Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 09.04.2026, Tartu 3-24-398 X.X. kaebus Eesti Töötukassa 12.12.2023. a otsuse nr TVT-21038378-2 ja 06.02.2024. a vaideotsuse nr VO/23/3516 tühistamiseks ning töövõimetoetuse tagantjärele maksmiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kaebaja X.X. Vastustaja Eesti Töötukassa
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X. apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
2.Asendada avaldatavas määruses X.X. nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 23.11.2023 Eesti Töötukassale taotluse ajavahemiku 07.03.2018-18.02.2019 eest töövõimetoetuse tagantjärele maksmiseks. Taotluse kohaselt peatati 2017. a talle töövõimetoetuse maksmine, sest ta peeti kriminaalasja nr 1-17-11825 raames 06.09.2017 kahtlustatavana kinni. Ta oli vahi all kuni 18.02.2019, mil Viru Maakohus ta vahi alt vabastas. Tema suhtes alustati psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlust ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3951 lg 6 kohaselt ei tohi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik olla vahistatud üle 6 kuu. Seega oli õiguslik alus vahi all hoidmiseks kuni 06.03.2018 ning alates 07.03.2018 kuni vahi alt vabastamiseni 18.02.2019 on tal seaduslik õigus töövõimetoetuse saamiseks.
Eesti Töötukassa jättis 12.12.2023. a otsusega nr TVT-21038378-2 X.X. taotluse rahuldamata, kuna X.X. viibis 06.09.2017-18.02.2019 vahi all Viru Vanglas. Tulenevalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg-st 6 ei ole tal õigust eeltoodud perioodi eest töövõimetoetust saada.
3.Eesti Töötukassa jättis 06.02.2024. a vaideotsusega nr VO/23/3516 X.X. vaide Töötukassa 12.12.2023. a otsuse peale rahuldamata.
4.X.X. esitas 11.02.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Eesti Töötukassa 12.12.2023. a otsuse ja 06.02.2024. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja hinnangul peab Eesti Töötukassa talle tagantjärele töövõimetoetust maksma. Kaebaja väitel oli tema vahistamine 07.03.2018-18.02.2019 õigusvastane, mis leidis kinnitust Viru Maakohtu 18.02.2019. a määrusega, millega ta vabastati vahi alt. Asjaolu, et kaebajat ei mõistetud õigeks, ei oma tähtsust. Vastasel juhul on TVTS § 17 lg 4 põhiseadusvastane.
5.Tartu Halduskohus võttis 21.02.2024. a määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 12.12.2023. a otsuse ja 06.02.2024. a vaideotsuse tühistamiseks ning kohustamiseks maksta kaebajale 07.03.2018-18.02.2019 eest töövõimetoetust tagantjärele.
6.Eesti Töötukassa palus 22.03.2024. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Viru Maakohtu 18.02.2019. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-11825 ei tühistatud tõkendi kohaldamist tagasiulatuvalt, vaid määruse tegemise hetkest. Seega on ebaõige kaebaja lähenemine, et maakohtu 18.02.2019. a määruse tulemusena on kaebaja vahistamine 07.03.2018-18.02.2019 ebaseaduslik. Kaebaja vahistamine tugines sel ajavahemikul kriminaalasjas nr 1-17-11825 tehtud Viru Maakohtu määrustel, viimasena Viru Maakohtu 21.12.2018. a määrusel, mida ei ole tühistatud. 2) Vastustaja sai ja pidi töövõimetoetuse maksmisel ja hilisema tagantjärele maksmise taotluse lahendamisel lähtuma asjaolust, et asjakohasel ajavahemikul oli kaebaja vahistatu staatuses ja vastav märge oli kinnipeetavate registris. Viru Maakohtus mindi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele üle 18.02.2019. a kohtuistungil ehk varasema vahistamise ja selle pikendamise aluseks olnud määruste tegemise ajal ei olnud kaebaja psühhiaatrilise sundravi menetlusele allutatud ja tema puhul ei saanud KrMS § 3951 lg-s 6 sätestatud piirangutest lähtuda. Seega ei oma kaebaja vahi all pidamise seaduslikkusele KrMS § 3951 lgs 6 sätestatu mingit mõju. Küll pidi Viru Maakohus arvestama sellega eelnimetatud menetlusele üle minnes, sest varasem vahistamine KrMS § 130 alusel arvestatakse KrMS § 3951 lg 6 esimeses lauses sätestatud tähtaja hulka. Kaebajat ei mõistetud järgnevas kohtumenetluses õigeks, vaid süüdi ja talle määrati Viru Maakohtu 04.08.2020. a otsusega vanglakaristus, millest arvestati eelvangistuses, s.h praeguses asjas asjakohane ajavahemik, oldud aeg karistuse hulka. Seega ei ole TVTS § 17 lg 4 eeldused täidetud ja kaebajale jäeti põhjendatult töövõimetoetus 07.03.2018-18.02.2019 eest tagantjärele välja maksmata. Kuna vaide esemeks olnud otsus on õiguspärane, ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks. 3) TVTS § 12 lg 6 koostoimes TVTS § 17 lg-ga 4 ei ole vastuolus põhiseadusega (PS). Kaebaja oli seaduslikult vahi all ja teda ei ole õigeks mõistetud, siis ei ole ta sarnases olukorras TVTS § 17 lg-s 4 nimetatud isikuga. Lisaks tuleb arvestada töövõimetoetuse määramise eesmärgiga. Kui isik kannab karistust või on vahistatu ja seeläbi sel ajal riigi ülalpidamisel, siis ta kulutusi ise suures osas kandma ei pea. Sellises olukorras on eesmärgipärane ja põhjendatud töövõimetoetuse saamise õigust piirata ajaks, mil isik viibib vanglas.
8.Kaebaja esitas 05.10.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a otsus. Kaebaja väitel on kohtunik väljendanud asjas erapoolikust
2
ning jätnud tema seisukohtadele vastamata. Kaebaja arvates asjaolu, et vahistamise määrust ei ole tühistatud, ei välista töövõimetoetuse maksmist.
9.Tartu Ringkonnakohus võttis 08.10.2025. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse.
10.Eesti Töötukassa palus 29.10.2025. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
11.Kaebaja märkis 01.03.2026. a seisukohas, et tal on õigus töövõimetoetusele, olenemata sellest, et ta hiljem süüdi mõisteti ning TVTS § 17 lg 4 rikub PS § 12 põhimõtet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 kohaselt kui käesoleva seadustiku § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul on analoogia korras võimalik pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ka HKMS § 187 lg 31 alusel, mille kohaselt ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
14.Tartu Halduskohus menetles käesolevas haldusasjas kaebaja kaebust Eesti Töötukassa 12.12.2023. a otsuse (kaebajal ei ole õigust saada töövõimetoetust 06.09.2017-18.02.2019 eest, mil ta viibis vahi all) ja 06.02.2024. a vaideotsuse tühistamise nõudes ning töövõimetoetuse tagantjärele maksmiseks kohustamise nõudes. Ringkonnakohus leiab, et haldusasja sisu arvestades saab käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras (HKMS § 133 lg 1).
15.TVTS § 12 lg 6 järgi ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes viibib vahi all. Tegemist on imperatiivse töövõimetoetuse määramisest keeldumise alusega. TVTS § 17 lg 4 näeb erandina ette, et kui isik on olnud vahi all, kuid ta mõistetakse õigeks, siis makstakse töövõimetoetus vahi all viibimise aja eest tagantjärele. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja vahistati 06.09.2017 ja vabastati vahi alt 18.02.2019 (kriminaalasi nr 1-17-11825 ja sellele järgnenud kriminaalasi nr 1-20-5404 (ringkonnakohtu märkus: halduskohus on otsuse p-des 11 ja 13 ebaõigesti märkinud kriminaalasja numbrina 1-205454)). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja mõisteti süüdi ja talle määrati Viru Maakohtu 04.08.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5404 vanglakaristus. Kaebaja arvates asjaolu, et vahistamise määrust ei tühistatud, ei välista töövõimetoetuse maksmist. Kaebaja arusaam ei ole õige. Kaebaja vahistamine tugines kriminaalasjas nr 1-17-11825 tehtud Viru Maakohtu määrustele, viimasena maakohtu 21.12.2018. a määrusele. Viru Maakohtu 18.02.2019. a määrusega ei tühistatud tõkendi kohaldamist tagasiulatuvalt, vaid tõkendi kohaldamist ei jätkatud edaspidi. Seega leidis Eesti Töötukassa põhjendatult, et kaebajal ei olnud õigust saada vahi all viibimise aja eest töövõimetoetust. Halduskohus on otsuses eeltoodut igati põhjalikult käsitlenud. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei kummuta halduskohtu seisukohta, et TVTS § 17 lg 4 eeldused ei ole täidetud ning kaebajale 3
on põhjendatult jäetud toimetulekutoetus 07.03.2018-18.02.2019 eest tagantjärele välja maksmata.
16.Halduskohus on otsuses asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud seisukohta, et TVTS § 12 lg 6 koostoimes TVTS § 17 lg-ga 4 vastuolu PS-ga ei ole äratuntav. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita kaebaja apellatsioonkaebuses ega täiendavas seisukohas miski sellele, et võiks esineda alus eeltoodud halduskohtu seisukoha muutmiseks.
17.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtupraktikas on sarnase sisuga kohtuasjades peetud kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks, mistõttu on kaebused tagastatud (vt nt TrtHKm 16.09.2025, 3-25-2790; 24.08.2024, 3-24-2375; 29.02.2024, 3-23-2463; 01.02.2019, 3-18-2322).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei viita kaebaja apellatsioonkaebuses ega täiendavas seisukohas väidetu halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigesti kohaldamisele või kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (HKMS § 180 lg 1). Seega on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva haldusasja asjaolusid ja ka kohtupraktikat arvestades on kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna põhjust arvata, et apellatsioonimenetluse tulemusena oleks alust apellatsioonkaebus rahuldada, mistõttu ei ole kohtumenetluse jätkamine otstarbekas. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas haldusasjas on täidetud HKMS § 187 lg 31 kohaldamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 31 alusel koostoimes HKMS §-ga 190 läbi vaatamata.
19.Kaebaja väitel on kohtunik väljendanud asjas erapoolikust. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et üksnes asjaolust, et halduskohus ei teinud otsust kaebaja kasuks, ei saa järeldada kohtu erapoolikust. Kaebaja väide on sisutu.
20.Kuna apellatsioonkaebuse esitamine oli riigilõivuvaba, siis riigilõivu tagastamise küsimust seoses apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega ei tõusetu.
21.Ringkonnakohus peab isikuandmete kaitseks vajalikuks avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
asendada
kohtuotsuse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.