H.W kaebus Anija Vallavalitsuse 06.09.2023 korralduse nr 2-3/548 „Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena“ tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – H.W Vastustaja – Anija vald Kolmas isik – R.I (isikukood aaaaaaaaaaa)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta tasutud riigilõiv 20 eurot kaebaja kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada kaebaja ja kolmanda isiku nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.09.2024 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Projektibüroo OÜ esitas 26.07.2023 Anija vallale taotluse nr. 20111002/03768 projekteerimistingimuste väljastamiseks aadressil XXX, Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond. Taotluse kohaselt oli projekteerimistingimuste taotlemise eesmärgiks hoone asukoha muutmine 25 meetrit veepiirist. Alale on varasemalt väljastatud projekteerimistingimused nr 2211802/03710 avatud menetluse tulemusena (Anija Vallavalitsuse 11.05.2022 antud korraldusega nr 2-3/292) ja väljastatud suvila püstitamiseks ka ehitusluba (Anija Vallavalitsuse 26.09.2022 antud korraldusega nr 2-3/539).
2.05.06.2023 tegi XXX omanik avalduse maa sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast elamumaaks. Taotlus rahuldati ja alates 21.07.2023 registreeriti elamumaa sihtotstarve Maaameti geoportaalis.
3.26.07.2023 esitas Projektibüroo OÜ uue projekteerimistingimuste taotluse ehitusala muutmiseks 25 m järvest XXX kinnistul. Taotlus vastas nõuetele ja võeti menetlusse avatud menetlusena. Menetlusse kaasati muuhulgas H.W kui isik, kelle huve võib taotletav ehitis puudutada.
4.Anija Vallavalitsus väljastas 06.09.2023 antud korraldusega nr 2-3/548 projekteerimistingimused elamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Kõnealusest korraldusest nähtub muu hulgas, et projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek toimus
16.augustist kuni 31. augustini Anija valla veebilehel ja avalik istung toimus 5. septembril kell 15.00 Anija vallamajas. Avaliku väljapaneku ajal esitas kirjalikke ettepanekuid naaberkinnistu omanik, kelle mõned ettepanekud on lisatud projekteerimistingimustesse. Peamiselt puudutasid ettepanekud detailplaneeringu algatamist.
5.Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.10.2023 H.W (naaberkinnistute omanik, edaspidi ka kaebaja) kaebus tühistada Anija Vallavalitsuse 06.09.2023 korraldus nr 2-3/548 „Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena“ kas osaliselt või täielikult.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 18.10.2023 antud määrusega menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse XXX omaniku. Kaebajal tuli kaebust täpsustada ja teistel menetlusosalistel kaebusele vastata. Kõik menetlusosalised vastasid õigeaegselt.
7.Kaebaja esitas 02.11.2023 kaebusele täpsustused, milles taotles muu hulgas kolmandate isikutena menetlusse kaasata ka QQQ (katastritunnusega nr ccccc:ccc:cccc) kinnistu omanikud. Kohus jättis kaebaja taotluse rahuldamata, määras kaebuse läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ja tegi teatavaks otsuse aja.
8.Tallinna Halduskohus uuendas 31.05.2024 antud määrusega asja arutamise, sest pidas asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid ja määras nii vastustajale kui kolmandale isikule tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks ja kohtu poolt esitatud küsimustele vastamiseks. Ühtlasi tühistas kohus kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
9.Tallinna Halduskohus määras 02.08.2024 määrusega uue kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.H.W põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Anija Vallavalitsuse korraldusega 11.05.2022 nr 2-3/292 antud projekteerimistingimustes sisalduval XXX maaüksuse asendiskeemil on märgitud hoonestusala osaliselt Piibe maantee teekaitsevööndisse. Hoonestusala on võimalik laiendada teekaitsevööndisse detailplaneeringuga. Vajalik on ka tee omaniku nõusolek. XXX asendiskeemil tuleks
hoonestusala vähendada selliselt, et see ei ulatuks tee kaitsevööndisse või alternatiivselt algatada XXX maaüksuse detailplaneering. XXX asendiskeemil on hoonestusala kaugus QQQ kinnistust ca kaks korda väiksem kui projekteerimistingimuste tekstilises osas nõutud 5 meetrit. YYY kinnistu Nikerjärve poolne osa (ca 1000 m2) asub järve veetasemest sademete perioodil vaid veidi kõrgemal. Kui XXX kinnistul lubada tõsta maapinda hoonetest eemal ka kuni 10 cm, siis halvendab see märkimisväärselt YYY kinnistu olukorda, kuna liigvee tingimustes valguks XXX kinnistult vesi kaebaja kinnistule, millega võib kaasneda üleujutus pikemaks ajaks. Sellest tulenevalt on eluliselt oluline, et projekteerimistingimustesse lisatakse lisatingimusena järgnev tingimus: „projekteeritava hoone esimese korruse põranda kõrgus on kuni 0,4 m kõrgemal kui olemasolev maapind ehitusalal. Maapinda tõstetakse hoone lähimas ümbruses kuni 0,2 m, et tagada sadevete valgumine hooneseinast eemale. Maapinda võib tõsta ka sissesõidutee alal, et tagada nõuetekohane sissesõit. Ülejäänud kinnistul maapinna kõrgusmärke ei tohi muuta“. XXX omanik on asunud oma kinnistul pinnast tõstma hoolimata kehtivatest piirangutest (2022 projekteerimistingimused, projekt). YYY ja WWW kinnistute läheduses on XXX kinnistul tõstetud pinnast rohkem kui 0,5 meetrit seisuga oktoober 2023. Selline tegevus mõjutab kindlasti negatiivses suunas YYY kinnistu niiskusrežiimi. 06.09.2023 projekteerimistingimustega soovitakse legaliseerida järjekordne ebaseaduslik tegevus. Lume sulamise ajal kerkib järves sageli vee tase üle kalda. Sellises olukorras on kolmanda isiku väide - vesi voolab järve suunas – vale. Kui XXX pinnast tõsta rohkem kui 2022 projekteerimistingimustes ja projektis ette nähtud, siis koguneb vesi YYY kinnistule. Naaberkinnistu YYY omanik soovib 2022 väljastatud projekteerimistingimuste kehtima jäämist, kuna selles on täpselt määratletud XXX pinnase tõstmise tingimused. YYY kinnistust ca 1/3 (Nikerjärve poolne ala) ei asu ”valdavalt kõrgemal reljeefil kui XXX maapind“. Kui XXX maapinda tõsta ca 50 cm, siis on YYY kinnistust ca 1000 m2 oluliselt madalam kui XXX ning paratamatult hakkab sulamisvesi ja rohkete sademete korral vesi voolama YYY kinnistule ja QQQ kinnistule. Sademed langevad lisaks ehitatavate hoonete katustele ka ülejäänud krundile. Ehitiste alune pind ei osale enam sadevee immutamises. Juba projekteeritud hoone lähimas ümbruses maapinna tõstmine kuni 20 cm tekitab olukorra, kus vesi hakkab liikuma YYY suunas. Maapinna tõstmisel üle selle piiri (20 cm) halveneb oluliselt YYY kinnistu järvepoolse osa olukord liigvee valgumise tõttu naaberkinnistu kõrgemalt alalt. 2022 aasta kevadel oli enamus XXX kinnistust ja osa YYY kinnistu järvepoolsest osast kuid vee all. Kui XXX maapinda tõsta ca 50 cm, siis on YYYY kinnistust varasemaga võrreldes suurem osa ja kauem vee all. Sama perspektiiv puudutab kahjuks ka QQQ kinnistut. XXX kinnistul maapinna tõstmise lubamisel 50 cm tuleb projekteerimistingimustes sätestada ka kohustus rajada sadeveesüsteem (imbala, kraav, toru), et vesi ei voolaks naaberkinnistutele. Seetõttu võib 20 cm tõstmispiirang osutuda mõistlikuks kompromissiks, et mitte kahjustada liigselt YYY olukorda. XXX kinnistu ei oma piiri Nikerjärvega. XXX kinnistu ja Nikerjärve vahele jäävad YYY ja QQQ kinnistud. Seega puudub XXX kinnistul võimalus liigvesi juhtida järve isegi kui madalam veetase järves seda võimaldaks. Liigvee ja lume sulamise perioodidel on tavaliselt veetase ka järves kõrge ning vee äravooluks puudub võimalus. Seega on Anija Vallavalitsuse viide tehnilistele võimalustele paljasõnaline. Kaebaja soovib, et projekteerimistingimused sätestaksid maksimaalse maapinna tõstmise mitte rohkem kui 20 cm hoone lähimas ümbruses. XXX omanik on teinud lageraiet QQQ kinnistul järve kaitsetsoonis. Need tõendid on olulised, kuna kinnitavad, et XXX omanik ei hooli seadustest ning on rikkunud naabri omandit. XXX omanik ei ole siiani hüvitanud QQQ kinnistu omanikule tekitatud kahju.
Visuaalsel vaatlusel selgub koheselt, et XXX asendiskeemil on hoonestusala kaugus QQQ kinnistust ca kaks meetrit, mis ei vasta 5 m nõudele. Seega on projekteerimistingimused koostatud vastuoluliselt – asendiskeem ja tekst on erinevate tingimustega.
11.Anija valla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kõik kaebuses esitatud vallavalitsuse korraldused on menetletud seaduspäraselt. Aegviidu alevi XXX projekteerimistingimuste menetlus on toimunud vastavalt planeerimisseadusele (PlanS), ehitusseadustikule (EhS) ja haldusmenetluse seadusele (HMS) põhjendatud ja kaalutletud projekteerimistingimuste avatud menetlusena. Projekteerimistingimustega on hoonestusala antud vastavalt tänava ehitusjoonele 20 m maanteest analoogselt tänaval paikneva hoonestusega. Tänava ehitusjoonest maanteepoole ei ole ettenähtud hoonestusala. Tee kaitsevööndi sisu käsitlevad EhS §-s 70, 71 ja 72. Juhul, kui ehitusteatisega või ehitusloa taotlusega kavandatakse tee kaitsevööndisse ehitisi, mis võivad ohustada tee kaitsevööndit, saadetakse need kooskõlastamisele Transpordiametisse. Asendiskeemil näidatud hoonestusala on skemaatiline, kus meetreid pole antud. Projekteerimistingimuste tekstiline osa annab täpsustused numbriliselt. Juhul, kui lisada H.W ettepanek, et maapinda ei tohi tõsta üle 0,2 m, on see liiga kitsendav, sest liigvee takistamiseks naaberkinnistutele on ka teisi tehnilisi võimalusi. Samas tunnistab vastustaja, et lõplikesse projekteerimistingimustesse sellist sätet ei lisatud, kus oleks arvuliselt määratletud, kui kõrgele võib ehituse käigus maapinda tõsta. Vastustaja tunnistab, et tema sõnastus oli varasemalt selles osas ebaõige. Ehitustegevuse käigus tuleb tehniliselt ikkagi maapinna vertikaalplaneeringut muuta, üldjuhul ligikaudu 0,5 m. Arvestades H.W tegelikku eesmärki, mitte suunata sadevett tema kinnistule, jäeti projekteerimistingimustesse sadevee suunamise keeld, kuid mitte maapinna tõstmise piirangud. Maapinna tõstmise keeld tekitab vaidlust ja ei täida naabri eesmärki. Juhul, kui selgub, et maapinda on tõstetud tavapärasest rohkem ja see mõjutab sadevee valgumist naaberkinnistutele, siis on vajalik kraavi rajamine või kinnistu sisene sadevee lahendus, mis on projekteerimistingimustega lubatud. Kui rajatakse selline rajatis ja ühendatakse kinnistu välise rajatisega, tuleb see lahendada eraldi projektiga ja kooskõlastada kõigi maaomanikega. Kohalik omavalitsus ei sekku krundisisestesse õueala lahendustesse, kui puudub ehitusteatise või ehitusloa kohustus. Kuna projekteeritav ala jääb väikeelamute piirkonda ja järgib piirkonna hoonestuslaadi ja asustusstruktuuri ning piirkonda olulisi muudatusi tegevusega ei kaasne, siis puudus detailplaneeringu algatamise vajadus ja menetlust jätkati projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena. Kaalutlus on toodud projekteerimistingimuste andmise eelnõus. Uut ehitusloa taotlust ega ehitusteatist XXX kinnistule hoonete püstitamiseks esitatud ei ole. Kui esitatakse, saab vastustaja kontrollida, kas maapinda tõstetakse või mitte ja kaasatakse projekti üle vaatamisele H.W , kui isik, kelle huve võib taotletav ehitis puudutada. Seega projekteerimistingimustega on lubatud XXX kinnistul ainult need tegevused, mis naaberkinnistutele häiringuid ei too. Puude raiumist naaberkinnistutel või veekaitsevööndis ei reguleerita projekteerimistingimustega, seda reguleerivad teised seadused. Puude raie kohta teeb järelevalvet Keskkonnaamet.
12.R.I põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised Praegune olukord on järgmine: XXX, Aegviidu on 100% elamumaa, millele kehtib 25 m ehituskeeluvöönd (Nikerjärve kaitsevöönd) seaduse ja väljastatud projekteerimistingimuste alusel. Ehitusala on ka 5 m naaberkruntide piiridest ja 20 m maanteest. Välja antud uute tingimuste alusel käivad juba tööd saunamaja projekteerimisel ning selle töö peatamine ja viivitamine kaebuse tõttu toob kolmandale isikule kahju. Hetkel käivad ka elamu ehitustööd maja vundament, kuur ja auto varjualune. Kolmas isik projekteeris ja ehitas ka elektri
liitumispunkti, vee puurkaevu, krundi piires vee- ja kanalisatsioonitrassid ning krundi sissesõidutee. Kolmanda isiku krunt on palju madalam kui YYY ja WWW ja kolmas isik on teadlik, et ei tohi sadevett suunata naaberkinnistutele. Kolmas isik arvestab sellega projekteerimisel ja ka ehitamise käigus. Naabrite krundi vesi imendub osaliselt pinnasesse, osaliselt läheb kolmanda isiku krundile ja siis, kui vett on palju, imendub see kolmanda isiku krundi pinnasesse. Liigne vesi voolab järve poole. Kui vett on palju (näiteks kevadel), siis naabrite kinnistutel ja ka kolmanda isiku kinnistul liigne vesi voolab järve poole. Kolmanda isiku kinnistu kõrgus (kui ta on madalam kui naaberkinnistu) seda ei mõjuta. Peale haljastustöid võib kolmanda isiku krundi kõrgus tõusta veel 5-10 cm ja krundi piir jääb ikka madalamaks kui naabrite kruntidel. Kehtivat ehitusluba ei muudeta. Hetkeseisuga ehk 05.06.2024 on suvila karp valmis, krundi planeerimine ja haljastus on tehtud vastavalt 2022 projekteerimistingimustele. Vastavalt uute projekteerimistingimustele muutub vaid abihoone kaugus veekogust, mis on vastavalt 2023 projekteerimistingimustele kakskümmend viis meetrit (25 m). Abihoone kaugus on vähemalt 5 m krundi piiridest, 20 m maantee servast ja veekogust vähemalt 25 m eemal (ehituskeeluvööndist väljas).
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Projekteerimistingimuste väljastamine on oma olemuselt eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 mõistes, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest (vt näiteks Riigikohtu Halduskolleegiumi 20.06.2023 otsuse nr 3-20-19 p 16). Eelhaldusaktile kohaldatakse HMS § 52 lg 2 kohaselt haldusakti sätteid. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama põhimõte on sätestatud ka HKMS § 44 lg-s 1 ehk isik võib üldjuhul kohtusse pöörduda vaid oma õiguste kaitseks. Kaebaja kaebuse esitamise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et vaidlustatud projekteerimistingimuste tagajärjel tõstetakse maapinda nii palju, et tekkima hakkavad kaebaja kinnistul üleujutused. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kaebajale õigust vaidlustada projekteerimistingimusi avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks ega üksnes vaidlustatud haldusakti objektiivset õigusvastasust väites. Seega tuleb vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles kaebaja väidab oma subjektiivsete õiguste rikkumist (Riigikohtu 11.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 16). Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (Riigikohtu 19.03.2012 määrus asjas nr 3-3-1-87-11, p 28). Kuna kaebaja põhiliseks kaebuse esitamise eesmärgiks on võimaliku üleujutuse tekkimine, kontrollib kohus kas projekteerimistingimused rikuvad ülemmääralt kaebaja omandiõigust. Projekteerimistingimuste väljastamise korralduses kui ka projekteerimistingimustes pole arvuliselt välja toodud, kui palju pinnast tõstetakse. Korralduse lisatingimuste all on välja toodud, et projekteerimise ja ehitamise käigus on keelatud sadevee ja sulamisvee suunamine naaberkinnistutele, kui puudub sellekohane pooltevaheline kirjalik kokkulepe. Täpsemaid arve, kuidas maapinda tõsta, pole ei vaidlustatud korralduses ega korralduse alusel antud projekteerimistingimustes välja toodud. Nagu eelnevalt välja toodud, on projekteerimistingimused eelhaldusaktiks, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitavatest nõuetest. Ehitamine on lubatud ehitusloa või ehitusteatise, mitte projekteerimistingimuste alusel. EhS § 38 lg 1 sätestab, et ehitusluba
annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehs § 35 lg 1 sätestab, et EhS § 35 sätestatud juhul tuleb pädevat asutust ehitamisest eelnevalt teavitada. EhS § 36 lg 4 kohaselt EhS lisas 1 nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt. Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-2806, p 8), ehk projekteerimistingimused annavad lähteandmed ehitusprojekti koostamiseks. EhS § 5 sätestab, et ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 vastu võetud määruse nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ sätestab muu hulgas, et ehitusprojektiga lahendatakse ära muu hulgas ka ehitiste täpsemad paiknemised krundil, katendite ja haljastuste ja tehnovõrkudega seonduv, täpsemalt muu hulgas veevarustus ja kanalisatsioon. Projekteerimistingimuste taotluse kui ka kolmanda isiku selgitustest lähtuvalt ei muudeta kehtiva ehitusloaga kehtiva ehitusloa alusel rajatava suvila asukohta, vaid selle püstitamisega on alustatud. Projekteerimistingimuste taotlemise põhjuseks oli ühe abihoone asukoha muutmine. Projekteerimistingimuste taotlusega kaasas olevalt jooniselt oli näha, et tegemist on saunamajaga, mille ehitusaluseks pinnaks on pea 90 m2. Eeltoodud parameetritega saunamaja ehitus vajab EhS lisa 1 kohaselt ehitusluba (vähemalt ehitusteatist) ja seega ka ehitusprojekti, kus määratakse täpsemalt kindlaks asukoht ja tingimused, et ehitus ei tooks kaasa sadevee ja sulamisvee suunamist kaebaja kinnistule. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kehtivas sõnastuses projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigusi. Projekteerimistingimustes on välja toodud, et on keelatud sadevee ja sulamisvee suunamine naaberkinnistutele, kui puudub sellekohane pooltevaheline kirjalik kokkulepe ja välja on toodud hoonete lubatud kaugused. Täpsemad lahendused tuleb ette näha ehitusprojektis, mille alusel antava ehitusloa või esitatava ehitusteatise alusel alles hooneid rajada võib. Ehitusloa või teatise menetlusse kaasatakse ka kaebaja. Projekteerimistingimused iseseisvalt õigust hooneid rajada ei anna ja sätestavad piisava täpsusega nõuded ehitusprojekti koostamiseks, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikutaks (ette on nähtud keeld sade- ja sulamisvee kaebaja kinnistule suunamiseks ja välja on toodud kohustuslikud hoonete kaugused kõrvalkruntidest, maanteest ja veekogust). Kui kaebajal on kahtlus, et kolmas isik rikub juba kehtiva ehitusloaga sätestatud tingimusi, näiteks suvila püstitamisel, on kaebajal võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole riikliku järelevalve algatamiseks EhS § 130 lg 1 ja 2 kohaselt.
14.Kaebaja on kaebuses muu hulgas välja toonud, et XXX osas oleks tulnud kaaluda detailplaneeringu koostamist. Vastustaja detailplaneeringu koostamist vajalikuks ei pidanud. Samas puuduvad projekteerimistingimustes kaalutlused, mis näitavad miks detailplaneeringut ei koostata ja kuidas on võimalik rakendada PlanS § 125 lg 5 toodud erandit (PlanS § 125 lg 5 kohase erandi rakendamine nõuab kõikide lõikes 5 näidatud nõuete samaaegset esinemist) ehk projekteerimistingimused on puudustega. Kuigi projekteerimistingimused on puudustega, ei too puudused kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Projekteerimistingimustes on välja toodud, et sulamis- ja sadevett ei tohi kaebaja kinnistule suunata ning välja on toodud ka hoonete kohustuslikud kaugused. Lisaks ei ole projekteerimitingimuste väljastamise menetluses rikutud ka kaebaja menetluslikke õigusi. Kaebajal on olnud võimalus menetluses osaleda ja oma ettepanekuid ja seisukohti esitada ehk kokkuvõttes projekteerimistingimused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuigi korraldus, millega projekteerimistingimused väljastati, on puudustega, ei saa kaebaja avalikes huvides kaebust esitada ja detailplaneeringu menetlust nõuda. Kohus ei näe, kuidas detailplaneering isiku subjektiivseid õigusi antud juhul paremini kaitseks, arvestades, et projekteerimistingimuste väljastamisega kaebaja õigusi rikutud ei ole. Kõik täpsemad tingimused ehitustegevuse osas tuleb esitada järgnevas ehk ehitusloa või
ehitusteatise esitamise menetluses kui koostatakse projekteerimistingimuste alusel vastav ehitusprojekt ja kus on kaebajal võimalik osaleda.
15.Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis jääb kaebaja kanda. Kuna vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.