Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kaebus Riigikogu 06.05.2024 avaldusega „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, esindajad vandeadvokaadid Artur Knjazev ja StevenHristo Evestus
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kaebus Riigikogu 06.05.2024 avaldusega „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks või alternatiivselt Riigikogu 06.05.2024 avalduse „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ õigusvastasuse tuvastamiseks osas, milles see kuulutab Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks Moskva Patriarhaadi, kuid ei välista selle koosseisust Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut.
2.Tagastada riigilõiv 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (edaspidi ka kaebaja) esitas 03.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kohustada Riigikogu kõrvaldama Riigikogu 06.05.2024 avaldusega „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ (edaspidi Riigikogu avaldus) tekitatud õigusvastaseid tagajärgi ning selleks kuulutama avalduses avalikkusele, et:
1.1.Riigikogu avaldusega on ebaõigesti ja õigusvastaselt kuulutatud Moskva patriarhaat Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks osas, milles see hõlmab ega välista Moskva Patriarhaadi ehk Vene Õigeusu Kiriku koosseisu kuuluvat Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut;
1.2.Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ei ole Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni toetaja. Kui kohus ei rahulda kaebaja nõuet Riigikogu kohustamiseks väidetavalt tekitatud õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama, taotleb kaebaja alternatiivselt, et kohus tuvastaks Riigikogu avalduse õigusvastasuse osas, milles see avaldus kuulutab Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks Moskva Patriarhaadi, kuid ei välista selle koosseisust Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut.
2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel muuhulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt menetlusse võtmata ja tagastada, sest kohtul puudub pädevus selle läbivaatamiseks.
3.Kaebaja on esitanud kaebuse talle Riigikogu avaldusega väidetavalt tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks (heastamiskaebus, HKMS § 37 lg 2 p 5) ja alternatiivselt Riigikogu avalduse osalise õigusvastasuse tuvastamiseks (tuvastamiskaebus, HKMS § 37 lg 2 p 6).
4.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5.Riigikogu avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised, millega esinemise võimaluse näeb ette põhiseaduse (PS) § 65 p 11, on Riigikogu poliitilist tahet väljendavad õiguslikult mittesiduva iseloomuga aktid. Sellise tahteavalduse adressaadiks on Eesti rahvas, teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, aga ka avalikkus (Ü. Madise (peatoimetaja).Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020, § 65 komm nr 21). Riigikogu avaldus, deklaratsioon ja pöördumine on parlamendi õigusaktide kõrval eraldi parlamentaarse tegevuse vorm (Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022, Väljaandja Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. § 65 komm p-d 10, 46 ja 47). Riigikogu kompetents võtta vastu avaldusi on tuletatav parlamentarismi põhimõttest ja arusaamast, et esindusdemokraatia põhimõttele rajatud riigis peab rahva esindusorganil olema kaasarääkimisõigus kõigis riigielu küsimustes, mida ta oluliseks peab (Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne. 1995 Põhiseaduse 4. peatükk "Riigikogu", lk 44, p 2.11.).
6.Kohus nõustub kaebajaga, et Riigikogu avaldust tuleb lugeda riigi tegevuseks avalikõiguslikus suhtes. Avalduse tegemisel täidab Riigikogu oma seadusandliku võimu funktsiooni, avalduse tegemist reguleerib avalik õigus (PS § 65 p 11, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154) ja ka vaidlusel sellise avalduse üle on avalik-õiguslik iseloom. Samuti tuleb kaebajaga nõustuda selles, et ükski seadus ei näe Riigikogu avalduse üle tekkinud vaidluse lahendamiseks selgelt ette eraldi kohtulikku või kohtuvälist menetluskorda. Kuna avaldus ei ole õigustloov akt, ei ole selle põhiseaduspärasuse kontrollimiseks võimalik algatada normikontrolli menetlust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 2. peatüki tähenduses. Ühtlasi ei ole Riigikogu avalduse puhul selle mittesiduva iseloomu tõttu tegemist Riigikogu otsusega (õiguse üksikaktiga) PSJKS § 16 mõttes, mille õiguspärasust saaks kontrollida PSJKS-i 3. peatükis sätestatud korras. 2(4)
7.Eelnevale vaatamata on halduskohtu pädevuse piiramine võimalik ka teistsuguse vaidlustusmenetluse puudumise korral, kui vajadus sellise piirangu järele tuleneb vahetult mõnest põhiseaduse normist või põhiseaduslikust väärtusest (vt HKMS kommenteeritud väljaanne, Juura, 2013, § 4 kommentaar, lk 43, C II). HKMS § 4 lg-t 1 tuleb tõlgendada põhiseaduskonformselt.
8.Avaldusega esinedes ei täida Riigikogu erinevalt kaebaja leitust avaliku halduse ülesannet, s.o täidesaatva võimu ülesannet, ja sellist tegevust ei saa käsitleda halduse teabetoiminguna. Avaldustega esinemine on PS § 65 p 11 kohaselt osa Riigikogu kui seadusandliku võimuharu ülesannetest. Avalduste kaudu väljendab seadusandja oma poliitilist tahet ja seda ei saa võrdsustada haldusorgani poolt avalikkusele teabe jagamisega. Olukord, kus halduskohus kontrollib parlamendi avaldustes väljendatud poliitiliste seisukohtade sisu ja saab kohustada parlamenti neid seisukohti muutma või neist loobuma, oleks vastuolus nii PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega, kui ka PS § 1 lg-st 1 ja §-st 10 tuleneva parlamentaarse demokraatia põhimõttega.
9.Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt täidab iga võimuharu oma ülesandeid iseseisvalt ja omavastutuslikult. Ehkki võimuharud tasakaalustavad üksteist ja teostavad selle raames üksteise üle kontrolli, peab sellise kontrolli võimalus parlamendi üle tulenema kas põhiseadusest või olema (põhiseadusega ette nähtud raamides) seadusandja poolt sõnaselgelt ette nähtud. Halduskohtute ülesanne on Eesti õiguskorras eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HMS § 2 lg 1). Eesti õiguskorras ei teosta halduskohtud vahetut kontrolli parlamendi poolt tema põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmise õiguspärasuse üle. Halduskohus saab algatada konkreetse normikontrolli seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks, kuid lõpliku otsuse seaduse põhiseaduspärasuse kohta langetab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium või Riigikohtu üldkogu. Samuti ei kontrolli halduskohus Riigikogu vastu võetud õiguse üksikaktide õiguspärasust. Asjaolu, et halduskohtu pädevuses on avaliku võimu kandja poolt mh õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise kaebuste läbivaatamine, ei tähenda, et kaebajale peaks olema tagatud halduskohtusse pöördumine ka käesoleval juhul.
10.Lisaks on oluline, et PS § 62 kohaselt ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. See Riigikogu liikme õigusliku vastutuse puudumine (indemniteet) hõlmab keeldu algatada parlamendiliikme vastu kriminaal, väärteo-, halduskohtu- või tsiviilkohtumenetlust parlamendis tehtud poliitilise avalduse eest (Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022, Väljaandja Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. § 62 komm p 28). Ehkki Riigikogu avaldust ei saa võrdsustada üksiku Riigikogu liikme poliitilise avaldusega parlamendis, on nende vahel siiski tihe seos. Kohtu hinnangul tähendaks võimalus, et kohtuliku kontrolli raames tuvastatakse parlamendi (s.o sisuliselt avalduse poolt hääletanud parlamendi liikmete) poliitilise avalduse õigusvastasus ja kohustatakse parlamenti seda ümber lükkama, et kahjustada saab ka selle avalduse poolt hääletanud Riigikogu liikmete tegutsemisjulgus end vabalt parlamendis väljendada. Parlamendi vastutus oma avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eest saab väljenduda eelkõige tema poliitilises vastutuses oma valijate ees.
11.Võimaluse puudumisele halduskohtu pädevust kaebaja soovitud viisil sisustada viitab ka see, et HKMS-is ei ole halduskohtule ette nähtud volitusi Riigikogu avalduse peale esitatud heastamiskaebuse ja tuvastamiskaebuse rahuldamiseks. HKMS § 5 lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamise korral teha ettekirjutuse mh toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta ja teha kindlaks toimingu õigusvastasuse. HKMS § 6 lg 2 kohaselt mõistetakse toiminguna HKMS-i tähenduses haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud 3(4)
toimingut, samuti haldusorgani tegevusetust ja viivitust avalik-õiguslikus suhtes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Toiming on HMS § 106 lg 1 kohaselt haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Haldusorgan on HMS § 8 lg 1 kohaselt seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Nagu eespool selgitatud, on Riigikogu avaldus eraldi parlamentaarse tegevuse vorm, mida Riigikogu realiseerib osana oma seadusandlikust võimust. Avaldust tehes ei täida Riigikogu avaliku halduse ülesannet, s.o ei teosta täidesaatvat riigivõimu ega vii läbi haldusmenetlust.
12.Neil põhjustel oleks halduskohtul pädevus parlamendi poliitiliste avalduste peale esitatud heastamis- ja tuvastamiskaebuse läbi vaatamiseks üksnes juhul, kui see ilmneks seadusest selgelt ja mitte üksnes järelduse kaudu, et HKMS § 4 lg 1 üldklausel sellist pädevust ei välista.
13.Kohustust võimaldada kaebajale tema soovitud viisil oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumist ei tulene ka Eesti Vabariigile siduvatest rahvusvahelistest kohustustest. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 13 rakenduspraktika kohaselt ei anna konventsioon isikule õigust tõhusale kaitsevahendile riigivõimu üldiste poliitiliste seisukohtade vastu (nt Hatton jt vs. Ühendkuningriik 2003, § 138) ega võimalda vaidlustada sellisele kaitsevahendile põhiseadusest tulenevaid piiranguid (nt Paksas vs. Leedu, 2011, § 114).
14.Eelnevaid põhjendusi arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
15.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
16.Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna käesoleval juhul toimub kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tuginedes, tuleb riigilõiv kaebajale tagastada.