Keskkonnaõigus › Jäätmed

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kinnistul asuvad Soosepa tee ääres pinnase- ja ehitusjäätmete kuhjad, mis sisaldavad nähtavalt ka ohtlikke jäätmeid, nagu asbesti sisaldavat eterniiti, kuid muude jäätmete leidumine ei ole teada. Lisaks märkis Viimsi Vallavalitsus, et N.W poolt vallale esitatud jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku ja jäätmekäitleja registreerimistõend lõppes 31.12.2020. Viidati valla heakorra eeskirjale ja väideti Heldripõllu kinnistu heakorrastamatust nimetatud kuhjade tõttu ning peeti puuduseks jäätmekäitlusloa puudumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

asub Heldripõllu kinnistu elamuehituspiirkonnas, kusjuures Viimsi vald on peatanud vajalike detailplaneeringute koostamise veeressursi küsimuse lahendamiseni. Materjalide taaskasutus on keskkonnasäästlik ning kinnistu on piiratud loodusliku hekiga, juurdepääsud on märgistatud „eramaa“ ja läbipääsu keelavate siltidega. Kaebaja ei ole 2 aastat materjali juurde vedanud ja seetõttu ei ole olnud vajalik uue keskkonnaloa taotlemine. Samas ei ole materjali prügimäele vedamine mõistlik ja sellega tekiks lisaks keskkonnakahjule (tuleks asendada killustikuga, mille tootmine tekitab keskkonnakahju ja selleks sobivalt paiknevat loodusvara jääb üha vähemaks) ka materiaalne kahju (killustiku hind, mis üha tõuseb). Ümbruskonna elanike poolt omavoliliselt lisatud eterniiditükid on koristatud ja paigaldamisel on märgid prügi mahapaneku keelamise kohta. Vallavalitsus ei arvestanud põhjendamatult kinnistu omaniku vastuväiteid ega korrigeerinud eelnõu, mille tegemise peamiseks põhjenduseks oli keskkonnaloa puudumine. Eksperthinnangu kavand ja uue üldplaneeringu koostamise fakt ei saanud ehitusmaterjali likvideerimise ettekirjutuse aluseks olla, samuti tulevikuotsuse puudumine selle taaskasutamise lubamise suhtes. Jäätmeloa nõue ei vasta määrusele nr 21, mille kohaselt teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete pole jäätmeloa omamine kohustuslik (§ 4 lg 1 ja lg 2, Lisa 1 betooni ja telliste esitatus seoses teedeehitusega), viited asbestile on vananenud (esitatud on 22.07.2022 arve eterniidi utiliseerimise kohta) ja osundus valla jäätmehoolduseeskirja § 35 lg-le 5 ei ole kohane (olukord ei kvalifitseeru prügilaks), jätkuv ehitusmaterjali ladustamine on põhjendatud ega ole heakorra vastane ning puudub alus selle keskkonnakahjulikuks keelamiseks ja omanikule sellega majandusliku kahju tekitamiseks (sh puudub kaalukas avalik huvi). Vallavalitsus nõustus sõnaselgelt vaid sellega, et nende poolt nõutud jäätmeluba ei ole vajalik (samas jäi see ikkagi ettekirjutuse põhjenduseks), kuid leidis ehitusmaterjali ladustamise ala laoplatsiks mitte kvalifitseeruvat, millega ei saa nõustuda, sest antud olukorras on ala ajutiselt kasutusel märgitud „kohandatud laoplatsina“ ja vald ei ole põhjendanud, millisel konkreetsel alusel see kinnistu omanikule lubatud ei ole. Vallavalitsus esitas vaidlustatud ettekirjutuse põhjusena sisuliselt vaid põhjendamatult kinnistu heakorra ja ohtlike jäätmete võimaluse. Kaebuse esitaja selle põhjendusega ei nõustu, sest ei ole teada, et omaniku õiguseks olev ehitusmaterjali ladustamine kinnistul oleks antud juhul kuidagi vastuolus heakorra normidega ning ettekirjutust ei saa teha pelgalt alusetult, väites “ohtlike jäätmete võimalust”. Ühtlasi on vaidlustatud ettekirjutuses seaduspärast taaskasutatavat ehitusmaterjali nimetatud vastuoluliselt jäätmeteks ja vastavalt ebaadekvaatselt asja käsitletud. Viimsi vald on käsitletavas haldusmenetluses eiranud ka varasemaid enda alusetutele nõuetele esitatud maaomaniku vastuväiteid, rikkudes sellega jämedalt head haldustava ja haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebuse lisa 3 sisaldab kaebaja 21.07.2022 kirja Viimsi Vallavalitsusele ja lisa 4 sisaldab kaebaja 10.02.2023 kirja Viimsi Vallavalitsusele, milles on teatatud, et asbesti sisaldavad eterniitplaadid (olid sinna pandud kellegi kolmanda isiku poolt) on jäätmejaama ära viidud ja kinnituseks lisatud esimesele kirjale foto ja teisele vastav Tallinna Jäätmekeskuse 22.07.2022 arve, millele kirjas viidati. Arve tõendab vallavalitsuse osundatud eterniitplaatide äraviimist. Vastustaja ei ole tõendanud, et kinnistul asuvad asbesti sisalduvad jäätmed. Lisaks vastustaja asbestile osundamise alusetusele ei õigusta seda ka väide, et „pole teada prügihunnikute täpne koostis ja vallal vastava teadmise saamiseks puuduvad õigused ning vahendid on õigustatud ettekirjutuse andmine ka juhul, kui jäätmeid soovitakse taaskasutada“. Selgelt tuvastatava taaskasutatava ehitusmaterjali vallavalitsuse poolt nimetamine alusetult prügiks on kahetsusväärne, sh kohut pahauskselt eksitav. Taaskasutatav ehitusmaterjal on sorteeritud ja sisaldab kaebaja poolt jäätmeseaduse (JäätS) § 117 lg 1 alusel Keskkonnaametile esitatud 2016-2018 jäätmeteatistes märgitud materjale

(betoon ja tellised), millised aruanded on kohtule esitatud. Ühtlasi on alusetu jäätmeloa puudumise esitamine ettekirjutuse alusena, kuivõrd betooni ja telliste ladustamine taaskasutamise otstarbel ei vaja määruse nr 21 kohaselt keskkonnaluba, mida kaebaja on samuti 10.02.2023 kirjas vallavalitsusele selgitanud ja millega vallavalitsus on ka nõustunud. Ka muud ettekirjutuses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult ettekirjutuse tegemise aluseks või ei ole vallavalitsus seda põhjendanud, mis on samuti ettekirjutuse õigusvastasuse alus. Ettekirjutus piirab alusetult kaebaja õigust omal maal taaskasutatavat ehitusmaterjali ladustada.

näha. Koostamisel on ka uus Viimsi valla üldplaneering ning ei ole teada, millised on planeeritavad suunad Heldripõllu kinnistu osas mõne aasta pärast. Vaidlustatud ettekirjutuse adressaadil ei ole õigust ilma ehitusloa saanud projektita ehitusjäätmeid kasutada. Kas kunagi ettekirjutuse adressaadile kuuluvale kinnistule üldse ehitusõigus antakse, ei ole täna teada. Seega tulenevalt määrusest nr 21 ei ole ettekirjutuse adressaadil küll enam tarvis jäätmeluba, kuid ta on kohustatud jäätmeid ladustama selleks kohandatud laoplatsil, milleks Heldripõllu kinnistu ei kvalifitseeru. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele on ettekirjutuse andja juba viidanud varasemas ärakuulamise kaalutluses. Ettekirjutuse andmise aluseks ei ole pelgalt keskkonnaloa puudumine, vaid kinnistu heakord ja võimalike ohtlike jäätmete olemasolu. Võib nõustuda, et jäätmehunnikute pealt on eemaldatud eterniittahvlid, kuid vallale ei ole teada, millised jäätmed sisalduvad hunnikute sees, kuna tegemist on sorteerimata jäätmetega. Vallal puudub info selle kohta, et oleks hiljuti taotletud lube teede rajamiseks, mille alusmaterjalina saaks kasutada ladustatud jäätmeid. Nagu eespool viidatud, ei ole teada, et nimetatud kinnistule ehitusõigus veeressursi puudumise tõttu antakse ning isegi juhul, kui uue üldplaneeringu kehtestamisel ja veeressursi täienemisel ca 5 aasta pärast see juhtub, siis ei ole ikkagi õigustatud jäätmete ladustamine reeglite vastaselt ja heakorra eeskirja eiravalt. Siinkohal ei oma tähtsust, kas tegemist on erakinnistuga – heakorra eeskiri ja jäätmehoolduseeskiri kehtivad Viimsi valla territooriumil kõigi suhtes eranditult. Seega ei ole eraomanikul tekkinud õigust oma kinnistul toimetada heakorra eeskirja ja jäätmehoolduseeskirja nõudeid eirates.

KOHTU PÕHJENDUSED

kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 21.12.2016 otsuse nr 3-1-1-94-16 p-des 11 ja 12 selgitanud, et jäätmete mõiste sisustamisel on olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on vallasasja ära visanud (JäätS § 2 lg 1 esimene alternatiiv), tuleb vallasasja käsitada jäätmetena ilma lisatingimusteta. Samuti on jäätmetega tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb ära visata (JäätS § 2 lg 1 teine alternatiiv). JäätS § 2 lg-s 1 sätestatud kolmandat alternatiivi (on kohustatud vallasasja ära viskama) on võimalik sisustada kehtivas õiguses sisalduvate kohustus- ja keelunormide kaudu. Jäätmete mõiste sisustamisel ei ole vallasasja kasutuskõlblikkusel määravat tähtsust. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete mõiste võib hõlmata ka kaubandusliku väärtusega aineid ja esemeid, mida võib majanduslikult taaskasutada (12. detsembri 2013. a otsus liidetud kohtuasjas nr C-241/12 ja C-242/12, p 50). Ka see, et asja on võimalik ilma töötlemata turustada ja et asjal on sarnase tootega võrreldav turuväärtus, ei välista selle asja käsitamist jäätmena (samas, p 49). Vastustaja on ettekirjutuses välja toonud, et kaebaja on ladustanud pinnase- ja ehitusjäätmeid, ladustatud on ka asbesti sisaldavat eterniiti ja teadmata on, kas kuhjade sees võib olla teisigi ohtlikke jäätmeid. Kaebaja seisukohast on ladustatud ehitusmaterjali ning mainitud eterniit ära viidud ja jäätmekäitlejale üle antud. JäätS § 21 lg 1 sätestab, et jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele: 1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele; 5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga või JäätS 21 lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud käesoleva lõike punktide 1–4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on nende puudumise korral kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud erandit. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, kui puudub JäätS § 2 1 lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakt, võib valdkonna eest vastutav minister JäätS § 21 lõike 1 punktides 1– 4 sätestatud tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks kehtestada määrusega kriteeriumid teatava jäätmeliigi jäätmeteks oleku lakkamise kohta. Lg 31 kohaselt, kui puudub JäätS § 21 lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakt või JäätS § 2 1 lõike 2 alusel ei ole kriteeriume kehtestatud, võib Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa andmise menetluse käigus üksikjuhtumi põhjal otsustada, kas jäätmeloa või kompleksloa taotluses märgitud jäätmed on lakanud olemast jäätmed JäätS § 21 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimuste kohaselt, võttes vajaduse korral arvesse JäätS § 2 1 lõikes 3 sätestatud nõudeid. Taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, peab olema määratud taaskasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja keskkonnakaitseloas. Keskkonnakaitseluba JäätS tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering. Kaebaja omas jäätmekäitleja registreeringut aastatel 2016 kuni 2020, mille kohaselt oli kaebajal õigus betooni (17 01 01) ja telliste (17 01 02) mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine. Kaebajale jäätmekäitleja registreeringu andmisel ajal kehtinud määruse nr 21 lisa 1 kohaselt on betooni ja telliste taaskasutamise või kõrvaldamise nõudeks nende taaskasutamine teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel (R5m). Antud juhul lõppes kaebaja jäätmekäitleja registreering ära aastal 2020

ehk kaebaja oleks pidanud betooni ja tellised selleks ajaks taaskasutama. Kuna kaebaja ei olnud betooni ja telliseid selleks ajaks taaskasutanud vaid on need ladustanud, ei ole tegemist olukorraga, kus jäätmed oleks taaskasutatud selliselt, et nad oleksid lakanud olemast jäätmed. Kuna kaebajal ei õnnestunud betooni ja telliseid taaskasutada, oleks kaebaja pidanud taotlema uue keskkonnakaitseloa jäätmete taaskasutuseks või selle raames taotlema Keskkonnaametilt JäätS § 21 lg 31 kohaselt hinnangut, kas registreeringu alusel kogutud ja ladustatud jäätmete puhul on tegemist jätkuvalt jäätmetega. Antud juhul Keskkonnaamet sellist hinnangut andnud ei ole. Kaebaja on ka kaudselt ise tunnistanud, et Heldripõllu kinnistul asuvad jäätmed. Nimelt on kaebaja 13.07.2022 esitanud Keskkonnaametile taotluse jäätmekäitleja registreerimiseks, et kasutada betooni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* ja mineraalijäätmeid Heldripõllu kinnistu tagasitäiteks. Keskkonnaamet on 16.08.2022 antud vastuses nr DM-120731-5 jätnud taotluse läbi vaatamata, selgitades muu hulgas, et kaebajal ei ole õigust jäätmete ladustamiseks ja taaskasutamiseks aadressil Heldripõllu (katastritunnus 89001:010:2365), Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond. Kaebajal puudub jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba, vastustaja selgituste kohaselt puudub kaebajal kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekt ja ehitusluba või heakorraplaan ja kaebaja ei ole ka veenvalt selgitanud, et ladustatud oleks materjali, mis vastaks ehitusmaterjali nõuetele, millest võiks omakorda järeldada, et tegemist on toodete, mitte jäätmetega.

kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. JäätS § 1191 võib korrakaitseorgan riikliku järelevalve teostamisel muu hulgas seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kinnisasja läbi vaadata KorS § 51 alusel. Ühtlasi sätestab JäätS § 119 2 lg 9, et korrakaitseorganil on muu hulgas õigus riikliku järelevalve käigus teha mõõtmisi, võtta proove ja teha või tellida ekspertiise. Vastustaja on ettekirjutuses välja toonud, et jäätmete laiali ajamine ei ole lubatud, sest jäätmed võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid. Samas toob vastustaja välja, et ohtlike jäätmete (välja arvatud asbesti sisaldava eterniidi) olemasolu on siiski teadmata. Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks eelnimetatud meetmeid kasutades proovinud selgeks teha, kas kuhjad võivad ohtlikke jäätmeid sisaldada või mitte. Siiski ei too uurimispõhimõtte rikkumine kaasa ettekirjutuse tühistamise vajadust. Ettekirjutus on tehtud pinnase ja ehitusjäätmete koristamiseks ja utiliseerimiseks, tagamaks heakord. Kaebajal ei ole eelnimetatud jäätmete ladustamiseks luba, mistõttu tuleb need koristada ja utiliseerida. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vaidlustatud ettekirjutuse alusel ei ole kaebajal vaja ilmtingimata jäätmed üle anda selleks õigust omavale isikule, vaid kaebajal on võimalus ka taotleda luba jäätmete taaskasutuseks või nende ringlussevõtuks. Võimalik ohtlike jäämete olemasolu ei takista ettekirjutust täitmast, pealegi jäätmete utiliseerimise käigus ohtlike jäätmete avastamise korral tuleb need samuti nõuetekohaselt käidelda või anda üle selleks õigust omavale isikule. Ärakuulamisõigust rikutud ei ole. Kaebajale on ettekirjutuse eelnõu saadetud kahel korral, eelnõust oli võimalik tuvastada ettekirjutuse kaalutlused ja kaebajal oli võimalik esitada vastuväiteid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.