Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Oliver Kask, Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
19.08.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1980
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EL Puudutatud isik – X esindaja v-adv. Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
X
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.07.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1980.
2.Rahuldada X määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.07.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1980 ning teha uus määrus, millega jätta Politsei- ja Piirivalveameti 04.07.2024 taotlus rahuldamata.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
Puudutatud isik on Pakistani Islamivabariigi kodanik, kes saabus XX.XX.XXXX lennukiga Istanbulist Tallinna lennujaama ning soovis siseneda Eestisse ühekordse lühiajalise viisa alusel. Puudutatud isikule väljastatud viisa tunnistati piiripunktis aga kehtetuks ning talle koostati piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus. Vahetult pärast sisenemiskeelu otsusega tutvumist esitas puudutatud rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse menetluse kestel elas puudutatud isik Vao majutuskeskuses.
2.PPA lükkas 11.12.2023 otsusega nr 12306150126-1 puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ja tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Puudutatud isik vaidlustas selle otsuse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2024 otsusega haldusasjas nr 3-24-174 kaebuse rahuldamata, peatades samas esialgse õiguskaitse korras PPA 11.12.2023 otsuse kehtivuse kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Puudutatud isik esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus võttis 16.07.2024 määrusega vastu puudutatud isiku apellatsioonkaebusest loobumise ja lõpetas apellatsioonimenetluse haldusasjas nr 3-24-174.
3.Haldusasja nr 3-24-174 apellatsioonimenetluse ajal läks puudutatud isik Soome Vabariiki, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ja kus ta peeti kinni. Soome Vabariik esitas 19.06.2024 palve puudutatud isiku tagasivõtmiseks ning puudutatud isik anti Eesti võimudele üle 04.07.2024.
4.PPA esitas 04.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 punkti 5 alusel. PPA leidis, et puudutatud isik on jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, ta peeti eelnevalt kinni Eestist lahkuma kohustamise menetluses ning on alust arvata, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku puhul põgenemise oht, pidades silmas, et ta põgenes Soome, ning seetõttu ei ole võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid.
5.Puudutatud isik vaidles PPA taotluse vastu ning selgitas, et soovib nii kiiresti kui võimalik minna tagasi kodakondsusriiki.
6.Tallinna Halduskohus andis 05.07.2024 määrusega loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.09.2024. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Puudutatud isik on jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, mistõttu saab tema kinnipidamine toimuda VRKS-is sätestatud alustel. Puudutatud isikule tehti 15.06.2023 sisenemiskeelu otsus olukorras, kus ta faktiliselt viibis Eesti territooriumil, st Tallinna lennujaamas. Sisenemiskeelu otsuse tegemise ajal oli kahtlus, et puudutatud isik viibib riigis ebaseaduslikult. Haldusasjades nr 3-23-2204 ja 3-23-2232 tehtud Riigikohtu määrustes võetud seisukohtadest saab järeldada, et hiljemalt hetkest, kui isiku osas tuvastatakse ebaseaduslikult riigis viibimise kahtlus, on tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud olukorraga, sõltumata sellest, kas isiku kinnipidamine jõutakse mingil moel vormistada. Kuigi puudutatud isikule tehtud sisenemiskeelu otsuse aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 28 2 ning Schengeni piirieeskirjade1 sätted, kohaldatakse sisenemiskeelu otsuse tegemisele järgnevalt isiku suhtes neid VSS sätteid, millega on üle võetud direktiiv 2008/115 2. Puudutatud isiku väljasaatmine ehk eelkõige füüsiline transport liikmesriigist välja ning sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.03.2016 määrus (EL) nr 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.
2(4)
3-24-1980 seotud tagatised tuleb sisustada direktiivi nr 2008/115 tingimusi järgides. Kuivõrd puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast sisenemiskeelu otsusega tutvumist, saab järeldada, et ta esitas selle enda tagasisaatmise nurjamiseks. Sellist eesmärki kinnitavad ka hilisemad asjaolud, eelkõige see, et rahvusvahelise kaitse menetluse käigus ei leidnud puudutatud isiku väited kinnitust, aga ka see, et sisuliselt on ta rahvusvahelise kaitse saamise soovist loobunud. Puudutatud isiku puhul
esineb põgenemise oht, kuna ta lahkus 07.06.2024 Soome, kus taotles uuesti varjupaika. Põgenemise ohu tõttu ei ole võimalik leebemate järelevalvemeetmete võtmine.
7.Puudutatud isik esitas Tallinna Ringkonnakohtule 24.07.2024 määruskaebuse, milles esinevad puudused kõrvaldas riigi õigusabi korras määratud esindaja 12.08.2024. Puudutatud isik palub halduskohtu 05.07.2024 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. VRKS § 361 lg 2 p 5 kinnipidamise alust ei esine. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles pärast sisenemiskeelu otsuse tutvustamist ei viita soovile vältida sisenemiskeelu otsuse täitmist. Puudutatud isik on avaldanud, et soovib kodumaale naasta ning on PPA-le kõigiks vajalikeks toiminguteks kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. Halduskohus ei ole veenvalt põhjendanud põgenemise ohu esinemist. Kinnipidamise aluseks ei saa olla see, et põgenemisoht pole täielikult välistatud. Halduskohus ei ole nõuetekohaselt hinnanud kõiki puudutatud isiku olukorraga seotud asjaolusid ning jätnud põhjendamata, miks ei ole võimalik kohaldada VRKS § 29 lõikes 1 nimetatud muid järelevalvemeetmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse vastavalt HKMS § 207 lõikele 1. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 6).
9.Määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohus on vääralt kohaldanud VRKS § 361 lg 2 punkti
5.10. Esmalt nõustub ringkonnakohus, et PPA 04.07.2024 taotluse esitamise, samuti halduskohtu 05.07.2024 määruse tegemise ajal oli puudutatud isikul rahvusvahelise kaitse taotleja staatus, kuna Tallinna Halduskohus kohaldas 30.04.2024 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-24-174 esialgset õiguskaitset, peatades puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist käsitleva PPA 11.12.2023 otsuse kehtivuse. Esialgse õiguskaitse kehtivus lõppes 02.08.2024, mil jõustus eelviidatud haldusasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2024 määrus ja koos sellega Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 kohtuotsus, millega jäeti puudutatud isiku kaebus PPA 11.12.2023 otse peale rahuldamata. 11. VRKS § 361 lg 2 punkti 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada „kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks“. Nimetatud sättega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33[3] artikli 8 lg 3 punkt d, mille kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejat lubatud kinni pidada „siis, kui ta peetakse kinni [direktiivis 2008/115] sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/33/EÜ, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud).
3(4)
3-24-1980 ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist“.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta puudutatud isik VRKS § 361 lg 2 punktis 5 ja direktiivi 2013/33 artikli 8 lõike 3 punktis d nimetatud tunnustele, kuna teda ei ole neis sätetes nimetatud menetluses kinni peetud. PPA taotlusest nähtuvalt saabus puudutatud isik Eesti piiripunkti, misjärel tunnistati kehtetuks tema viisa ning talle tehti sisenemiskeelu otsus vastavalt VSS §-le 282 lõikele 1. VSS § 282 lõikes 5 on sätestatud, et sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase kinni ning kohaldab VSS §-des 19–192. Sama paragrahvi lõikest 9 tuleneb, et välismaalase kinnipidamine protokollitakse. PPA taotlusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et PPA oleks puudutatud isiku VSS § 282 lg 5 alusel – või mistahes muul seaduses sätestatud alusel – kinni pidanud ja sellekohase protokolli koostanud. Isiku kinnipidamine on aga asjaolu, mis peab VRKS § 361 lg 2 punkti 5 kohaldamiseks tingimata esinema. Vastupidist ei saa järeldada ka PPA taotluses osundatud Riigikohtu halduskolleegiumi 12.04.2024 määrusest haldusasjas nr 3-23-2204. Selles määruses eristas Riigikohus Euroopa Kohtu kohtupraktikale viidates ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kinnipidamisel kaht menetlusstaadiumi, milleks on riigis seaduslikult viibimise aluse kindlakstegemine ja tagasisaatmisotsuse vastuvõtmine. Riigikohus sedastas, et esimene neist menetlustest võib üle kasvada teiseks, kusjuures neist teine staadium algab, kui pädev asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis viibimise. Riigikohus märkis, et alates sellest hetkest on ka oluline, et isiku kinnipidamine vastaks rangelt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 15. Seega lähtub ka eelviidatud Riigikohtu seisukoht eeldusest, et välismaalane on kinni peetud. Eelviidatud määrusest ei saa järeldada, et VRKS § 361 lg 2 punkti 5 saab kohaldada ka olukorras, kus isikut kinni peetud ei ole. Piiripunkti saabunud välismaalase suhtes piirikontrolli läbi viimine – mille tulemusel otsustatakse, kas isikul lubatakse riigipiiri ületada või keelatakse tal liikmesriigi territooriumile sisenemine (RiPS § 11 lg 2 ja Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 1) ei ole käsitatav isiku kinnipidamisena VRKS § 361 lg 2 punkti 5 tähenduses. Asjaolu, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast sisenemiskeelu otsuse teatavaks tegemist, ent ilma et teda oleks eelnevalt kinni peetud, ei võimalda teda kinni pidada VRKS § 361 lg 2 punkti 5 alusel isegi juhul kui võib eeldada, et taotluse esitamise eesmärk oli vältida tagasipöördumist. Kuna rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erandlik meede (direktiivi 2013/33 art 8 lg 1 ja lõike 2 sissejuhatav fraas ning VRKS § 361 lg 1), ei ole selle laiendav tõlgendamine rahvusvahelise kaitse taotleja kahjuks lubatav.
13.Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja jätta PPA taotlus rahuldamata. Ringkonnakohtul pole siiski alust teha PPA-le ettekirjutust puudutatud isiku vabastamiseks, kuna Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2262 on PPA-le antud uus luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.