Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ kaebus Riigikogu, prokuratuuri ja õiguskantsleri tegevusele
Menetlusosalised
Kaebaja – Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtule saabus 11.12.2025 Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ kaebus. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja Riigikogu poole eesmärgiga aidata kaasa rohepöörde lepinguliste kohustuste ja NATO energiajulgeoleku nõuete täitmisele. Riigikogu keskkonnakomisjon suunas kaebaja Kliimaministeeriumi ja tema allasutuste juurde, mis on konkreetne töö, kuid lepingud jäeti sõlmimata. Kaebaja esitas teostatud tööde kohta arve Riigikogule, kuid tasumist ei toimunud. Kaebaja pöördus prokuratuuri poole, viidates sunniviisilise töö kaotamise konventsioonile ja põhiseaduse sätetele seoses Roheleppega ja NATO nõuetega seotud kohustuste mitte täitmisega. Prokuratuur keeldus avaldust menetlemast. Kaebaja pöördus õiguskantsleri poole, et ta teostaks järelevalvet prokuratuuri üle, kuid õiguskantsler keeldus sekkumast.
Kaebaja palub halduskohtul: 1) tuvastada, et Riigikogu ja tema komisjonid rikkusid kaebaja õigusi, jättes töölepingud sõlmimata ja tasumata esitatud arve; 2) tuvastada, et prokuratuur rikkus seadust, keeldudes avaldaja kuriteoteadet menetlemast; 3) tuvastada, et õiguskantsler ei täitnud põhiseaduslikku kohustust tagada järelevalve prokuratuuri tegevuse üle; 4) kohustada Riigikogu ja Kliimaministeeriumi võtma tarvitusele meetmed, et tagada rohepöörde ja NATO energiajulgeoleku kohustuste täitmiseks vajalike projektide nõustamine ja rahastamine; 5) kohustada Riigikogu tasuma kaebajale esitatud arve alusel teostatud tööde eest; 6) nõuda
kohtult olukorra loomist, mis looks eeldused Rohelepete ja NATO nõuetega seotud eesmärkide täitmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
I Kaebuse nõuded Riigikogu tegevuse vaidlustamiseks
3.Kaebuse kohaselt on kaebaja teinud töid, et aidata kaasa rohepöörde lepinguliste kohustuste ja NATO energiajulgeoleku nõuete täitmisele ning Riigikogu jättis õigusvastaselt talle tehtud tööde eest tasumata. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Riigikogu tasuma kaebaja poolt esitatud arve (vt kaebuse lisa 9; dtl 105 jj).
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus määrusega tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtus kaitstav õigus võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust, kui selles sisalduv säte kaitseb ka kaebaja huve ja kaebajal on seetõttu õigus nõuda sättest kinnipidamist (nt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Sellest järeldub, et kui vaidlustatava tegevusega ei ole võimalik rikkuda kaebaja olemasolevaid õigusi, siis puudub tal sellise tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal ei ole õigust nõuda, et Riigikogu tasuks temale selliste tööde eest, mille tegemist temalt tellitud ei ole. Riigikogu Kantselei on kaebajale selgitanud, et tal ei ole puutumust kaebaja väidetud töödega, kaebajaga ei ole selleks lepinguid sõlmitud ega kaebajat tööle sunnitud (dtl 137 jj). Ainuüksi see, et kaebaja on sisuliselt omal soovil viinud läbi erinevaid tegevusi rohepöörde eesmärkide saavutamise nimel ning neid pole olnud võimalik rahastada konkreetsete toetusprogrammide raames, ei pane Riigikogule kohustust maksta kaebajale tema koostatud arves välja toodud tegevuste eest kaebaja nõutud tasu. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Riigikogult eelmärgitud arve alusel tasu maksmist. Niisamuti ei ole Riigikogul kohustust kaebajaga arves märgitud tegevuste läbiviimiseks lepinguid sõlmida ja/või nende tegevuste eest kaebaja nõutud tasu maksta. Järelikult kaebajal puudub praegusel juhul subjektiivne õigus, mida tal oleks võimalik halduskohtule kaebuse esitamisega kaitsta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus vastavas osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
5.Kohus selgitab samuti, et halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida Riigikogu põhiseadusest tuleneval pädevusel põhinevat tegevust. Riigikogu põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel, s.o oluliste põhiseadusliku korra ja riigielu küsimuste otsustamisel tekkinud vaidluste lõplik lahendamine on Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuses (vrd PSJKS § 16; Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2024 määrus nr 3-24-2487, p 8). Kaebaja ei saa halduskohtus vaidlustada mh Riigikogu tegevust (tegevusetust) seonduvalt rohepöörde ja NATO energiajulgeoleku kohustuste täitmisega, sh selleks vajalike projektide rahastamisega. Selline kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. II Kaebuse nõue prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks
6.Kaebaja leiab, et prokuratuur keeldus õigusvastaselt menetlemast kaebaja esitatud kuriteoteadet seoses Riigikogu keskkonnakomisjoni ja juhatuse kirjavahetuses ilmnenud asjaoludega, mis viitavad seadusandlike kohustuste eiramisele ja rahvusvaheliste lepingute rikkumisele.
7.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kriminaalmenetluse alustamist ja lõpetamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS; vt 8. peatükk 1. jagu), sh kriminaalmenetluse alustamata 2(3)
jätmist ja lõpetamist saab vaidlustada KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras. Halduskohus ei ole pädev hindama prokuratuuri tegevust seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. Kaebus prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks tuleb seega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu tagastada. III Kaebuse nõue õiguskantsleri tegevuse vaidlustamiseks
8.Kaebaja vaidlustab õiguskantsleri tegevust seoses prokuratuuri tegevuse üle järelevalve teostamata jätmisega, sh taotleb õiguskantsleri 03.12.2025 kirja nr 14-1/252518/2508766 tühistamist.
9.Põhiseaduse § 139 lg-st 1 ja õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg-st 1 tulenevalt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust. Õiguskantsleri sõltumatusest tuleneb keeld allutada tema sisulist tegevust ja seisukohti kohtulikule kontrollile (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2025 määrus nr 3-24-3506, p 8; 02.05.2023 määrus nr 322-2711, p 8). Õiguskantsler on kaebaja avaldusele 03.12.2025 kirjaga vastanud (dtl 33), sh selgitanud, et õiguskantsleril ei ole võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve korras kontrollida prokuratuuri otsuseid. Kaebajal ei ole alust nõuda, et halduskohus kontrolliks õiguskantsleri vastuse sisulist õiguspärasust ning samuti pole halduskohtul võimalik kohustada õiguskantslerit teostama prokuratuuri tegevuse üle järelevalvet.
10.Kuna vaidlused õiguskantsleri tegevuse (tegevusetuse) üle põhiseadusele vastavuse kontrollimise menetluses ei allu halduskohtu kontrollile, tuleb selline kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. IV Kaebuse nõue seonduvalt Euroopa roheleppe ja NATO nõuetega seotud eesmärkide täitmiseks eelduste loomisega ja vajalike meetmete kasutusele võtmisega
11.Kohus selgitab, et halduskohtu poole ei saa pöörduda abstraktsete kohustamisnõuetega, sh nõuda üldiselt kohtult mingisuguse olukorra või eelduste loomist riigis. Halduskohtu volitused on loetletud HKMS § 5 lõikes 1. Halduskohtus saab vaidlustada haldusorgani konkreetset toimingut või haldusakti, mis riivab kaebaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kohtule ei nähtu kaebusest, et praegusel juhul oleks mõni haldusorgan sooritanud mingisuguse konkreetse toimingu või andnud haldusakti, mis kaebaja subjektiivseid õigusi riivata saaks. Halduskohus ei saa ise asuda looma kaebaja soovitud olukorda, sh rakendama kaebuse osas VII loetletud meetmeid Euroopa roheleppe ja NATO nõuetega seotud eesmärkide täitmiseks. Kaebus vastavas osas tuleb tagastada kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.