Politsei- ja Piirivalveameti taotlus N.J kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– N.J
Asja läbivaatamine
13.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Võtta asjale juurde haldusasja nr 3-24-2511 digitoimiku väljavõte.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba N.J kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.11.2024 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 04.09.2024 Tallinna lennujaamas piiripunktis meesterahvast, kes esitas kontrollimiseks Norra Kuningriigi passi kehtivusega 08.02.2023– 08.02.2033 Q nimele. Pass oli võltsimistunnustega ja muid dokumente ta kaasas ei olnud. Isik tunnistas küsitlemisel, et ta on Süüria kodanik N.J (sünd. aa.aa.aaaa). Ta peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 04.09.2024 kuni 48 tunniks kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudus seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks. PPA tunnistas 05.09.2024 uurimise aktiga isiku esitatud Norra passi võltsinguks. Võltsitud passi esitamisega pani isik toime karistusseadustiku § 348 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Isik selgitas küsitluse käigus, et lahkus Süüriast 15 aastat tagasi vahendajate abiga Türki ja tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Lahkus Süüriast koos perega, kuna seal tekkis sõjaline konflikt. Tema vanemad ja vennad elavad Türgis ning üks vendadest elab Saksamaal. Türgis elades sai ta ajutise Türgi kodakondsuse, mis hiljem kõigilt
ära võeti. Ajutise töötamise loaga sai töötada vaid Istanbulis. Taotles Türgis dokumente, et võimalusel liikuda Istanbulist välja. Isiku eesmärgiks on jõuda venna juurde Saksamaale ja selle eesmärgi saavutamiseks kasutas ta vahendaja abi. Vahendaja abil sai ta Kreekas passi ja soovis seda kasutada Saksamaale reisimiseks. Vahendaja selgitas, et ta peab viibima Kreekas 6 kuud ja võib siis edasi liikuda, kuid isik ei soovinud nii kaua Kreekas olla. Isik selgitas, et ta ei soovi Eestis viibida, vaid kasutada Eestit transiitriigina, kuna Saksamaale on kõige parem reisida läbi Eesti. Tema eesmärk on jõuda Saksamaale, sest seal võetakse pagulasi vastu ja isikule antakse dokumendid. Isiku telefonis oli pilt Türgis 01.09.2018 väljastatud dokumendist, kus on tema sünniajaks märgitud bb.bb.bbbb. Isiku selgituste kohaselt ei ole see sünniaeg õige. Isik ei soovi minna Türki, kuna türklased saadavad ta Süüriasse tagasi, kuna ta lahkus Türgist omavoliliselt. Isik ei soovi taotleda varjupaika Eestis, vaid Kreekas, sest kui ta annab siin sõrmejäljed, siis ta ei saa minna Kreekasse ega Saksamaale. Isik soovis Kreekasse tagasi pöörduda, seal dokumendid hankida ja siis Saksamaale suunduda.
2.Isikule koostati 05.09.2024 sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeeld Schengeni alale 5 aastaks.
3.Tallinna Halduskohus andis 06.09.2024 määrusega asjas nr 3-24-2511 VSS § 23 lg 1 alusel PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 06.11.2024.
4.Isikule selgitati 10.09.2024 võimalusi saata ta tagasi Türki või Süüriasse. Isik esitas 11.09.2024 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel 12.09.2024 kinni.
5.PPA esitas 12.09.2024 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4, 5 ja § 362 lg 2 alusel taotluse N.J kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
5.1.Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 2, 3, 6). Tema isikusamasus on tuvastatud tema enda sõnade alusel ja tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Isiku telefonis oli pilt Türgis 01.09.2018 väljastatud dokumendist, kus oli sünniajaks märgitud bb.bb.bbbb, kuid isiku sõnade kohaselt ei ole see tema sünniaeg. PPA peab tema isikusamasust ja kodakondsust veel tuvastama, mis on raskendatud, sest puudub võimalus Süüria saatkonnaga otse suhelda. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas, et ta ei soovi naasta Türki, kuna Türgi saadab käesoleval ajal pagulasi tagasi Süüriasse. Ta ei soovi Süüriasse naasta, kuna seal tapetakse. Tema soov on minna Saksamaale.
5.2.Isik saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta vahendajate abiga. Tema eesmärk oli jõuda kõikvõimalikul moel Saksamaale. Ta hankis endale võltsitud Norra passi, mida kasutas teadlikult selleks, et läbida Schengeni liikmesriikide piirivalvekontroll ja luua petlik ettekujutus sellest, et tal on õigus viibida Schengeni viisaruumis. Isiku selline käitumine ja hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis kehtivat õiguskorda. Isik saabus Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil ja viibib siin ilma seadusliku aluseta. On eluliselt usutav, et vabaduses viibides ei asuks ta PPA-ga koostööle enda rahvusvahelise kaitse menetluses asjaolude selgitamiseks ja võib hakata end varjama, et oma plaani lõpule viia. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes. Vabaduses viibides võtaks isik uuesti ühendust vahendajatega ja teda proovitakse ebaseaduslikult Saksamaale toimetada. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, 2(6)
3-24-2568
kui ta kinni võeti, tema suhtes koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga ja plaaniti tema tagasi saatmist Türki.
5.3.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend rahvusvahelise kaitse menetluses ning tulevikus väljasaatmise tarbeks, kuna on alust arvata, et isik hakkab menetlusest kõrvale hoidma ja jätkab oma teekonda Saksamaale. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu korral ei suuda leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. On usutav, et isik eelistab edasi liikuda riiki, kus tal on ees tuttavad ja perekonnaliikmed, mitte jääda Eestisse, kus tal puudub kogukond ja mille riigikeelt ta ei oska.
6.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. On alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Isiku soov on jõuda Saksamaale, kus elab tema vend. Siiamaani on teda ebaseaduslikul teekonnal toetanud perekond ja vend. On eluliselt usutav, et vabaduses viibides jätkaks ta teekonda Saksamaa poole. Isikult küsiti esmakordsel kinnipidamisel otse, kas ta soovib rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik ütles, et ei soovi, sest ta ei soovi siin oma sõrmjälgi anda, muidu saadetakse Saksamaalt või Kreekast tagasi siia. Esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui sai aru, et PPA tegeleb tema tagasisaatmisega Türki. Ütluste pinnalt ei saa järeldada, et ta oleks automaatselt rahvusvahelise kaitse saaja. PPA peab läbi viima menetluse, intervjuud, info kogumise ja siis saab teha otsuse.
7.N.J selgitas, et tahtis alguses minna Saksamaale, kus elab tema vend. Igal juhul ta tahab asüüli. Peamine eesmärk oli saada rahvusvahelist kaitset Euroopas. Ei saa Süüriasse minna. Türgi tahab süürlasi Süüriasse tagasi saata. Kuna PPA pidas ta kinni, siis soovib siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Taotleb kaitset, sest on sõjapagulane. Tuli siia eesmärgiga leida vabadus, põgenes sõja ja kinnipidamise eest. Ei taha siin kinni istuda 2 kuud. Lahkus Süüriast, sest tahtis elada inimväärset elu. Ei taotlenud Kreekas rahvusvahelist kaitset. Alguses mõtles seda teha, siis ütles üks mees, et saab ta viia Saksamaale venna juurde. Ta oli ühes hotellis koos teiste araablastega, kui lähenes üks isik, kes ütles, et tunneb kedagi, kes saab teda aidata, kõik saab ladusalt ära tehtud. See isik ütles, et tal on seda dokumenti (võltsitud passi) vaja, et ta saaks Saksamaale minna. Tal polevat midagi karta, kõik läheb hästi. Isik tunnistab, et sai aru, et tegi valesti, ja kahetseb seda. Tahab oodata PPA otsust vabaduses, ei taha kinni olla.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 3(6)
3-24-2568
VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel; 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
9.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub Eestis ja üldse Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus. Ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult vahendajate abil piiri ületades Türgist Kreekasse. Kreekast lendas ta Eestisse, kus ta võltsitud passi tõttu kinni peeti. Isik ei väitnud, et ta oleks püüdnud eelnevalt leida seaduslikke viise Euroopasse tulemiseks, nt küllakutse kaudu venna juurde Saksamaale. Isik otsustas kohe kasutada ebaseaduslikke viise – ebaseaduslik piiriületus, võltsitud dokumendi kasutamine. Isik selgitas, et tema eesmärk on jõuda Saksamaale oma venna juurde, et seal varjupaika taotleda. Kohus selgitab, et pagulasel ei ole õigust valida, millises riigis ta soovib varjupaika taotleda. Seda tuleb teha esimeses turvalises riigis. Isik elas turvalises riigis Türgis, kuid otsustas sealt lahkuda ja Euroopasse tulla. Isik ei taotlenud varjupaika Kreekas ega alguses ka mitte Eestis, kuigi selle kohta temalt mitmel korral küsiti. Isik esitas varjupaiga taotluse alles siis, kui ta sai aru, et tal ei võimaldata edasi Saksamaale minna, vaid ta saadetakse tagasi Türki või Süüriasse. Kohtu hinnangul näitavad need asjaolud, et isiku varjupaiga saamise soov on kaheldav. Isik soovib jõuda Saksamaale, kus loodab leida eest paremad elutingimused (viide venna ostetavale suurele majale). See viitab pigem majanduspõgenikule, kes otsib paremaid elutingimusi, mitte varjupaika. Kohus nõustub PPA järeldusega, et asjaoludest nähtuvalt esitas isik oma varjupaiga taotluse PPA-le selleks, et vältida tema tagasisaatmist Trüki või Süüriasse, st lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Seega esineb VRKS § 36 1 lg 2 p-s 5 toodud alus isiku kinnipidamiseks.
10.Igal juhul tuleb PPA-l isiku rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollida tema isikusamasust ja tegeliku vajadust varjupaiga järele. Selleks tuleb küsida isikult selgitusi ja tõendeid, ütluste usaldusväärsust kontrollida, päritolu maa teavet uurida. Sellised toimingud võtavad aega ja isik peab olema selleks PPA-le kättesaadav.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku osas esineb põgenemisoht. Seda näitab asjaolu, et tal on kindel soov jõuda Saksamaale venna juurde. Ta avaldas küsitlustel mitmel korral, et ta ei soovi jääda Eestisse ega minna tagasi Türki või Süüriasse. Ta oli nõus vajadusel naasma Kreekasse, kus tal on tuttavad ees. Seega võib arvata, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei jää isik varjupaigamenetluse tulemust ära ootama, sest tema eesmärk ei olegi Eestisse jääda ja siin varjupaika saada, vaid ta lahkub omavoliliselt riigist ja jätkab oma teekonda sihtriigini. Eestis puuduvad isikul igasugused sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed ning vajalik keeleoskuses, et siin hakkama saada. Seega on ta motiveeritud lahkuma. Isik on seni ebaseaduslikult riigipiire ületanud ja reisimisel võltsitud dokumenti kasutanud, mis näitab, et isik on valmis vahendeid valimata oma eesmärki saavutama. Teda ei heiduta tegude õigusvastasus. Isikul on vabaduses viibides jätkuvalt võimalus oma venna või vahendajaga ühendust võtta, vajadusel uued dokumendid või piletid hankida ja Eestist lahkuda. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust, ei oleks tal sellega erilisi raskusi. Seega esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks.
4(6)
3-24-2568
12.Kohus leiab, et põgenemisohu puhul ei saa praeguses olukorras viidata VSS § 6 8 p-le 2. Kuigi isik kasutas Eestisse reisimisel võltsitud dokumenti, ei ole ta seda kasutanud Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise taotlemisel, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Küll aga saab põgenemisohtu järeldada sellest, et puudub veendumus isiku isikusamasuguses ja kodakondsuses (VSS § 68 p 3). Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ja ta tuvastati tema enda sõnade järgi. Samas on tema telefonis oleval dokumendil teised andmed. Seega vajavad isikuandmed veel kontrollimist. Isikuandmete varjamine on üks võimalus, kuidas end ametivõimude eest varjata, ning seda on kasutatud praktikas laialdaselt. Isiku kodakondsusest sõltub ka see, kas tema varjupaigataotlus saab üldse olla põhjendatud. Kui isik ei ole süürlane, siis on tema viited Süürias toimuvale sõjale mitterelevantsed. Samuti on võimalik põgenemisohtu järeldada sellest, et isik on korduvalt PPA-le kinnitanud, et ta ei soovi mingil juhul Türki ega Süüriasse naasta (VSS § 6 8 p 6). Seega kui tema varjupaigataotlus peaks jääma menetluse tulemusena rahuldamata, siis on usutav, et ta ei jää enda väljasaatmist ära ootama, vaid asub end varjama, et väljasaatmist vältida.
13.Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. See tähendab, et nii PPA-l kui kohtul puudub kindel teadmine, kuidas isik hakkaks kinnipidamiskeskusest vabanemisel tegelikult käituma. Kohus saab isiku oletatavat käitumist hinnata tema varasema käitumise põhjal. Isik on oma varasema käitumisega näidanud, et ei hooli kehtivate õigusnormide järgimisest ja riigipiiri seaduslikust ületamisest, vaid püüab oma eesmärke saavutada vahendeid valimata. Kuna seekord jäi tema eesmärk saavutamata tema kinnipidamise tõttu PPA poolt, siis on põhjust arvata, et isik jätkab oma eesmärgi taotlemist ja Saksamaa poole liikumist pärast seda, kui ta vabadusse pääseb. PPA ei saa lubada isikul ilma õigusliku aluseta Schengeni viisaruumi ringi liikuda ega tema õigusvastasele käitumisele kaasa aidata.
14.Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete (kindlas elukohas elamine, PPA-sse registreerimisele ilmumine – VSS § 10 lg 2) kohaldamine tõhus ega suuda tõenäoliselt isiku omavolilist Eestist lahkumist välistada. Isikul puuduvad ka isikut tõendavad ja reisidokumendid, mida saaks hoiule võtta. Puudub usaldus, et isik järgib tema suhtes kohaldatavad leebemaid järelevalvemeetmeid ega lahku omavoliliselt.
15.Kohtu hinnangul ei saa isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses pidada tema õigusi ebaproportsionaalselt riivavaks. Tegemist on küll vabadusõiguse riivega, kuid selleks esineb seaduslik alus, takistamaks isikul ebaseaduslikult riigist lahkuda ja loata Schengeni alal ringi liikuda. Sellega kaitstakse olulisi avalikke huve. Isikul on võimalik kiiremini vabaneda, kui ta teeb PPA-ga varjupaigamenetluses koostööd.
16.Isiku kinnipidamiseks esinevad seadusest tulenevad alused ja see on põhjendatud isikust endast tulenevatel põhjustel. Kohus selgitab, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise põhjuseks ei ole see, nagu süüdistataks teda mõne kuriteo toimepanemises või et teda tuleks karistada vangistusega, vaid selle eesmärgiks on tagada, et isik oleks PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks menetluse lõpuni kättesaadav.
17.Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Vajadusel tagatakse isikul kinnipidamiskeskuses meditsiiniline aja psühholoogiline abi. Samuti võimaldatakse suhelda lähedastega.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ning annab PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. 5(6)
3-24-2568
19.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 1 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.