Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
16. september 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2262
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada XX kinnipidamiskeskusesse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – XX, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-2262.
Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-2262 muutmata.
Vabastada puudutatud isik määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused inglise keelde.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Tallinna Lennujaama piiripunktis 15.06.2023 kinni Pakistani Islamivabariigi kodaniku XXi (sünd. xxx) ja tunnistas tema lühiajalise Schengeni viisa kehtetuks. PPA koostas 15.06.2023 sisenemiskeelu nr 48/2023 ja pärast selle tutvustamist taotles isik rahvusvahelist kaitset. PPA luges 11.12.2023 otsusega nr 12306150126-1 XXi rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi isikule ettekirjutuse lahkumiseks Pakistani vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva ning kohaldas
3-24-2262 tema suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. XX esitas Tallinna Halduskohtule 18.01.2024 kaebuse PPA 11.12.2023 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-174). Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2024 otsusega XXi kaebuse rahuldamata ja peatas esialgse õiguskaitse korras PPA 11.12.2023 otsuse kehtivuse kuni haldusasja nr 3-24-174 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
2.Vao majutuskeskus teavitas 07.06.2024 PPA-d puudutatud isiku kadumisest. Soome migratsiooniamet esitas 19.06.2024 kiireloomulise tagasivõtupalve, millest selgus, et XX peeti Soomes kinni ja ta esitas seal 13.06.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse. Soome võimud andsid XXi PPA-le üle 04.07.2024. Tallinna Halduskohus andis 05.07.2024 määrusega nr 3-24-1980 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 5 alusel PPA-le loa paigutada XX kinnipidamiskeskusesse (KPK) mitte kauemaks kui 05.09.2024. Puudutatud isik avaldas 04.07.2024 soovi loobuda esitatud apellatsioonkaebusest ja Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 16.07.2024 määrusega apellatsioonimenetluse haldusasjas nr 3-24-174. Ringkonnakohtu määrus jõustus 02.08.2024.
3.PPA tegi 05.08.2024 otsuse nr 1052280953, millega lühendas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 6 p-de 1 ja 2 ning § 73 lg 1 alusel PPA 11.12.2023 ettekirjutusega Eestist lahkumiseks nr 12306150126-1 XXile pandud lahkumiskohustuse tähtaega ja määras isikule tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäidetavaks alates 05.08.2024 ning otsustas isiku Eestist välja saata. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja praeguseks on selgunud, et isik ei ole nõus lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitma ning esineb tema põgenemise oht.
4.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 05.08.2024 taotluse anda VSS § 23 lg 1 p 1 alusel luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. XXil puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohane seaduslik alus Eestis viibimiseks ja tema väljasaatmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik. PPA peab saama Pakistanist kinnituse, et isik võib koduriiki naasta, ja seejärel saab alustada reisiteekonna planeerimisega. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja tema puhul esineb VSS § 68 p 9 kohane põgenemise oht, sest ta lahkus loata majutuskeskusest ning reisis Soome. PPA-l on alust arvata, et vabadusse jäädes võib isik uuesti loata lahkuda temale sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. PPA oli varem isiku suhtes heauskne ja ei pidanud tema KPK-sse paigutamist vajalikuks, kuid arvestades XXi kaebuse rahuldamata jätmist ja Soome põgenemist, ei saa isikut enam pidada usaldusväärseks ning põgenemisohu tõttu on KPK-sse paigutamine isiku väljasaatmise täideviimiseks vajalik ja proportsionaalne meede. Puudutatud isiku ütlused rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta info otsimise ning Soome lahkumise põhjuste kohta ei ole usutavad. PPA ei pea tõenäoliseks, et isik oleks iseseisvalt Soomest naasnud ja pöördus Soome politsei poole eesmärgiga, et ta saadetaks tagasi Eestisse. Sellisel juhul poleks ta esitanud Soomes uut rahvusvahelise kaitse taotlust. VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole põgenemisohu tõttu võimalik tõhusalt kohaldada. Schengeni alal puudub piirikontroll ja kehtiva reisidokumendi puudumine ei takistanud isikul reisida Soome. KPK-s kinnipidamine ei ole vastuolus isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.
5.XX selgitas halduskohtu 05.08.2024 istungil, et mõistis oma viga Soome lahkumisel. Väljasaatmiseks ei ole vaja isikut kinni pidada, vaid ta võib oodata seda Vao majutuskeskuses. Kuigi isik läks Soome plaaniga põgeneda, teatati talle Soomes oleku ajal telefoni teel, et noorem vend lasti Pakistanis maha ja isa on samuti surnud. Isik ei soovi enam Euroopasse jääda, vaid tahab minna tagasi koju. KPK-s viibimine kahjustab vaimset tervist ja isik on valmis andma kirjaliku lubaduse, et ta ei põgene. Tõendatud ei ole, et isik puudus ka varem (22.04.2024) ühe öö majutuskeskusest.
2(5)
3-24-2262 PPA selgitas samas, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) kaasabil toimuvaks väljasaatmiseks vajaliku kinnituse saamine Pakistanist võib võtta aega paar kuud. Kuna isikul on kehtiv reisidokument, toimuks väljasaatmine ilma IOM-i kaasabita kiiremini. IOM abistab aga isikut kohapeal taasühiskonnastamisel (sh rahalise toetusega). KPK-s on isikule tagatud psühholoogi abi. Vao majutuskeskuses majutatakse üksnes rahvusvahelise kaitse taotlejaid.
6.Tallinna Halduskohus andis 06.08.2024 määrusega VSS § 23 lg 1 p 1 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.10.2024. Põgenemisohu hindamisel ei ole rõhutatud isiku eemalviibimist Vao majutuskeskusest 22.04.2024. Haldusasja nr 3-24-1980 materjalidest nähtuvalt on isik varem tunnistanud, et viibis sellel ööl Tallinnas hostelis, sest töötas xx kullerina ja jäi õhtul rongile hiljaks. Isiku sõnul teavitas ta sellest majutuskeskuse töötajat ja seega on arusaadav, miks isiku eemalviibimisest PPA-d kohe ei teavitatud. Eeltoodu ei viita lisaks põgenemisohule, kuid isiku põgenemise ohtu VSS § 68 p 9 järgi saab järeldada sellest, et isik lahkus omavoliliselt Soome ning seda eesmärgiga põgeneda. Asja materjalid ei kinnita, et isik pöördus Soome politsei poole Eestisse tagasi saamiseks, vaid ta esitas Soomes hoopis uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik ei ole esitanud tõendeid oma venna ja isa surma kohta ning ebaloogiline on isiku soov Pakistani naasta pärast seda, kui tema vend seal väidetavalt tapeti, kuigi isik on varem väitnud, et vend rööviti Pakistanis just isiku kättesaamiseks. Isik saanuks venna väidetavalt ohtlikust olukorrast päästa just enda varasema naasmisega. Seega ei saa välistada, et isiku viis varjupaigataotlusest loobumiseni järeldus, et tal ei õnnestu oma eesmärke saavutada ning ka mujal rahvusvahelise kaitse taotlemisel saadetakse ta tagasi Eestisse. Isiku Eestist lahkumise hetkeks oli PPA tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükanud ja halduskohus jätnud PPA otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata. Ilma reisidokumendita Soome reisimine viitab selgelt ohule, et isik võib ka tulevikus sarnaselt põgeneda, et vältida väljasaatmist. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei aitaks tagada väljasaatmist. Seni rakendatud VSS § 10 lg 2 p-des 1 ja 6 sätestatud meetmed ei olnud tulemuslikud. Eestis ebaseaduslikult viibivat välismaalast ei saa paigutada Vao majutuskeskusesse ning isik ei ole andnud teada võimalikust muust elukohast. Kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. XX on KPK-s viibinud ca kuu aega ja veel kuni kaheks kuuks kinnipidamine (selle jooksul peaks õnnestuma ta Pakistani välja saata) ei koorma teda ülemääraselt. Ehkki vabaduse piiramine võib olla vaimselt rusuv, on KPK-s tagatud abi mh vaime tervise probleemide korral (VSS § 269 lg 1). Psühholoogi abi saamiseks peab isik selleks ise soovi avaldama.
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.08.2024 määrusega nr 3-24-1980 halduskohtu 05.07.2024 määruse ning jättis uue määrusega PPA 04.07.2024 taotluse isiku VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinnipidamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei teinud siiski PPA-le ettekirjutust isiku KPK-st vabastamiseks, kuna Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrusega nr 3-24-2262 oli PPA-le antud uus luba isiku kinnipidamiseks VSS-i alusel.
8.XX palub 19.08.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada isik KPK-st. Halduskohus ei ole arvestanud puudutatud isiku seletuste ja tegelike asjaoludega. Isikut ei ole vaja pidada kinni KPK-s ning ta oleks PPA-le kättesaadav ka majutuskeskuses või muus kindlaksmääratud elukohas elades. Isik ei kavatse põgeneda ega väljasaatmist vältida ja on nõus tegema koostööd. PPA ja halduskohus on tuginenud üksnes isiku käitumisele (loata lahkumine), kuid ei ole uurinud ega arvestanud seda, mis põhjustel isik sellisel viisil käitus. Arvestatud ei ole ka isiku koostöövalmidust. Halduskohtu hinnangud on subjektiivsed ja isiku suhtes saab kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid. Kuna põgenemisoht puudub, siis ei ole isiku kinnipidamine proportsionaalne meede. Puudutatud isik taotleb ühtlasi menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. 3(5)
3-24-2262
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.
10.Kuna haldusasja nr 3-24-174 menetlus on Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2024 määruse jõustumisega 02.08.2024 lõppenud ja ühtlasi lõppes ka Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 otsuse resolutsiooni p-ga 2 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (peatada PPA 11.12.2023 otsuse nr 12306150126-1 kehtivus) kehtivus ning XXi rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on seega olemas lõplik otsus VRKS § 31 lg 1 p 2 tähenduses, siis on puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja seaduslik alus Eestis viibimiseks lõppenud (VRKS § 10 lg 2 p 2, § 251 lg 2). PPA 05.08.2024 otsusega nr 1052280953 on isikule koos rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamisega PPA 11.12.2023 otsuses nr 12306150126-1 koostatud lahkumisettekirjutus pööratud sundtäitmisele alates 05.08.2024 ning seda otsust ei ole puudutatud isik vaidlustanud. Kuna puudutatud isikul ei ole enam seaduslikku alust Eestis viibida ja lahkumisettekirjutus on sundtäidetav alates 05.08.2024, kuid isik ei ole Eestist lahkunud, siis on VSS § 23 lg-s 1 toodud aluste esinemise korral ja kooskõlas VSS § 23 lg-ga 11 isiku KPK-s kinnipidamine lubatav.
11.VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutada siis, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
12.PPA 05.08.2024 taotluses on kinnipidamise alusena tuginetud VSS § 23 lg 1 p-le 1 ning puudutatud isiku põgenemise ohtu seostatud VSS § 68 p-s 9 märgitud asjaoludega. VSS § 68 p 9 järgi esineb välismaalase põgenemise oht siis, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 näeb siiski ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024 määrus nr 3-232204, p 19).
13.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku põgenemise oht on tuvastatav VSS § 68 p 9 alusel, sest ta lahkus 07.06.2024 loata Vao majutuskeskusest ja reisis Soome. Rahvusvahelise kaitse taotleja on VRKS § 34 lg 1 kohaselt kohustatud rahvusvahelise kaitse menetluse ajal elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Kuivõrd Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 otsusega nr 3-24-174 oli PPA 11.12.2023 otsuse kehtivus peatatud ja see esialgse õiguskaitse abinõu kehtis kuni 02.08.2024, oli puudutatud isik 07.06.2024 seisuga jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses ning tal oli kohustus elada majutuskeskuses. Puudutatud isik tunnistas ka 05.08.2024 kohtuistungil, et reisis Soome eesmärgiga põgeneda. Asjaolu, et isik on hiljem väljendanud valmisolekut lahkumiskohustus täita ja suunduda tagasi 4(5)
3-24-2262 Pakistani, ei mõjuta hinnangut tema põgenemise ohule. Tuleb arvestada, et isik esitas Soomes uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mis viitab, et ta otsis jätkuvalt võimalust jääda Euroopasse. Samuti tuleb PPA ja halduskohtuga nõustuda, et isiku põhjendused Pakistani naasmise põhjuste kohta on tema rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitatud väiteid arvestades ebaloogilised ning näivad otsitud. Arusaamatu on määruskaebuses tehtud etteheide, et PPA ja halduskohus ei ole arvestanud isiku Soome lahkumise põhjustega, sest puudutatud isik ei ole (sh määruskaebuses) toonud esile ainsatki põhjendust, mis võiks loata Soome lahkumist õigustada. Vastupidi, isik möönis 05.08.2024 kohtuistungil, et tema Soome mineku eesmärk oligi põgeneda. Pidades mh silmas, et isiku Soome reisimist ei takistanud reisidokumentide puudumine ning on alust arvata, et isik kasutas laevapileti hankimiseks tõenäoliselt vahendaja abi, mitte lihtsalt teenet sõbralt, siis on puudutatud isiku põgenemise oht tõeline.
14.Puudutatud isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei ole ebaproportsionaalne. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub vajalik usaldus, et isik tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Kohustus elada majutuskeskuses ja reisidokumendi puudumine ei ole varem takistanud isiku Eestist lahkumist. KPK-s on puudutatud isikule tagatud juurdepääs vajalikele tervishoiuteenustele (vt VSS § 269) ja puuduvad andmed, et isik oleks jäetud KPK-s temale vajaliku ravita. Kuna puudutatud isikul on olemas kehtiv reisidokument (pass kehtib kuni 06.12.2027) ja tema väljasaatmise korraldamine ootab praegu üksnes Pakistani võimude nõusolekut, siis ei ole alust eeldada, et isiku kinnipidamine võiks kujuneda ülemäära pikaks.
15.Eelneva põhjal jääb XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrus muutmata.
16.Puudutatud isik on taotlenud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Menetlusabi andmise majanduslike eelduste esinemine on viimati tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2024 määrusega nr 3-24-1980. Kuna isik on viibinud alates 05.07.2024 KPK-s, siis ei ole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka esindaja olemasolu (HKMS § 111 lg 4). Taotlus tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul inglise keelde.
17.Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).
18.Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.