X, X, X, X, X ja X kaebus Rapla Vallavolikogu 27.06.2024 otsuse nr 43 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebajad X, X, X, X, X ja X
Menetlustoiming
Kaebuse osaliselt tagastamine ning loobumise vastu võtmine ja osaliselt menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X kaebusest loobumine ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Tagastada X, X, X, X ja X kaebus.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajatele.
1.Rapla Vallavolikogu algatas 27.06.2024 otsusega nr 43 Kopramäe keskuse detailplaneeringu ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise.
2.X, X, X, X, X ja X esitasid 25.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavolikogu 27.06.2024 otsuse nr 43 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse otsuse täitmise peatamiseks, detailplaneeringu algatamise keelamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise keelamiseks.
3.Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määrusega jäeti kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajatele 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajatel tasuda kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku riigilõivu 40 eurot vastavalt makseinfolehel märgitud andmetele ning täiendavalt põhjendada kaebeõigust (resolutsiooni p 2).
3-24-2192
4.X, X, X ja X esitasid 08.08.2024 kaebuse täienduse. Kaebajad selgitavad, et antud haldusasjas on rikutud kaebajate õigust tervise kaitsele (põhiseaduse (PS) § 28) ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1). Kopramäele Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamine mõjutab oluliselt Kopramäe naaberkinnistul elavate isikute vaimset tervist ja suurendab stressi, kuna igapäevaselt näeb koduaknast sõjamasinaid, okastraadiga eraldatud suurt hoonet, kõrget sidemasti ja väga suurt parklat. Lisaks plaanitakse ehitada sõidutee Rapla linnast läbi Kopramäe ringteele, mis suurendab oluliselt liikluskoormust. Kopramäele kavatsetakse püstitada ka sidemast, mis on püsivaks kiirguse ohuks Kopramäe elanikele ja samas on Rapla vald jätnud tegemata keskkonnamõjude strateegilise hindamise.
5.X esitas 09.08.2024 kaebusest loobumise avalduse.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse osaliselt lõpetamine
6.X on esitanud kaebusest loobumise avalduse.
7.Tulenevalt HKMS § 153 lg-st 1 on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Arvestades, et käesoleval juhul on kaebusest loobumise avaldus esitatud enne kaebuse menetlusse võtmist oleks ebaotstarbekas küsida vastustajalt selles osas seisukohta. Seetõttu ei teata kohus loobumise avaldusest vastustajat vastavalt HKMS § 153 lg-le 2.
8.HKMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Juhindudes HKMS § 155 lg-st 4 kohus selgitab, et HKMS § 155 lõike 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Seega võtab kohus kaebusest loobumise vastu ning lõpetab X kaebuse osas haldusasja nr 3-24-2192 menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3). Juhindudes HKMS § 152 lg-st 3 lõpetab kohus X kaebuse osas menetluse kaebust menetlusse võtmata.
9.Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 7). Kaebuse tagastamine
10.Tulenevalt HKMS § 121 lg 1 punktist 2 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
11.Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sh kohustus tasuda riigilõiv kokku 40 eurot kaebaja kohta. X sai Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määruse kätte 29.07.2024. Seega oli riigilõivu tasumise tähtaeg 13.08.2024. Kohtute infosüsteemist ei nähtu riigilõivu tasumist, samuti ei ole kohtule vastavat maksekorraldust esitatud. Seega on kaebaja X jätnud tähtaegselt kaebusest puuduse kõrvaldamata ning tegemist on puudusega, mis takistab edasist menetlust.
12.Eeltoodust lähtuvalt kuulub X kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 1 punkti 2 alusel tagastamisele.
2(4)
3-24-2192
13.Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 punktist 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
14.Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määruses on selgitatud, et vaidlusalune otsus on menetlustoiming, mida üldjuhul saab vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 4 jj; 13.05.2005 otsus nr 3-3-1-44-05, p 11; 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08, p 15; 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 8 jj; 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-58-11, p 7; 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132/17, p 10 jj).
15.Käesoleval juhul on, sarnaselt haldusasjaga nr 3-17-2132/17 tegemist planeeringu algatamise otsusega, mis on menetlustoiming. Seetõttu selle tühistamine võimalik ei ole. Samas ei ole otstarbekas kaebust korduvalt käiguta jätta ega suunata kaebajaid tuvastamisnõude esitamisele, kuivõrd ka selline kaebus lubatav ei oleks.
16.Üldreegel on, et kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, siis tuleb lõpptulemus ära oodata (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-12, p 11). Küll aga sätestab HKMS § 45 lg 3 erandi, millal on võimalik menetlustoimingut eraldiseisvalt vaidlustada. Nii on Riigikohus selgitanud, et HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt on kaks varianti, mil kaebajal on menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigus: 1) kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õigusi ning 2) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132/17, p 8).
17.Kohtu hinnangul ei ole kaebajatel X, X, X ja X kaebeõigust nimetatud menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks, kuivõrd ei saa olla vaidlust selles, et otsus algatada detailplaneering ei riku iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist (detailplaneeringu kehtestamise otsus) sõltumatult kaebajate materiaalseid õigusi. Kaebuse täienduses on kaebajad selgitanud, et vaidlusalune otsus rikub nende õigust tervise kaitsele ning tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Pelgalt detailplaneeringu algatamine ei saa riivata kaebajate toodud materiaalõigusi, vaid selline riive võib esineda, kui detailplaneering kehtestatakse, ehk võetakse vastu lõplik haldusakt. Küsimus sellest, kas algatatud detailplaneering on vastuolus Rapla valla üldplaneeringuga on lõpliku haldusakti õiguspärasuse küsimus.
18.Ühtlasi ei saa detailplaneeringu algatamise otsuse väidetav õigusvastasus tingida vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus. Kuigi kaebajad on esitanud kohtule Rahandusministeeriumi 16.06.2022 kirja nr 15-3/4764-2, milles on leitud, et tagalakeskuse kavandamise näol Jürna tn 5 kinnistu asemel Kopramäe kinnistule on tegemist maakonnaplaneeringu muutmisega; planeerimisseaduse kohaselt pole detailplaneeringuga maakonnaplaneeringut muuta võimalik (vt kaebuse täienduse lisa 2). Samas on vaidlusaluses otsuses selgitatud järgmist: „Rahandusministeeriumi 26. oktoobri 2022 kirjaga nr 15-3/7578-2 (lisatud) juhiti veelkord tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu saab kehtestada alles pärast uue üldplaneeringu kehtestamist, samuti anti juhiseid planeeringu menetlemiseks.“ (vt Rapla Vallavolikogu 27.06.2024 otsus nr 43, lk 3). Viimati nimetatud kirja kaebajad kohtule esitanud ei ole. Koostamisel oleva Rapla valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on riigikaitse maaala määratud ka Sulupere külas asuv Kopramäe kinnistule (katastritunnus 66901:001:0314), mis on Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse perspektiivseks asukohaks1. Seetõttu ei saa väita, et detailplaneeringu algatamine oleks ilmselgelt õigusvastane vastavalt PlanS § 128 lg 2 punktile 1. Viidatud sätte kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui algatamine
Vt Rapla valla üldplaneeringu seletuskiri, lk 36. Kättesaadav elektrooniliselt: https://rapla.ee/yp
3(4)
3-24-2192
on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Aga ka juhul, kui eeldada kaebajate väite õigsust, et detailplaneeringu algatamine on õigusvastane, siis planeerimismenetluses võib planeeringu lahendus ka muutuda, mistõttu ei saa väita, et pelgalt detailplaneeringu algatamine toob vältimatult kaasa kaebajate õiguste rikkumise.
19.Detailplaneeringu algatamisel keskkonnamõju strateegilisest hindamisest loobumist saab vaidlustada juhul, kui keskkonnamõju hindamise kohustus põhines vahetult seadusel ega jätnud haldusorganile kaalutlusruumi (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-03). Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks olulise mõjuga tegevuse alla vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-le 1, mistõttu oli haldusorganil kaalutlusõigus. Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Lemma OÜ töö 2. august 2023). Seega puudub kaebajatel kaebeõigus ka vaidlustamaks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmist.
20.Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus X, X, X, ja X kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.
21.Kaebajate X, X, X ja X tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (vt HKMS § 104 lg 5 punkt 2).
22.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda.
23.Arvestades, et X, X, X, X ja X kaebus kuulub tagastamisele ning X kaebuse osas menetlus lõpetatakse, siis tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.