Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kinnisel kohtuistungil 27. juulil 2024
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Gerli Konsap Puudutatud isik – XX Kohtuistungisekretär – Käthlin Uustal Tõlk – Aili Roosimaa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamis-keskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27. septembrini 2024 (kaasa arvatud), seejuures juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse nr 604/2013 artiklis 28 sätestatud tähtaegadest.
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja puudutatud isikule. Puudutatud isikule toimetatakse kätte ka määruse tõlge hiina keelde.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26. juulil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse XX (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku osas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lõike 2 punktis 7 sätestatud kinnipidamise alus.
25.juulil 2024 kutsuti politsei Tartusse Salemi kirikusse, kus viibis ja oli mitu päeva tasuta söömas käinud üks välismaalane. Isikul ei olnud kaasas füüsiliselt ühtegi dokumenti. Isikul olid telefonis pildid tema Hiina passist ja kaardist, mille peal on ASYLANSOGER I DANMARK, kus on isikuandmeteks XX, sünd 2. augustil 1995. Isik peeti väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lõike 1 alusel kinni, et selgitada välja isiku Eestisse saabumise ja siin viibimise alused. PPA tegi läbi NCC Taani Kuningriiki päringu, mille kohta tuli vastus, et Hiina kodanikul XXil on varjupaigataotlus Taanis menetluses ja selle kohta ei ole lõplikku otsust veel tehtud ja isik võib seaduslikult Taanis viibida. Isik võeti 26. juulil 2024 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele ning PPA tuvastas EURODAC päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Taanis ja Taani vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublini III määrus) alusel tagasivõtumenetluse ning vormikohane tagasivõtupalve edastatakse Taani ametivõimudele. Taanil on palvele aega vastata kuni kaks nädalat. Isik peeti kinni
26.juulil 2024 kell 09.20 VRKS § 361 lõike 2 punkti 7 alusel isiku üleandmiseks vastutavale liikmesriigile. VRKS § 32 lõike 1 kohaselt kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras, kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele VRKS § 361 lõike 2 punkti 7. VRKS § 361 lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lõike 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus VSS §-s 68 nimetatud asjaoludega. VRKS § 361 lõike 2 punkti 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VRKS § 36 lõike 21 kohaselt käsitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 punkti 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Taani ametivõimud kinnitasid, et isik on esitanud Taani Kuningriigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Taani ametivõimud kinnitasid, et isikul on õiguslik alus Taanis elamiseks ning tal puudub õigus Taani territooriumilt lahkuda. Isik on oma küsitluses vastanud, et on soovinud ja soovib saada mitmes Euroopa Liidu riigis (Poola, Saksamaa, Norra, Soome, Eesti, Läti, Taani ja Leedu) dokumenti, et tal oleks võimalik Euroopa Liidus vabalt ringi liikuda. Isikul on Taanis määratud kindel elamiskoht asüülitaotlejatele mõeldud keskuses. Taanis viibis isik umbes aasta. Kuna isiku asüülitaotluse kohta pole otsust tehtud, otsustas isik liikuda edasi Norrasse. Norras soovis isik küsida samuti asüüli, aga ta ei teinud seda, kuna seal oli palju välismaalasi. Isiku sõnul soovitati tal minna Soome, kuna Soomes on paremad võimalused asüüli küsida. Soomes oli isikule üteldud, et paremad võimalused on rahvusvahelise kaitse taotlemiseks Eestis, Lätis või Leedus. Välismaalane saabus Eestisse 1. juulil 2024 laevaga. Isik oli Tallinnas inimeste käest uurinud, millised võimalused oleksid saada Eestis passi, talle oli vastatud, et siin saab kaitset taotleda, kuid siin pidi väga aeglane olema taotluse menetlus. Välismaalase sõnul, kui tal oleks võimalus, liiguks ta edasi Lätti ja sooviks saada Lätis dokumenti, millega ta saaks Euroopa Liidus vabalt liikuda. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel läbi viidava tagasivõtumenetluse ajaks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku elama suunamine kindlaks
määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul hetkel Eestis võimalikku elukohta. PPA-le teadaolevalt oli isikul Taanis elukoht, kuid isik lahkus sealt ilma Taani Kuningriigi loata. Isikul oli kohustus viibida Taani territooriumil, kuid vaatamata sellele lahkus isik omavoliliselt Taanist. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. PPA hinnangul on põhjendatud alus arvata, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka see, et isik sai Taanist Eestisse tulla ilma kehtiva viibimisaluseta.
Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on alates 19. detsembrist 2020 olnud Euroopas. Isik läks kõigepealt Serbiasse. Serbias ta võis Hiina kodanikuna viibida ühe kuu ilma viisata. Serbias oli ta kaheksa kuud, millest seitse kuud oli ta ebaseaduslikult. Ta üritas saada Serbia passi, kuid see ei olnud võimalik. Siis läks isik Ukrainasse ja küsis, kas ta võiks saada Ukraina isikut tõendava dokumendi. Tal ei olnud see võimalik. Ta ei leidnud ka ühtegi Ukraina neiut, kellega abielluda. Ukrainas oli ta kuus kuud. Siis läks ta Poolasse, kus talle öeldi, et seal on peaaegu võimatu varjupaika või isikut tõendavat dokumenti saada. Poolas oli ta umbes kümme päeva. Seejärel läks isik Saksamaale, kus oli aga varjupaigataotlejaid tohutu hulk ja ta muretses, et seal ei pruugi tal võimalust olla. Saksamaal oli isik umbes kümme päeva. Isik mõtles, et ta läheb hoopis Norrasse, aga Taanis peeti ta kinni. Isik oli Taanis umbes 15 kuud. Kuna isik arvas, et Taanis tal rahvusvahelise kaitse taotlusega tõenäoliselt lootust ei ole, siis ta lahkus. Ta läks Rootsi kaudu Norrasse. Rootsis oli ta kaks päeva. Norras oli ta umbes kümme kuud. Norras oli väga palju välismaalasi ja seetõttu isik arvas, et Norras on sama lugu, mis oli Taanis. Isik läks Soome lootuses, et seal on olukord lootustandvam, aga ka seal oli väga palju varjupaigataotlejaid ja isik arvas, et seal ei pruugi tal lootust olla. Isikule öeldi, et Eestis, Lätis ja Leedus on vähem välismaalasi ning äkki tal on seal rohkem võimalusi seadusliku aluse saamiseks. Isik ei ole midagi halba teinud ega kellelegi viga teinud. Ainus asi, mis on valesti, on see, et isik ei ole sündinud Euroopas. Hiina ei ole isikule sobiv riik. Isik ootas Hiinas seitse aastat, et Euroopasse tulla. Isik üritas korduvalt taotleda viisat, kuid talle ei antud seda. Seega tal ei ole muud seaduslikku viisi Euroopasse tulemiseks. Isik soovib vabalt ringi liikuda. Isik leidis, et kui Taanil läheb nii kaua aega isikule dokumentide väljastamisega, siis isiku arvates on tal piisavalt põhjust põgenemiseks. Algselt isik ei soovinudki rahvusvahelist kaitset Taanist taotleda, sest seal on väga palju varjupaigataotlejaid ja võimalus, et isiku taotlus rahuldatakse, on väike. Nende asjaolude tõttu oli isik sunnitud Taanis mitte jätkama varjupaigamenetlust. Isik saab aru, et Taanist lahkumine oli ebaseaduslik. Isik soovib saada mõnest Euroopa riigist Euroopa isikut tõendavat dokumenti. Kui isik ei saa mõnes riigis viibimiseks seaduslikku alust, siis tal ei jää muud üle kui põgeneda. Isik on sunnitud leidma ühe riigi, kes annab talle viibimiseks seadusliku aluse. Selles osas isik Taani peale ei looda ja seetõttu oli ta sunnitud Taanist lahkuma. Isik kohtus Eestis kirikus mõne inimesega. Isikul on Eestis ühikalaadne üürikoht. Muid seoseid isikul Eestiga ei ole. Isikul on Serbias ja Ukrainas mõned sõbrad. Taanis ta tunneb üsna palju koguduste inimesi, kes aitasid teda palju. Norras ja Soomes inimesed andsid talle natuke raha ning selle eest on ta Eestis eluaseme eest maksnud. Isik sooviks elada Eestis või Lätis.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lõike 2 kohaselt
esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus taotleda halduskohtult luba, et paigutada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 362 lõige 2).
6.VRKS § 361 lõike 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lõike 2 punkti 7 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Põgenemisoht esineb juhul, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (VSS § 68 punkt 9 ja VRKS § 361 lõige 21). Kohtupraktika kohaselt tuleb põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 5. detsembri 2022. a määrus asjas nr 3-20-2004, p 18.5 ja seal viidatud kohtupraktika).
7.Tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik eesmärgiga anda ta Taani Kuningriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras üle (VRKS § 361 lõike 2 punkt 7). Riigikohtu määrusest nr 3-22-56 järeldub, et kui Taanis pole isiku suhtes veel lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud, siis saab isikut jätkuvalt pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema Taanis esitatud taotluse alusel ka peale PPA poolt tehtava üleandmise otsuse tegemist. Praegusel juhul on isik rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole Taani teinud isiku suhtes lõplikku otsust tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas.
8.Küll aga peab isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinema ka põgenemisoht. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lõige 21 koosmõjus VSS § 68 punktiga 9). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 13). Isiku kohtuistungil antud selgitustest ilmnes, et isik ei soovi Hiinas elada, vaid ta soovib igal juhul saada viibimisaluse mõnes teises riigis. Sel eesmärgil on ta alates 2020. aastast rännanud järgmistes riikides: Serbia, Ukraina, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Norra, Soome ja Eesti. Isik on valinud riiki, kus rahvusvahelise kaitse taotlust esitada eesmärgiga saada Euroopas vabalt ringi liikumiseks seaduslikku alust. Isiku käitumine ja selgitused kinnitavad, et kui ta tajub mõnes riigis, et tal ei ole võimalik seal seaduslikku alust viibimiseks saada, siis ta lahkub sellest riigist järgmisesse, et uurida, kas seal oleks võimalik viibimisalust saada. Kuna isik oli Taanis pikalt oodanud rahvusvahelise kaitse taotluse vastust ja ta ei pidanud oma taotluse rahuldamist tõenäoliseks, otsustas ta Taanist enne menetluse lõppu lahkuda. Seejuures kinnitas isik istungil, et ta sai aru, et Taanist lahkumine on ebaseaduslik, kuid tegi seda siiski, et otsida uut riiki, kus viibimisalust saada. Kirjeldatud isiku käitumine ja mõttelaad kinnitab, et tema suhtes esineb põgenemise oht. Isegi kui isik saab aru, et tal on keelatud riigist lahkuda, ilmneb tema eelnevast käitumisest, et ta on valmis sellisest keelust üle astuma ja riigist põgenema. Seejuures ei takista isikut uude riiki liikumisel see, et tal puudub riiki sisenemiseks ja seal viibimiseks seaduslik alus. Seega on tõenäoline oht, et isik võib ka Eestist enne Taanile üleandmise menetluse lõppu lahkuda, nagu ta lahkus Taanist enne rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppu. Põgenemise ohtu kinnitab täiendavalt ka see, et isik saab ise aru, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusel ei pruugi olla eduväljavaateid. Seega
võib isik aru saada, et Taanisse tagasi saatmise tagajärjeks võib lõppastmes olla tema Hiinasse tagasisaatmine, kuid isiku selgitustest istungil nähtus selgelt, et ta ei soovi Hiinasse tagasi minna. Seega võib isik ka sel põhjusel vältida enda Taanile üleandmist. Isikul ei ole Eestis selliseid sidemeid, mille tõttu võiks tema Eestist põgenemist ebarealistlikuks pidada. Isiku kinnitusel on tal Serbias ja Ukrainas sõbrad, mistõttu ei saa välistada, et ta põgeneb enne Taanile üleandmise menetluse lõppu näiteks Serbiasse (Ukrainasse põgenemist võib sõja tõttu pidada vähem tõenäoliseks). Eeltoodut arvestades puudub isiku suhtes usaldus, et ta viibiks Eestis kuni tema Taanile üleandmise menetluse lõpuni. Arvestades isiku suhtes esinevat põgenemisohtu, ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada isiku suhtes tõhusaks, ka mitte juhul, kui kohaldada tema suhtes mitut meedet korraga.
9.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lõige 3). Isikul on kinnipidamiskeskuses võimalik saada vajadusel meditsiinilist abi.
10.Kõike eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27. septembrini 2024 (kaasa arvatud). Seejuures tuleb PPA-l juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse nr 604/2013 artiklis 28 sätestatud tähtaegadest.
11.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.