Määrata kindlaks XXXX’i maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXX’lt XXXX’i kasuks välja menetluskulud 708,90 eurot.
6.Määrata kindlaks XXXX maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXX’ilt XXXX kasuks välja menetluskulud 328,77 eurot.
7.Tasaarvestada p-des 5 ja 6 hüvitatavad menetluskulud ja tasaarvestuse tulemusena mõista XXXX’lt XXXX’i kasuks välja menetluskulud 380,13 eurot.
8.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXXX’l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (380,13 eurot) tasuda XXXX’ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.01.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXX (hageja) esitas 22.09.2016 maakohtule hagi XXXX (kostja) vastu. Menetluse käigus on hageja nõuet täpsustanud nõudes kostjalt tasumata üüri 524 eurot ja kõrvalkulude 208,72 eurot, viivise 106,86 eurot ja kahju 700 eurot välja mõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.10.2014 eluruumi asukohaga XXXX üürilepingu tähtajaga kuni 01.08.2016. Ühe kuu üür oli 350 eurot. Kostja teatas e-kirja teel 16.06.2016, et kolib korterist välja ja palub anda väljakolimiseks aega kuni 28. kuupäevani. 15.07.2016 teatas kostja telefoni teel, et on üüritud eluruumist väljakolinud. Kostja abikaasa tagastas 15.07.2016 hagejale eluruumi võtmed, kuid eluruumi üleandmisest keeldus. Peale poolte üürisuhete lõppemist on kostja hagejale võlgu 1 kuu üüritasu (juuni 2016. a eest) ja 16 päeva eest juulis 2016. a, mil kostja eluruumi tegelikult kasutas või omas võimalust kasutada. Lisaks jättis kostja tasumata kõrvalkulud summas 208,72 eurot. Eluruumi ülevaatusel 18.07.2016 selgus, et seal asuv mööbel (kapp esikus, riidekapp, köögilaud ja köögitaburet) on kahjustatud või täielikult ära lõhutud. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja ja kostja vaheline üürisuhe lõppes 29.06.2016. Kostja on tasunud kõik võlgnevused. Kuivõrd kostja kolis korterist välja juunikuu lõpus ning teavitas sellest ka hagejat ning enam korterit ei kasutanud, siis puudub õiguslik alus nõuda üüritasu juulikuu eest ning samuti puudub alus viivise nõudmiseks. Kommunaalkulud mai ja juuni 2016 eest summas 210 eurot, tasus kostja abikaasa 15.07.2016 kohtumisel hagejaga. Hagejal puudub alus nõuda kommunaalkulude tasumist juulikuu eest, kuivõrd kostja kolis korterist välja juunikuus. Kostja leiab, et hageja on ise kahjustanud korteris mööblit, kuivõrd on 17.07.2015 tunginud korterisse, mil kostja ja tema abikaasa olid ära. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kahju suuruse arvutamise kohta. Kostja esitab tasaarvestuse vastuväite, kuivõrd kostjal on vastunõue hageja vastu summas 350 eurot. Hageja on kinnitanud, et lubas kostjale hüvitada maaklerteenused 350 euro ulatuses.
Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja hüvitab 350 eurot, kui kostja kolib korterist varem ära, mida kostja ka tegi. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.30.11.2016 menetlusdokumendis on hageja vähendanud esialgses hagis esitatud nõudeid: üüri 11,60 euro ja kahju 452 euro osas. Vähendatud nõuete osas võtab hageja hagi tagasi (tl 144). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus jätab hagi läbi vaatamata 463,60 euro nõude osas.
5.Käeolevas asjas puudub vaidlus, et poolte vahel on 08.10.2014 sõlmitud üürileping tähtajaga 01.08.2016 (tl 36-38, eestikeelne tõlge 39-41). Üürilepingu alusel andis hageja kostjale üürile eluruumi asukohaga XXXX ning kostja kohustus tasuma hagejale üüri 350 eurot kuus, millele lisanduvad jooksvad kulud (üürilepingu p 4.1). Puudub vaidlus, et pooled pidasid läbirääkimisi üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning kostja andis hagejale korteri võtmed üle 15.07.2016 õhtul (poolte kirjavahetus tl 75-88).
6.Esmalt hindab kohus, kas hagejal on kostja vastu üüri ja kommunaalteenuste tasumise nõue. Poolte vahel on sõlmitud üürileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri ja kommunaalteenuste eest tasu kuni 15.07.2016 k.a. Alles nimetatud kuupäeval tagastas kostja korteri võtmed ning andis korteri hagejale üle. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, et korteri üürileping lõppeb 29.06.2016 ning seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et kostjal tuli üüri ja kommunaalteenuste eest tasuda kuni 29.06.2016. Kohtu hinnangul tuleb kostjal tasuda üüri ja kommunaalteenuste eest kuni korteri tagastamiseni. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri ja kommunaalteenuste tasumist kuni 15.07.2016, so üüri 524 eurot ja kommunaalteenuste eest 208,72 eurot. Kommunaalteenuste arvestust ei ole kostja vaidlustanud.
7.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas üürinõue on osaliselt tasaarvestusega lõppenud. Tulenevalt VÕS § 186 p 2 võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja väidab, et neil oli hagejaga kokkulepe, et ennetähtaegselt lepingu lõpetamise eest hüvitab hageja kostjale maakleriteenuste eest 350 eurot. Pooled pidasid läbirääkimisi lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning kohtul tuleb hinnata, kas ja millistes tingimustes jõuti kokkuleppele. Asjas on tuvastatud, et kostja tagastas korteri varem kui üürilepingus oli sätestatud, so 15.07.2016. Hageja on kostjale 11.03.2016 kinnitanud, et pakkumine on jõus, et hüvitab maakleriteenused summas 350 eurot lepingu varasema lõpetamise eest (tl 79-82). 16.04.2016 kirjas avaldab hageja kahetsust, et kostja ei leidnud üürikorterit ning ütleb, et tegutsege edasi (tl 85-86). 01.06.2016 kirjas on hageja teavitanud kostjat, et leping lõppeb
31.07.ja selleks ajaks tuleb korter vabastada. Nimetatud kirjale on kostja vastanud 04.06.2016 „jah, hästi“ (tl 119-120). Kohtu hinnangul näitab 01.06.2016 elektronkiri ja kostja vastus sellele, et poolte läbirääkimised üürilepingu varasema lõpetamise osas on lõppenud ja pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostjal oli õigus korterit lepingu alusel kasutada kuni 31.07.2016. Seega ei võtnud hageja endale ka siduvat kokkulepet, et hüvitab lepingu varasema lõpetamise eest maakleriteenuste eest 350 eurot. Tunnistaja XXXX’i ütlustega on tõendatud, et kostja on tasunud kommunaalteenuste eest hagejale 210 eurot (tl 178). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja võlgneb hagejale üüri 524 eurot ning kommunaalteenuste eest on kostja hagejale tasunud.
8.Järgnevalt hindab kohus hageja kahju hüvitamise nõuet. Üürilepingu p-s 5.10 on pooled kokku leppinud, et üürnik on kohustatud pärast lepingu lõppemist üle andma eluruumi üürileandja valdussesse seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik ei vastuta eluruumi hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad eluruumi lepingujärgse kasutamisega aga eluruumile kahju tekitamise juhul või asjadele, mis asuvad eluruumis ning kuuluvad üürileandjale üürniku või tema pereliikmete süül, üürnik on kohustatud hüvitama üürileandjale kõik seotud sellega kulutused. VÕS § 334 lg 1 järgi üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Käesolevas asjas väidab hageja, et kostja on kahjustanud korteris olnud mööblit. Puudub vaidlus, et korteri kostjale üleandmisel oli mööbel korras (tl 146, vt kohtuistungi protokoll, tl 177). Tunnistaja XXXX tunnistab, et lõhutud oli väikeses toas peegliga kapp ja söögilaud (tl 178). Tunnistaja XXXX ütleb, et mööblit lõhkus hageja, kuid ta ise seda pealt ei näinud. Tunnistaja XXXX’i ütluste kohaselt oli lõhutud kappide uksed ja söögilaud. Ta arvab, et mööbli lõhkusid üürnikud, kuid mööbli lõhkumist ta pealt ei näinud (tl 178). Kohus leiab, et kuna kostja vastutas korteri ja selles olevate asjade eest tulenevalt VÕS § 334 lg 2 ning pole tõendeid, et hageja mööblit lõhkus, siis vastutab kostja lõhutud mööbli eest. Tegemist ei ole mööbli hariliku kulumise, halvenemise ega muutustega, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega (asjatundja arvamus, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina, tl 121-128, kahjustused on fikseeritud fotodel tl 16-27). Mööbli kahjustuste kohta on 18.07.2016 koostatud akt, mis tõendab, et pärast üüritud asja tagastamist on mööbel kahjustatud (tl 8). Asjatundja arvamusega on tõendatud, et kahjustatud mööbliesemete asendamise kulu on 700 eurot. Kohtu hinnangul on hageja kahju hüvitamise nõue õiguslikult põhjendatud VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3 ja 4 alusel. VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Hageja nõuab kostjalt üüri tasumisega viivitamisel viivist perioodi 16.07.-30.11.2016 eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda viivist. Üürilepingu p 4.3 järgi on pooled kokku leppinud, et üüri maksmisega viivitamisel tuleb tasuda viivist 0,15 % maksmata jäänud summast iga viivitatud päeva eest. Hageja poolt välja toodud perioodi eest on viivis 108,47 eurot, kuid hageja nõuab 106,86 eurot, mille kohus kostjalt välja mõistab. Kokku kuulub nõue rahuldamisele: üür 524 eurot, üürilt arvestatud viivis 106,86 eurot ja kahjuhüvitis 700 eurot, kokku 1330,86 eurot. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Osa nõudest on kohus jätnud läbivaatamata. Selles osas kohaldub menetluskulude jaotusele TsMS § 168 lg 4 ning läbivaatamata jäetud nõude osas kannab menetluskulud hageja. Muus osas kannavad pooled menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud 68 % ulatuses kostja kanda ja 32 % ulatuses hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot, dokumentaalse tõendi (ekspertiisiakt nr XXXX) kulu 100 eurot, tõlkekulud 35 eurot ja riigilõiv andmete saamise eest 5 eurot (tl 183). TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 1 p 2 järgi on asja läbivaatamise kuluks mh dokumentaalse tõendi kulud. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 248,20 eurot (365 x 68 %).
13.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13). Hageja esindaja tunnihinnaks on 75 eurot, kohtuistungi ettevalmistamise eest on tunnihinnaks 40 eurot. Õigusabi on osutatud kokku 8 tundi ja 12 min tunnitasuga 75 eurot ning 2 tundi ja 30 min tunnitasuga 40 eurot. Kohus nõustub mõlema tunnitasu suurusega. Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses hagi koostamise ja elektrooniliselt kohtusse saatmiseks 2 tundi ja 12 min (tunnitasuga 75 eurot), kostja 17.10.2016 vastusega tutvumine, hagejaga kohtumine ja kostja vastusele seisukoha kujundamine, hageja seisukoha kostja vastusele koostamine kokku 3 tundi 30 min (tunnitasuga 75 eurot), hageja 07.12.2016 vastus kohtu nõudele kokku 54 min (tunnitasuga 75 eurot), 16.11.2016
kohtuistungiks ettevalmistumine ja hageja seisukoha kujundamine kokku 2 tundi ja 30 min (tunnitasuga 40 eurot), kohtuistungil hageja huvide esindamine kokku 1 tund ja 6 min (tunnitasuga 75 eurot). Kohus ei pea vajalikuks ja põhjendatuks avalduse koostamist maavalitsusele kostja elukoha andmete saamiseks (kokku 30 min, tunnitasuga 75 eurot), sest sellise avalduse koostamine ei vaja õigusalaseid teadmisi. Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud ning vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ja esitatud menetlusdokumentidele. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hageja esindaja ajakulu 7 tundi ja 42 min tunnitasuga 75 eurot ja 2 tundi ja 30 min tunnitasuga 40 eurot, kokku summas 460,70 eurot (677,50 eurot x 68 %).
14.Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1027,40 eurot (tl 180). Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1). Kostja esindaja tunnihinnaks on 132 eurot (koos käibemaksuga) ja õigusabi on osutatud kokku 7 tundi ja 47 min. Kohus nõustub tunnitasu suurusega 132 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu põhjendatud ning vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ja esitatud menetlusdokumentidele. Seega on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 7 tundi ja 47 min ehk summas 328,77 eurot (1027,40 x 32 %).
15.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu (708,90 – 328,77) 380,13 eurot.
16.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.