nende Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja VV Kostja CC (isikukood XXX) Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (lihtmenetluse otsus põhjendustega
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista CC-lt PLACET GROUP OÜ kasuks põhivõlgnevus 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 92,21 eurot ja alates 14.02.2024 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (2000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
3.PLACET GROUP OÜ menetluskulud jätta 70% ulatuses CC kanda ning CC menetluskulud 30% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
4.Välja mõista CC-lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskuluna 269,50 eurot.
5.Jätta CC kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
6.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Toimetada CC-le otsus kätte väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PLACET GROUP OÜ esitas 30.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2332,60 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 30.01.2025 kohtumäärusega asja menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
2.31.01.2025 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga, 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
3.14.02.2025 esitas PLACET GROUP OÜ (hageja) hagi CC (kostja) vastu võla nõudes.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 07.04.2024 krediidikonto lepingu nr x, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2000 eurot. Krediidikonto lepingu alusel teostas hageja kostjale väljamakse 2000 eurot, kostja poolseid tagasimakseid ei ole toimunud.
5.Krediidilepingu alusel oli kostja viivituses juuli, augusti, septembri, oktoobri osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 30.10.2024 üles. Hageja nõuab kostjalt krediidikonto lepingust X tulenevat põhivõlgnevust 2000 eurot, intressi 320 eurot, sissenõudmiskulusid 10 eurot ja viiviseid 233,20 eurot, kokku 2563,20 eurot. Hageja palub edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 14.02.2025 põhinõude 2000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
2
sätestatud määras. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
6.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtete ja kogutud andmete alusel. Krediidiandja hindas saadud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, avalike andmebaaside ja vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale. Lepingu sõlmimisel on hageja hinnanud kostja krediidivõimelisust konto väljavõtte põhjal. Kokku laekus kostja SEB Pank pangakontole jaanuarist kuni aprillini 2947,57 eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 736,89 eurot. Pangakonto väljavõtte alusel tuvastas hageja kostjal finantskohustused Coop Finance ja Esto AS ees. Hageja täpsustas kostjaga telefoni teel tema finantskohustusi, seal hulgas täitemenetlusega seotud makseid. Kostja kinnitas, et on täitnud kõik täitemenetluses ettenähtud maksed. Samuti täpsustati kostjalt BB Finance OÜ laenu kuumakse summat. Kostja kinnitas, et BB Finance OÜ kuumakse suurus on 90 eurot. Seega arvestati BB Finance OÜ laenu finantskohustuseks kuumakse 90 eurot. Kokku tuvastati kostja finantskohustused 164,27 eurot. Krediidikonto lepingu X sõlmimisel 07.04.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 06.04.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. 18.08.2023 teostati päring ka Maksu- ja Tolliametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostja 4 kuu (mai 2023 - august 2023) keskmine sissetulek on 397,69 eurot. 07.04.2024 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 06.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Krediidikonto X taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 820 eurot (töötasu), finantskohustuseks 120 eurot. Lisaks 100 eurot eelmainitud ja igakuisteks SEB Pank majapidamiskuludeks x konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 736,89 eurot, tuvastatud finantskohustusele 164,27 eurot, taotleva krediidikonto X osamaksele 106,67 eurot, arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt hageja siseeeskirjadele. Kostja vastuväited
7.Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte 06.03.2025. Kostja hagile vastuväiteid tähtaegselt (20.03.2025) ega hiljem ei esitanud. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 17.02.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,
3
mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla 2000 eurot, intressi 320 eurot, võla sissenõudmiskulud 10 eurot ja viiviseid 233,20 eurot, kokku 2563,20 eurot. Hageja palub edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 14.02.2025 põhinõude 2000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 07.04.2024 krediidikonto lepingu nr X, mille alusel sai kostja krediiti 2000 eurot (dtl 31). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 6.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 58) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud.
15.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 07.04.2024 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 406 2 lg 1
4
esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 48,39% aastas (dtl 32), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
16.Krediidiandja ütles krediidikonto lepingu nr X üles 30.10.2024 (dtl 34). Kostja ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
18.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
19.Kohus selgitas 17.02.2025 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 147-156).
20.Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kohtu hinnangul ei ole hageja kostja finantskohustuste suurust hinnates arvestanud kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvaid kohustusi eraisikute ees. Pangakonto väljavõtte punktist 45 (dtl 70) nähtub 13.11.2023 eraisikult võetud laen summas 50 eurot, punktist 70 (dtl 71) nähtub 20.11.2023 eraisikult võetud laen summas 150 eurot, punktist 134 (dtl 73) nähtub 01.01.2024 eraisikult võetud laen summas 20 eurot, punktist 141 (dtl 73) nähtub 02.01.2024 eraisikult võetud laen summas 20 eurot, punktist 186 (dtl 74) nähtub 01.02.2024 eraisikult võetud laen summas 20 eurot, punktist 240 (dtl 76) nähtub 01.03.2024 eraisikult võetud laen summas 20 eurot, punktist 241 (dtl 76) nähtub 01.03.2024 eraisikult võetud laen summas 40 eurot, punktist 276 (dtl 77) nähtub 08.03.2024 eraisikult võetud laen summas 50 eurot, punktist 328 (dtl 79) nähtub 27.03.2024 eraisikult võetud laen summas 100 eurot, punktist 334 (dtl 79) nähtub 28.03.2024 eraisikult tõenäoliselt võetud laen summas 100 eurot, punktist 343 (dtl 80) nähtub 30.03.2024 eraisikult võetud laen summas 50 eurot, Lisaks nähtub pangakonto väljavõttelt, et vahetult enne hageja poolt laenu saamist on kostjale tehtud Esto AS poolt 20.03.2024 väljamakse summas 2300 eurot (punkt 285, dtl 78) ning 21.03.2024 väljamakse summas 600 eurot (punkt 295, dtl 78). Konto väljavõtte punktist 359 (dtl 80) nähtub 02.04.2024 BB Finance OÜ poolt tehtud laenu väljamakse summas 2830 eurot. Lisaks eelnevalt nähtub pangakonto väljavõtte punktist 210 (dtl 75) kohtutäitur Enno Kermikule 06.02.2024 tehtud väljamakse summas 270,39 eurot täiteasjas o,
5
punktist 213 (dtl 75) kohtutäitur Enno Kermikule 06.02.2024 tehtud väljamakse summas 139,20 eurot täiteasjas r, punktist 214 (dtl 75) kohtutäitur Õnne Pajurile 06.02.2024 tehtud väljamakse summas 123,05 eurot täiteasjas k, punktist 219 (dtl 75) kohtutäitur Enno Kermikule 08.02.2024 tehtud väljamakse summas 55,93 eurot täiteasjas o, punktis 231 (dtl 76) kohtutäitur Enno Kermikule 12.02.2024 tehtud väljamakse summas 17,63 eurot täiteasjas o, punktis 286 ja 288 (dtl 78) kohtutäitur Enno Kermikule 20.03.2024 tehtud väljamaksed summas 446,15 eurot täiteasjas o ja 146,51 eurot täiteasjas r5.
21.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole hinnanud kostja krediidivõimet adekvaatselt. Arvestades, et kostja palk oli madalam kui 2024. aastal kehtinud kuutasu alammäär 820 eurot, kostja võttis lühikese ajaperioodi jooksul laene nii krediidiasutustelt kui eraisikutelt ning tegi mitmeid väljamakseid kohtutäituritele. Kohtule nähtub infosüsteemist, et kostja suhtes on algatatud mitmeid menetlusi võla nõudes.
22.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
24.Kostja on kasutanud krediiti 2000 euro ulatuses ja ei ole tagasimakseid (dtl 34), mille hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosana. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu
6
ülesütlemine krediidiandja poolt 30.10.2024 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud krediidi, s.o 2000 eurot.
25.Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist krediidikonto leping nr X alusel perioodil 08.06.202429.10.2024 summas 320 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääras 40% aastas.
26.Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuleping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis alates 01.01.2024 oli 4,50%. Kuna hageja ei ole kohtule ümberarvestust esitanud, siis jätab kohus intressi nõude rahuldamata.
27.Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda ka sissenõudekulu 10 eurot.
28.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 233,20 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, so 31.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.02.2025 laenuintressi aastase määraga võrdses määras 40% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 14.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist krediidikonto lepingus nr X kokku lepitud laenuintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 92,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 14.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 92,21 eurot ja alates 14.02.2024 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (2000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 70% ulatuses ja kostja menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
7
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
32.Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 70% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 269,50 eurot.
33.TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kuivõrd hageja on osutanud õigusabi tema enda töötaja, ei mõista kohus õigusabikulusid välja. Kohtule ei ole esitatud ka menetluskulude nimekirja.
34.Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
35.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
36.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 p 1 toimetada kostjale otsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.