Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 28. august 2024, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks Tartu Halduskohtu 17. juuli 2024. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Veiko Parts
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-24-2093
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. juuli 2024. a määrus muutmata.
2.Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlused kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks.
3.Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse esitaja abikaasa poolt esindajale
5.augustil 2024 saadetud e-kiri.
4.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga ja mitte avaldada tema sünniaega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 16. juulil 2024 kell 10 X kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel isiku üleandmiseks vastutavale liikmesriigile. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt kontrollisid PPA ametnikud 16. juulil 2024 Raadimõisa hotellis viibinud isikut, kelleks oli xxx sündinud isik, kes tuvastati El Salvadori kodaniku passi ja Hispaania poolt väljastatud varjupaigataotleja tunnistuse alusel.
2.PPA esitas 17. juulil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks, kuna algatatud on tagasivõtumenetlus ning
esineb isiku põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 7). Taotluses olid esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
2.1.PPA tuvastas, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Hispaanias ja Hispaania vastutab taotluse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse 604/2013 alusel isiku tagasivõtumenetluse.
2.2.Hispaania ametivõimud kinnitasid, et tegemist on rahvusvahelise kaitse esmase taotlusega; isikule ei ole antud luba Hispaaniast lahkumiseks; isikul on õiguslik alus Hispaanias elamiseks ja töötamiseks; isikut on teavitatud, et tal puudub õigus Hispaania territooriumilt lahkuda.
2.3.Isik saabus Eesti Vabariigi territooriumile 29. märtsil 2024 lennukiga Tallinna lennujaama kaudu. Isik viibib Schengeni territooriumil (v.a Hispaania) ebaseaduslikult alates 29. märtsist 2024.
2.4.Rahvastikuregistri andmetel tegi Tartu Linnavalitsus 7. juunil 2024 abielukande, mille kohaselt isik sõlmis abielu Eesti kodanikuga. Isiku abikaasa kinnitas 16. juuli 2024. a menetlustoimingul, et tal on plaanis pidada nõu juristiga lahutuseteemal. Sõlmitud abielu ei saa olla takistuseks isiku üleandmisel Hispaaniale.
2.5.Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda põgenemisohtu. Isikul oli kohustus viibida Hispaania territooriumil, kuid vaatamata sellele lahkus isik omavoliliselt Hispaaniast. Isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi. Seda kinnitab ka see, et isik sai Hispaaniast Eestisse tulla ilma kehtiva viibimisaluseta.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 17. juuli 2024. a määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
3.1.Tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik eesmärgiga anda ta Hispaania Kuningriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras üle (VRKS § 361 lg 2 p 7). Kuna Hispaanias pole isiku suhtes veel lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud, siis saab isikut jätkuvalt pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema Hispaanias esitatud taotluse alusel ka peale PPA poolt tehtava üleandmise otsuse tegemist.
3.2.Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 9). Hispaania ametivõimud on PPA-le esitanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et puudutatud isikule selgitati rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses, et ta ei tohi Hispaaniast lahkuda. Isik möönis ka ise kohtuistungil, et talle võidi seda selgitada. Keelust hoolimata Hispaaniast lahkumist õigustas isik kohtuistungil sellega, et advokaat ütles talle, et Hispaaniast lahkumine ei ole ebaseaduslik. Kohtu küsimustele selle kohta, miks ei küsinud isik Hispaania ametivõimudelt üle, kas advokaadi nõuanne on õige, andis isik puiklevaid vastuseid. Kord väitis isik, et tal oli õigus oma advokaati usaldada, siis väitis isik, et Hispaanias toimuva digitaliseerimise protsessi tõttu ei saanud ta füüsiliselt ametnike vastuvõtule minna, siis asus isik väitma, et ta on Hispaania võimude silmis vähemtähtsamas positsioonis ning tal on raskem ametnike vastuvõtule pääseda, seejärel hakkas isik asjassepuutumatult rääkima, et tal on tõendid El Salvadoris audiitorina töötamise kohta. Isik vältis vastamist kohtu küsimusele, miks ta siiski ei oodanud ära, kuni ta saab füüsiliselt või digitaalselt Hispaania ametnike vastuvõtule, et riigist lahkumise kohta küsida. Kohtu hinnangul kinnitab isiku eelkirjeldatud käitumine, et ta oli teadlik Hispaaniast lahkumise keelust, kuid ei pidanud seda oluliseks järgida ning on hiljem Eesti ametivõimude kätte sattudes asunud oma käitumisele erinevaid õigustusi otsima. Isik väljendas kohtuistungil korduvalt PPA ja kohtu selgitustest hoolimata, et ei pea oma Hispaaniast lahkumist ja Eestis viibimist ebaseaduslikuks. Isiku selline meelekindel arusaam ilmestab, et ta ei hooli ametivõimude selgitustest ning võib riigist lahkumise keelust kergesti üle astuda. Eeltoodut arvestades puudub isiku suhtes usaldus, et ta viibiks Eestis kuni tema Hispaaniasse üleandmise menetluse lõpuni. Isiku põgenemisohtu kinnitab täiendavalt ka see, et isik ei soovi Hispaaniasse tagasi minna. Isik tunnistas ise istungil, et ei pea oma rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamise tõenäosust suureks. Seega võib isik aru saada, et Hispaaniasse tagasi saatmise tagajärjeks võib lõppastmes olla tema El Salvadori tagasisaatmine, kuid isik kinnitas istungil, et ei soovi ka El Salvadori tagasi minna. Seega võib isik ka sel põhjusel vältida enda Hispaaniasse üleandmist. Ka Eestis ei ole isikul tugevaid
sidemeid: isikul on küll Eesti kodanikust abikaasa, kuid viimase PPA-le antud seletustest saab järeldada, et omavahelised suhted ei ole head ning abikaasa kaalub lahutamist. Isiku kinnitusel tal Eestis muid lähedasi pole ning ka peale abikaasa elukoha muud elukohta pole. Eeltoodut arvestades võib isik kergelt ka Eestist enne Hispaaniale üleandmise menetluse lõppu lahkuda, nagu ta lahkus Hispaaniast enne rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppu.
3.3.Arvestades isiku suhtes esinevat põgenemisohtu, ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada isiku suhtes tõhusaks, ka mitte juhul, kui kohaldada tema suhtes mitut meedet korraga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik esitas halduskohtu 17. juuli 2024. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada isik. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Halduskohus on jätnud tuvastamata, et isiku puhul esineb märkimisväärne põgenemise oht. PPA on halduskohtule esitatud PPA 2. juuli 2024. a e-kirja koopia, mis ei tõenda, et Hispaania ametivõimud oleksid isikule selgitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses, et ta ei tohi Hispaaniast lahkuda. Isik taotleb, et ringkonnakohus jätaks eelviidatud ebaselge e-kirja koopia tõendina arvestamata.
4.2.Isikule teadaolevalt ei ole Hispaania ametivõimud tema suhtes kohaldanud mingeid järelevalvemeetmeid. Isik ei lahkunud Hispaaniast enda varjamiseks, vaid üksnes reisis Eestisse tulevase abikaasa küllakutsel. Varem ei ole isik kordagi Hispaaniast lahkunud. Eestis isik abiellus ning asus ajama asju eesmärgiga saada Eesti elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde.
4.3.Määruses on valesti tuvastatud asjaolu, et isik ei taha Hispaaniasse tagasi minna.
4.4.Vaidlustatud määruses on isikul Eestis tugevate sidemete puudumine valesti tuvastatud. Halduskohus ei ole abikaasat üle kuulanud. Abikaasa 16. juuli 2024. a küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokoll on ebatäpne. Abikaasaga jätkuvalt häid suhtled kinnitab abikaasa
5.augusti 2024. a e-kiri advokaadile.
4.5.Üleandmise menetluse tagamiseks piisab, kui isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Pealegi on abikaasa 5. augusti 2024 e-kirjast järeldatav, et isiku vabastamisel kinnipidamiskeskusest oleks isikul olemas elukoht abikaasa juures.
5.PPA palub jätta määruskaebusele esitatud vastuses määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotlused ja seejärel määruskaebuse. I
7.Puudutatud isik on lisanud määruskaebuse juurde puudutatud isiku abikaasa 5.augusti 2024. a e-kirja puudutatud isiku esindajale. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud e-kirja asja õigemaks lahendamiseks toimiku juurde.
8.Puudutatud isik taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil ja tunnistajana abikaasa ülekuulamist. HKMS § 210 lg 4 sätestab, et määruskaebus lahendatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks korraldada kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud määruskaebuse
läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti väljendada tõlgi vahendusel halduskohtu istungil. Samuti on saanud puudutatud isiku esindaja tuua määruskaebuses esile kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on võimalik lahendada määruskaebuse ja toimiku materjalide põhjal kirjalikus menetluses. Seega jääb puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
9.Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ülekuulamiseks pole vajadust tulenevalt HKMS § 62 lg-st 2, kuna kaebaja ja tema abikaasa suhete kohta on juba piisavalt tõendeid kogutud. Puudutatud isik on andnud selgitused PPA-le ja seejärel saatnud e-kirja puudutatud isiku esindajale. Kohus saab neid tõendeid omavahelises seoses hinnata ning selles küsimuses seisukoha kujundada ilma täiendava tunnistaja ülekuulamiseta. Seega jääb taotlus tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. II
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Halduskohus 17. juuli 2024. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud alustel, mille kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lõige 21 koosmõjus VSS § 68 punktiga 9). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ja põhjendatud on puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata.
12.Puudutatud isiku hinnangul ei tõenda PPA esitatud 2. juuli 2024. a e-kiri, et Hispaania ametivõimud oleksid isikule selgitanud rahvusvahelise kaitse menetluses Hispaaniast lahkumise keeldu. Puudutatud isik on seisukohal, et e-kiri tuleb lahendi tegemisel jätta tõendina arvestamata. Ringkonnakohus puudutatud isikuga ei nõustu. 2. juuli 2024. a e-kirjast nähtub, et PPA e-posti aadressilt on edastanud PPA ametnikule vastus, mis seostub puudutatud isiku varjupaigataotluse menetlusega Hispaanias. Kirjas on märgitud, et Hispaania ametivõimud on teavitanud puudutatud isikut Hispaaniast lahkumise keelust. Kuigi PPA ametnikule edastatud e-kirjast ei nähtu, kes on selle kirja Hispaaniast saatnud, ei anna see alust kahelda kirja sisus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus lähtunud isiku Hispaaniast lahkumise keelust teadmise kindlakstegemisel üksnes PPA esitatud e-kirjast, vaid on võtnud arvesse ka halduskohtus toimunud istungil isiku antud selgitusi ja isiku vastuseid kohtuniku esitatud küsimustele. Halduskohus on määruse põhjenduste punktis 8 kirjeldanud isiku käitumist istungil ning selgitanud, millest halduskohus järeldab, et isik oli teadlik Hispaaniast lahkumise keelust. Sealjuures on halduskohus arvestanud ka asjaolu, et isik on ise istungil möönnud, et talle võidi rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses selgitada, et ta ei tohi Hispaaniast lahkuda. Eelnevast lähtuvalt puudub ringkonnakohtul põhjus kahelda PPA esitatud e-kirjas ja seda tuleb arvestada asja lahendamisel.
13.Puudutatud isiku abikaasa poolt 5. augustil 2024 esindajale saadetud e-kirjas kirjutab isiku abikaasa, et abikaasad armastavad teineteist ja soovivad kogu ülejäänud elu koos veeta. Isiku abikaasa on samas aga 16. juulil 2024 PPA-le andud seletuse, millest nähtub, et abikaasade omavahelised suhted ei ole head ning isiku abikaasa kaalub lahutamist. Abikaasa väidab aga 5. augusti 2024. a e-kirjas, et andis 16. juulil 2024 politseile tunnistuse emotsiooni ajel, kuna vahetult enne seda oli abikaasaga tüli. Ringkonnakohus leiab, et abikaasa seletusest PPA-le ja seejärel esindajale saadetud e-kirjast saab järeldada, et abikaasade suhe on olnud lühikese aja jooksul muutlik. Eelnevast lähtuvalt ei saa olla kindel, kas tegemist on suhtega, mis soodustaks isiku viibimist Eestis. Kuna puudutatud
isiku abikaasa on olnud suhte osas lühikese perioodi jooksul erineval arvamusel, ei saa olla kindel, et isikule on tagatud abikaasa juures püsiv elukoht.
14.Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud erinevaid argumente, miks ta pidas Hispaaniast lahkumist lubatavaks. Isik väljendas ka halduskohtu kohtuistungil korduvalt PPA ja kohtu selgitustest hoolimata, et ei pea oma Hispaaniast lahkumist ja Eestis viibimist ebaseaduslikuks. Määruskaebuses toob isik ka välja, et ta ei varja end Hispaania võimude ees ja planeerib naasta Hispaaniasse varjupaigataotluse tunnistuse kehtivuse pikendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik enda selgitustega ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemise ohu esinemise kohta. Ringkonnakohus selgitab, et isiku põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. PPA ja halduskohus on lähtunud isiku põgenemise ohule hinnangu andmisel konkreetse juhtumi ja isikuga individuaalselt seotud asjaoludest. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik tulemuslikult rakendada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud kinnipidamisest vähem isikuvabadust piiravaid järelevalvemeetmeid. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
17.Ringkonnakohus asendab halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga ning ei avalda puudutatud isiku sünniaega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.