VSS § 23 lg 1, 11, 4VMS § 43 lg 1VSS § 2 lg 1VSS § 24VSS § 68
Lahendi tekst
Riigi Teataja
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
16. september 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2596
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
16.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.10.2024 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Moldova Vabariigi kodanik X (sünd. XX XX XXXX) saabus Schengeni alale Ungari Vabariigi kaudu 03.06.2019 ja oleks pidanud lahkuma hiljemalt 31.08.2019. Ajavahemikul 01.09.2019–08.03.2023 viibis ta ebaseaduslikult Schengeni alal, sh Eestis, kokku 1285 päeva. Isikule tehti 08.03.2023 ettekirjutus Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga 10 päeva. Isik ei täitnud lahkumiskohustust ja ettekirjutus kuulub alates 19.03.2023 sundtäitmisele.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) sekkus 13.09.2024 Kristiine linnaosas Arnelli baari juures mehe ja naise vahelisse konflikti. Kuna mehe isikut polnud võimalik kindlaks teha, toimetati ta politseisse. Ta nimetas end Y. Täpsemal kontrollimisel selgus, et tegemist on Xga, kes viibis Eestis ebaseaduslikult. Isik peeti 14.09.2024 kuni 48 tunniks kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Isik selgitas, et ta ei saanud Eestist lahkuda, sest tal puudus raha ja ta oli saanud rahatrahvi, mistõttu otsustas Eestisse jääda. Isikul puuduvad Eestis ja Schengeni alal majanduslikud ja perekondlikud sidemed. Isikut karistati kiirmenetluse otsusega rahatrahviga. Samuti koostati lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll.
3-24-2596
3.PPA esitas 15.09.2024 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 1 kuuks. Põhjendused:
3.1.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Isikul selline viibimisalus puudub. Talle koostatud lahkumisettekirjutus kuulub alates 19.03.2023 sundtäitmisele. Isik kinnitas lahkumisettekirjutuse tegemisel, et on valmis vabatahtlikult lahkuma. Ta ei lahkunud ega olnud PPA-le kättesaadav, sest on elanud erinevate üüripindadel. Tal puudub Eestis kindel elukoht. Samuti puudub tal väidetavalt raha. Isik annab vastuolulisi selgitusi passi osas. Ta ei ole kordagi PPA-ga ühendust võtnud, et lahkumiskohustust täita. Isik ei ole usaldusväärne. Tema huvi viibida Eestis ja Schengeni alal on suurem kui huvi täita lahkumiskohustust.
3.2.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p-dega 1 ja
6.Isik on oma käitumisega näidanud, et tal puudub vabaduses viibides ajend enda väljasaatmise korraldamisele kaasa aidata.
3.3.Leebemad järelevalvemeetmed ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Isik hoidus väljasaatmisest kõrvale ja PPA on seisukohal, et ta jätkab seda, mis raskendab oluliselt tema väljasaatmist riigist. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole tekitanud. Tal oli võimalus Eestist lahkuda, kuid selle asemel valis ta seadusliku aluseta viibimise.
3.4.Eestil puudub otselend Moldovasse, mistõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku väljasaatmiseks. Kuna isikut pole võimalik 48 tunni jooksul välja saata, tuleb ta kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada. Väljasaatmine sõltub reisikorraldusest. PPA asub väljasaatmist korraldama ja vabastab isiku koheselt, kui väljasaatmise toimingud on lõpule viidud.
3.5.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega.
4.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Põgenemisoht on põhjendatud, kuna ei ole täitnud vabatahtlikku lahkumiskohustust ega lahkumisettekirjutust ega hooli Eesti seadustest. Ei soovi lahkuda. On alust arvata, et jätkab lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale hoidumist. Tal ei ole ka kehtivat dokumenti. Kas varjab seda või on ära kaotanud. Kui tal on pass olemas, siis kinnipidamiskeskuse inimesed aitavad passi ja asjade kokku korjamisel.
5.X selgitas kohtuistungil, et talle on taotlus arusaadav. On nõus kõigi tingimustega, mis kohus talle peale paneb. Valmis kirjalikult kinnitama. Võiks sõita koju 20.09.2024. Selleks on kokkulepe bussijuhiga olemas. Samas ei ole rahul PPA määratud trahviga. Tal on vaid 700 eurot, millega ei saa tasuda määratud 1200 euro suurust trahvi. Peab laenu võtma ja hiljem koju jõudes selle tagasi maksma. Tema pass on kodus olemas.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-24-2596
6.VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
7.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal viibimiseks. Tema viibimisõigus on kaotanud kehtivuse ja tal oli kohustus lahkuda Schengeni alalt hiljemalt 31.08.2019. Isik ei lahkunud, vaid jäi ebaseaduslikult 5 aastaks Eestisse elama ja töötama. PPA tegi isikule lahkumisettekirjutuse 08.03.2023, s.o 1,5 aastat tagasi ja andis selle vabatahtlikult täitmiseks tähtajaks 10 päeva. Isik ei täitnud ka seda lahkumiskohustust ning jäi edasi ebaseaduslikult Eestisse elama ja töötama. Seega on lahkumisettekirjutus muutunud sundtäidetavaks.
8.VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
9.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik teab, et tema viibimisalus Eestis on lõppenud ja tal on kohustus lahkuda. Ta pidi seda teadma juba viibimisõiguse lõppemisel 2019. a-l ja veelgi enam lahkumisettekirjutuse saamisel 2023. a-l. Ta lubas PPA-le Eestist vabatahtlikult lahkuda, kuid ei teinud seda, vaid jäi edasi Eestisse, elas ja töötas ebaseaduslikult Eestis, rikkudes sellega Eesti kehtivaid seadusi. Isiku käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi Eestist lahkuda, vaid siia elama ja töötama jääda. Seda näitab see, et ta jättis lahkumiskohustuse vabatahtlikult täitmata; tema põhjendused lahkumiskohustuse täitmata jätmise kohta on ebausutavad ja otsitud, arvestades tema eelnevalt antud kinnitusi; ta ei andnud PPA-le teada võimalikest probleemidest lahkumiskohustuse täitmisel; ta on püüdnud oma isikut PPA eest varjata, esitledes end valenimega; ta on püüdnud oma passi PPA eest varjata. Isiku varasemat käitumist ja avaldatut arvestades on kohus sarnaselt PPA-ga veendunud, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei oleks isikul motivatsiooni Eestist lahkuda, vaid ta asuks end PPA eest varjama, et väljasaatmist vältida. Puudub usaldus, et isik oleks PPA-le tema väljasaatmise menetluses kättesaadav, teeks vajalikul määral koostööd ja lahkuks Eestist. Seetõttu ei ole isiku vabastamine kinnipidamiskeskusest põhjendatud. Isik ei ole oma varasema käitumisega sellist usaldust tekitanud, et oleks põhjust arvata, et ta sel korral ise vabatahtlikult lahkuks. Isikul oli see võimalus kogu selle 5 aasta jooksul, mil ta Eesti ebaseaduslikult oli, ja vabatahtlikult võetud kohustus 1,5 aastat tagasi, mille ta täitmata jättis.
10.Kuna isiku suhtes puudub usaldus, siis ei ole põhjust tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumisettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema. Seega ei oleks nende kohaldamine tõhus. 3(4)
3-24-2596
11.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks. Kuna isikul on pass siiski kodus olemas, siis ei tohiks väljasaatmine pikaajalise kujuneda.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
13.Kohus jätab tähelepanuta isiku etteheited PPA määratud trahvi kohta. Tegemist ei ole praeguse vaidluse esemega. Selle peale saab isik esitada soovi korral eraldiseisva kaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.