lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2375/5

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 24.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2375/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1223
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 249 lg 1, 5Esialgne õiguskaitseHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusTVTS § 12Õigus töövõimetoetuseleTVTS § 17 lg 1Töövõimetoetuse maksmine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-398/33Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.04.20263-25-2790/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja16.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2375

Määruse kuupäev

24. august 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale seoses töövõimetoetuse maksmisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.
2.Vabastada Jaak Reinomägi riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta Jaak Reinomäe esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Jätta Jaak Reinomäe taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-1964/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-25-2368/39Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.07.20263-26-627/7
1.
Jaak Reinomägi esitas 20. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa vastu. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa otsuse tühistamist, millega maksti talle ajavahemiku 1.-21. august 2023 eest 390,60 eurot töövõimetoetust, ja Eesti Töötukassa kohustamist maksma talle uuesti töövõimetoetust summas 390,60 eurot nimetatud perioodi eest. Kaebaja märgib kaebuses, et 13. juuni 2024. a kirjaga teatas Eesti Töötukassa talle töövõimetoetuse maksmisest kõnealusel perioodil ning et kohtutäitur on summa arestinud. Kaebaja leiab, et kuna ta oli vahi all alates 22. augustist 2023, siis ei olnud Eesti Töötukassal töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lõike 6 kohaselt õigust talle 6. septembril 2023 töövõimetoetust maksta. Kaebaja viitab ka
21.juulil 2024 Eesti Töötukassale esitatud pöördumisele. Kaebaja sõnul helistas ta enne kaebuse esitamist eesti Töötukassasse, kust talle öeldi, et tema kohustamisnõuet ei rahuldata ning talle uuesti kõnealust töövõimetoetust ei maksta. Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja nõuab vaidlusaluse summa tasumist tema arvele hiljemalt 22. augustil 2024, mil ta vanglast vabaneb. Kaebaja põhjendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võimaldab tal hakkama saada vanglast vabanemisel. Kaebaja esitas kaebuses ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastuse saamiseks.
2.Eesti Töötukassa esitas 22. augustil 2024 vastusena kohtunõudele kaebusega seonduvad haldusmenetluse dokumendid ning selgitas, et Eesti Töötukassa 2. detsembri 2022. a otsusega nr TVT/22/061678 määrati kaebajale töövõimetoetus perioodiks 30. november 2022 –

3-24-2375 19. september 2026 ning selle alusel augustikuu 2023 makse teostati, eraldi otsust perioodi 1.-21. august 2023 kohta tehtud ei ole. Kaebajale maksti töövõimetoetust augustis 2023 perioodi eest, kui ta ei olnud vahi all. Eesti Töötukassa 4. septembri 2023. a otsusega nr TVT/23/046650 lõpetati töövõimetoetuse maksmine seisuga 21. august 2023 (toetuse maksmise viimane päev), kuna alates 22. augustist 2023 viibis kaebaja vahi all. Otsused on edastatud kaebajale e-posti teel. Uut taotlust töövõimetoetuse maksmiseks ei ole esitatud.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja soovib Eesti Töötukassa kohustamist maksta talle uuesti ajavahemiku 1.-21. august 2023 eest 390,60 eurot töövõimetoetust. Kaebaja küll nõuab kaebuses ka Eesti Töötukassa otsuse tühistamist, millega maksti talle kõnealune toetus, kuid Eesti Töötukassa poolt kohtule esitatud selgituste kohaselt ei ole selle osas eraldi otsust tehtud, mille tühistamist saaks kaebaja nõuda. Seda arvestades tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kohustamisnõude (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2).
4.Kohus leiab, et J. Reinomäe kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohtu hinnangul saab kaebaja poolt nõutavat summat (s.o 390,60 eurot) ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet antud asjas väheintensiivseks.
6.Samuti ei pea kohus praeguse kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lõike 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt määrati kaebajale Eesti Töötukassa
2.detsembri 2022. a otsusega nr TVT/22/061678 töövõimetoetus perioodiks 30. november 2022 – 19. september 2026. Kuivõrd kaebaja viibis alates 22. augustist 2023 vahi all, siis lõpetati talle sellest kuupäevast alates töövõimetoetuse maksmine lähtudes TVTS § 12 lõikest 6. Nimetatud sätte kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Küll aga maksti kaebajale töövõimetoetust kuni
21.augustini 2023, mil kaebaja veel vahi all ei viibinud. TVTS § 17 lõike 1 kohaselt maksab Töötukassa töövõimetoetuse välja igal kuul eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. Seetõttu maksti kaebajale septembris 2023 ka veel välja

3-24-2375 töövõimetoetus perioodi 1.-21. august 2023 eest, kuivõrd kaebaja oli õigustatud seda saama. Kaebajale tehtud väljamaksest arestis kohtutäitur K. Põlts 6. septembril 2023 täiteasja nr 052/2002/8095 raames 17,44 eurot. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule Eesti Töötukassa tegevuses õigusvastasust ning kaebajal ei ole alust nõuda perioodi 1.-21. august 2023 eest töövõimetoetuse uuesti maksmist.

7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
9.Kaebaja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse nõutava töövõimetoetuse summas 390,60 eurot tasumise kohustamiseks tema vanglast vabanemisel, s.o 22. augustil 2024.
10.HKMS § 249 lõige 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ka olukorras, kus kohus kaebuse tagastab.
11.Kohus vabastab kaebaja HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 ja § 116 lõike 1 alusel põhjendusi esitamata riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
12.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et kaebajal peab olema esialgse õiguskaitse vajadus. Sellist vajadust tunnustatakse kohtupraktikas ka siis, kui kohtuotsuse täitmine on võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid taotleja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutaks kaebaja enne kohtuvaidluse lõppu kaebuse eesmärgi, nagu praeguselgi juhul, peavad esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema eriti kaalukad põhjused ning samuti peaksid kaebusel olema head eduväljavaated. Kohtu hinnangul antud juhul taolisi asjaolusid ei esine. Kaebaja soovib kõnealuse summa väljamaksmist põhjusel, et oleks tagatud tema hakkamasaamine vanglast vabanemisel. Eesti Töötukassa on kaebajale 22. augusti 2024. a vastuses selgitanud, et vanglast vabanemisel on kaebajal võimalik esitada töövõimetoetuse saamiseks uus töövõimetoetuse taotlus. Samuti on kaebajal vajadusel võimalik toimetulekuraskuste korral pöörduda oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste jm abi andmist. Seega ei kaasne kaebajale mingeid pöördumatult raskeid tagajärgi, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Lisaks leidis kohus eelnevalt, et praeguse kaebuse rahuldamine ei ole kuigi tõenäoline, mis omakorda õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Reinomäe esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-373/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-1823/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja