Korrakaitse › Muu korrakaitse

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2488 Riigikogu peab vastuvõetamatuks Moskva patriarhaadi kui institutsiooni tegevust Venemaa Föderatsiooni Ukraina vastase agressiooni õigustamisel ja toetamisel. Sellest lähtuvalt peab Riigikogu vajalikuks kuulutada Moskva patriarhaat Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Riigikogu kutsub üles kõiki riike ja rahvusvahelist kogukonda tõkestama Moskva patriarhaadi vaenulikku mõjutustegevust. Ühtlasi rõhutas Riigikogu, et Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. Õigeusu ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama vaenulikust mõjutustegevusest tulenevat ohtu avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. Eesti Vabariigis peab säilima põhiseaduslik õigus usuvabadusele, arvestades kõikide siin elavate inimeste õigusi ja vabadusi.

3-24-2488 ei ole õigustloov akt ja selle suhtes ei ole võimalik algatada normikontrolli menetlust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 2. peatüki tähenduses. Avalduse puhul ei ole tegemist Riigikogu otsusega PSJKS § 16 mõistes. Eelnevale vaatamata on halduskohtu pädevuse piiramine võimalik ka teistsuguse vaidlustusmenetluse puudumise korral, kui vajadus sellise piirangu järele tuleneb vahetult mõnest põhiseaduse normist või põhiseaduslikust väärtusest. Avaldusega esinedes ei täida Riigikogu siiski avaliku halduse ülesannet ja sellist tegevust ei saa käsitleda halduse teabetoiminguna. Avaldustega esinemine on PS § 65 p 11 kohaselt osa Riigikogu kui seadusandliku võimuharu ülesannetest. Avalduste kaudu väljendab seadusandja oma poliitilist tahet. Halduskohtu poolt Riigikogu avaldustes väljendatud poliitiliste seisukohtade sisu kontrollimine oleks vastuolus nii võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega kui ka parlamentaarse demokraatia põhimõttega. Halduskohtud ei teosta vahetut kontrolli parlamendi poolt tema põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmise õiguspärasuse üle. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Riigikogu liikme õigusliku vastutuse puudumine (indemniteet) hõlmab keeldu algatada parlamendiliikme vastu kriminaal, väärteo-, halduskohtu- või tsiviilkohtumenetlust parlamendis tehtud poliitilise avalduse eest. Riigikogu poliitilise avalduse kohtulik kontroll kahjustaks avalduse poolt hääletanud Riigikogu liikmete julgust end vabalt parlamendis väljendada. Kohustust võimaldada kaebajale tema soovitud viisil oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumist ei tulene ka Eesti Vabariigile siduvatest rahvusvahelistest kohustustest. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 13 rakenduspraktika kohaselt ei anna konventsioon isikule õigust tõhusale kaitsevahendile riigivõimu üldiste poliitiliste seisukohtade vastu (nt Hatton jt vs. Ühendkuningriik 2003, § 138) ega võimalda vaidlustada sellisele kaitsevahendile põhiseadusest tulenevaid piiranguid (nt Paksas vs. Leedu, 2011, § 114).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-2488 Ringkonnakohus oma praktikas (09.04.2020 määrus asjas nr 3-19-2159, p-d 12 ja 13). Seejuures on Tallinna Halduskohus käsitlenud Riigikogu ennast vastutajana (18.10.2021 otsus asjas nr 3-21-1396). Kaebaja ei vaidlusta Riigikogu õigust teha poliitilisi avaldusi. Kaebuse ese on Riigikogu poolt ühiskonnale väljendatud väärad ja eksitavad faktilised seisukohad, mis omandavad Riigikogu avaldusena suure kaalu ja autoriteedi, kuid mis kujundavad lubamatult konkreetse vähemusgrupi vastu vaenulikke eelhoiakuid ja reaktsioone. Seega ei olnud tegemist üldise poliitilise seisukoha esitamisega. Riigikogu avalduse üle teostatav kohtulik kontroll ei vähenda Riigikogu liikme tegutsemisjulgust. Vähemusgrupi kohta antav Riigikogu hinnang peab olema kooskõlas põhiseaduse, EIÕK ja isikute põhiõigustega. Praegusel juhtumil on ühest inimgrupist lähtuvast ohust teavitatud ühiskonda ning praktikas on sarnaseid hoiatusteateid käsitletud halduse teavitamistoiminguna. Kuigi seadusandliku võimu ja haldusfunktsiooni eristamine võib olla keerukas, siis Riigikohtu praktika järgi õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist. Kohtumenetlus peab võimaldama kaitsta põhi- ja inimõigusi. Riigikogu on halvustava avaldusega sekkunud kaebaja usuvabadusse ning EIK on korduvalt andnud kohtulikku kaitset juhtumites, kus avaliku võimu organ on usulist ühendust halvustanud (vt kaebuse p-s 2.4 viidatud EIK 23.11.2021 otsus 37477/11 Centre of Societies for Krishna Consciousness in Russia and Frolov v Russia, p-d 29 ja 38). Lisaks on kaebaja esile toonud ka süütuse presumptsiooni rikkumist (kaebuse p 2.3), mis on samuti inimõiguste konventsioonist tulenev õigus (EIÕK art 6 lg 2). Riigikogu on lisaks avaldusele vastanud teabenõudele. Seega isegi juhul, kui kohus pidas Riigikogu avaldust mittevaidlustatavaks, kuna Riigikogu polnud haldusorgan, siis vastates kaebaja teabenõudele on Riigikogu täitnud kahtlemata haldusfunktsiooni. Seetõttu oleks kohus pidanud võimaldama kaebajal oma kaebust muuta ega tohtinud seda tagastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-24-2488

3-24-2488 õiguste tõhusat kaitset ning kui ei, siis kas selline piirang on põhiseadusega kooskõlas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2487, p 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.