. Kaebaja tasus riigilõivu 1070 eurot, millest 2/3 on 713,33 eurot. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 3632,13 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).
31.Kohus asendab otsuses märgitud inimeste eraelu kaitseks nende nimed ja kinnisasjade aadressid otsuse avaldamisel tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3).
3-23-1216 (allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2025 otsuses tehtud muudatustega:
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 17.01.2025. a otsus menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega D.R kaebus osaliselt rahuldati ning tühistati Maksu- ja Tolliameti 16.03.2023. a maksuotsus nr 12.2-3/058632-9 ja 04.05.2023. a vaideotsus nr 6-1/5345-2 ning kohustati Maksu- ja Tolliametit arvestama ja tasuma D.R 15.05.2023 ära võetud summalt 46 269,81 eurot intressi kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
3.Teha asjas uus otsus, millega jätta D.R kaebus tervikuna rahuldamata ja kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed ja kinnisasjade aadressid tähemärkidega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.