Muud › Muud hagiasjad

eurot. Kuna kostja hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud, edastas hageja nõude Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenomudmiseks, mille alusel Julianus Inkasso OÜ alustas kohtuvälist inkassomenetlust 22.09.2016.a. Võlateatisele kostja ei vastanud ja nõuet ei tasunud. Julianus Inkasso OÜ edastas kostjale 11.11.2016.a pankrotihoiatuse, ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 21.11.2016.a. Kostja nõudekirjale ei vastanud ja nõuet ei tasunud. Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt juhul kui kostja ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda viivist 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 24.11.2016.a 0,16% iga viivitatud päeva eest, kokku summas 6 736,67 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 34 820,19 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 6 736,67 eurot ja leppetrahv 3 482,02 eurot. Lisaks mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised põhinõudelt (34 820,19 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,16% päevas, ulatuses et kõrvalnõuded kokku ei ületaks hagiavalduses toodud põhinõuet. Menetluskulud summas 1 300 eurot palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt OÜ Xxxxvälja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 1 300 eurot, millest 1 100 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 200 eurot moodustab õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 200 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1 300 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.