Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad AK ja RL Puudutatud isik X Lihtmenetluses, 12. juuli 2024. a kohtuistungil
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.
Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused Xi jaoks somaali keelde. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama praegust määrust Xile ja selgitama talle, et määruse tõlge somaali keelde edastatakse talle pärast tõlke valmimist.
Asendada määruse avaldamise korral Xi nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10.juulil 2024 pöördus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole Somaalia päritolu X. Ta soovis taotleda rahvusvahelist kaitset. Enda selgituste järgi saabus ta Eestisse Venemaalt bussiga. Tal ei olnud esitada isikuandmeid või kodakondsust kinnitavaid dokumente.
2.PPA pidas Xi 10. juulil 2024 kell 14.51 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48ks tunniks kinni.
11.juulil 2024 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-d 1–4). PPA palus kuulutada kohtuistungi kinniseks.
3.1.10. juulil 2024 tegi PPA Xiga vestluse. Mees selgitas, et ta reisis Somaaliast Keeniasse ja sealt Venemaale. Venemaal on ta olnud alates 2022. a detsembrist. Seal otsis ta võimalust tulla edasi Euroopasse. Ta leidis vahendaja, kellele maksis 1000 dollarit. Eestisse saabus ta bussiga läbi Narva piiripunkti. Tema eesmärgiks oli minna Saksamaale, kuid tal ei olnud piisavalt raha, et maksta vahendajatele, kes oleks ta edasi Saksamaale toimetanud. Piiri ületamiseks kasutas ta passi, mis ei olnud väljastatud tema nimele. Dokumendi andis ta pärast piiriületust inimesele, kes koos temaga bussis üle piiri tuli. Tallinnasse jõudes pöördus ta PPAsse. Tal ei ole isikut tõendavaid dokumente. Ta ei tea oma lähedaste kontaktandmeid, seetõttu ei saa ta paluda neil endale dokumente saata.
3.2.Xi isik on hetkel tuvastatud üksnes tema enda ütluste alusel. PPA ei saa teha päringut tema kodumaa võimudele, kuna tegu on rahvusvahelise kaitse taotlejaga.
3.3.PPA-l on vaja välja selgitada Xi rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Selgitamist vajab, miks ta kodumaalt lahkus ja miks ta rahvusvahelist kaitset taotleb. Vaja on tuvastada tema isik ja kodakondsus, samuti Eestisse saabumise ja siin viibimise õiguslik alus.
3.4.Esineb oht, et mees põgeneb ja jätkab teekonda Saksamaale. Tal pole Eestiga mingeid majanduslikke, sotsiaalseid ega perekondlikke sidemeid. Schengeni ruumis poleks tema edasiliikumine takistatud. Esmaste andmete alusel ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Ta on teadlikult kavandanud ja ellu viinud ebaseadusliku piiriületuse. Tema käitumine ei anna alust teda usaldada. Tal ei ole reisidokumente, mille PPA saaks hoiule võtta.
3.5.Xi kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. See ei ohusta tema tervist ega turvalisust. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniteenused ja vajaduse korral psühholoogiline nõustamine.
4.Istungil selgitas PPA, et põgenemisohu tuvastamise aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-d 3 ja 6. Vastusteks kohtu küsimusele, miks pöördus X PPA-sse, kui ta PPA hinnangul tegelikult soovib Eestist edasi liikuda, vastas PPA järgmist. Xil oli võimalik esitada varjupaigataotlus Narvas, kuid seda ta ei teinud. Kui talle kinnipidamise protokolli tutvustati, siis ta näitas oma sõnade ja käitumisega, et ta soovib jätkata teekonda Saksamaale. X kinnitas istungil, et jääks vabaduses viibides Eestisse ja oleks PPA-le kättesaadav. X selgitas kohtule ka seda, et tal on liikumine raskendatud jalgadega seotud terviseprobleemide tõttu.
5.Pärast istungit esitas PPA taotluse täienduse, milles selgitas, et tugineb VSS § 86 lg-le 2: välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse saamisel. Ta saabus Eestisse, kasutades võõrast dokumenti, mis andis talle õiguse ületada Venemaa-Eesti piiri. Tema enda nimele ei ole väljastatud viibimisalust Eestisse ja Schengenisse. PPA viitas ka VSS § 86 lg-le 3: on põhjendatud alus kahelda välismaalase isikusamasuses ja kodakondsuses. Tema esitatud andmeid on vaja täpsustada. X on avaldanud korduvalt PPA ametnikele soovi minna Saksamaale. Nüüd väidab ta, et on valmis jääma Eestisse. PPA ei pea seda väidet usaldusväärseks. X muutis küsitluse käigus korduvalt oma ütlusi. Ka on ta palunud PPA ametnikke suuliselt, et teda vabastataks ja ta saaks jätkata oma teekonda Saksamaale. PPA-l pole alust teda usaldada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus rahuldas istungil tehtud suulise määrusega PPA taotluse ja kuulutas istungi kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1 ja VRKS § 13).
Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik ja kontrollida tema isikusamasust, kodakondsust ning riiki saabumise ja siin viibimise õiguslikke aluseid (VRKS § 361 lg 2 p-d 1–3). Ka võib isiku vältimatu vajaduse korral kinni pidada selleks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks olulised asjaolud, seda eelkõige juhul, kui on oht, et inimene põgeneb (VRKS § 361 lg 2 p 4).
PPA on õigesti leidnud, et praegusel juhul on vaja selgitada välja Xi isik ja kodakondsus. Mehel ei olnud PPA-le esitada tema isiku tuvastamist võimaldavaid dokumente. Tema ütlusi selle kohta, kes ta on ja kust ta pärit on, tuleb kontrollida. Ka on õige see, et selgitamist vajab, miks mees Somaaliast lahkus ja mis põhjustel ta rahvusvahelist kaitset taotleb. Seejärel tuleb kontrollida tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses esitatavate väidete tõele vastavust ja põhjendatust.
VRKS § 361 lg 2 p-le 3 tugines PPA põhjendamatult. Selles sättes peetakse silmas menetlust, mille käigus otsustatakse taotleja õiguse üle liikmesriigi territooriumile siseneda. Kuni selle menetluse lõpuni on lubatud isikut kinni pidada. See hõlmab nn piirimenetlusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-232391, p 8). Praegusel juhul oli X juba jõudnud Tallinnasse ja tegemist polnud piirimenetlusega.
Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). PPA ei toonud algses taotluses esile, millisele VSS §-s 68 nimetatud alusele ta põgenemisohtu järeldades tugineb. Istungil viitas PPA esmalt nimetatud sätte p-le 3: on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või kodakondsuses. See viide on asjakohane.
Kinnipidamine peab siiski olema vältimatult vajalik, arvestades juhtumi asjaolusid kogumis. PPA arvab, et vabaduses viibides võib X liikuda edasi Saksamaale. Seda oleks ta aga saanud teha ka pärast Eestisse jõudmist, kui ta seda soovis ja see tema jaoks võimalik oli. Selle asemel pöördus ta ise politseisse, et esitada siin rahvusvahelise kaitse taotlus. Need asjaolud vähendavad märkimisväärselt ohtu, et mees Eestist põgeneb. Xi selgitus, miks ta ei pöördunud politsei poole Narvas, on asjakohane. Kuna tema buss sõitis pärast piiriületust otse edasi Tallinna, on arusaadav, miks ta pöördus PPA-sse alles Tallinnas.
Istungil viitas PPA ka VSS § 68 p-le 6, leides, et mehe käitumisest ja sõnadest saab järeldada, et ta ei soovi täita lahkumiskohustust. Üksnes sellest, et X ei soovinud, et teda kinni peetaks, ei piisa aga järelduseks, et ta võimalikku tulevast lahkumiskohustust ei täida. Arusaadavalt ei soovi varjupaigataotleja oma kodumaale naasta. Ka on mõistetav, et inimene eelistab, et talt vabadust ei võetaks.
13.PPA ametniku AS ettekandes (digitoimiku lehed (dtl) 14 ja 15) on märgitud: „Isik näitas oma hoiakuga, et ta ei ole rahul kinnipidamisega. Isik suuliselt hakkas paluma PPA ametnikke teda vabastada selleks, et ta saaks jätkata oma reisi Saksamaale. Isikule seletatud, et reisimine Saksamaale ilma dokumentideta ei ole õiguspärane ning teda hetkel peetakse PPA
poolt kinni.“ Eeltoodust ei saa järeldada, et X eelistaks varjupaigamenetluse pooleli jätta ja Eestist lahkuda ka juhul, kui tal oleks menetluse ajal võimalik viibida vabaduses.
14.PPA leiab, et X muutis tema küsitlemise käigus korduvalt oma ütlusi. Kohus asja materjalide pinnalt ütluste olulist muutmist ei tuvastanud (vt küsitluse protokoll dtl 7–12). X väitis, et andis passi, mis talle oli antud Vene-Eesti piiriületuseks, tagasi teda piiriületusel saatnud inimesele. PPA ametnik on sellesse kohta protokolli märkinud: „Isik muudab ütlusi. Algses vestluses ütles, et jättis passi ja kõik dokumendid Venemaale millega tuli Keeniast.“ PPA ametnik pole siinkohal tähele pannud, et Xi ütlused puudutasid dokumente, millega ta Venemaalt Eestisse tuli, mitte aga dokumente, millega ta läks Keeniast Venemaale. Kohus ei tuvastanud Xi protokollitud ütlustes ka muid märkimisväärseid ebakõlasid. Ka ei ole PPA neid rohkem esile toonud.
15.Xil pole küll Eestis elukohta ega sidemeid Eestiga, kuid tal on varjupaigataotlejana õigus Eestis viibida. Ta saab elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses.
16.On võimalik, et mees lahkub majutuskeskusest ja asub end varjama, liikudes dokumentideta edasi. Praeguse seisuga on tema kohta veel väga vähe teada. On teada, et ta on võimeline dokumentideta piiriületust ja reisimist kavandama ja ellu viima. Tal on kontakte smugeldajatega, kes teda selles aidata saavad. Võimalik, et pikemalt Eestis vabaduses viibides saab ta luua vajalikud kontaktid ja leida vahendid, et jätkata oma algselt kavandatud teekonda Saksamaale. Praeguse seisuga hindab kohus ohtu, et X vabaduses viibides põgeneb, sellegipoolest keskmisest väiksemaks. Selle pinnalt ei pea kohus temalt vabaduse võtmist õigustatuks ja proportsionaalseks meetmeks.
17.Kohus märgib, et PPA viited 12. juulil 2024 esitatud täiendavas avalduses on ekslikud. VSS § 86 lg-te 2 ja 3 asemel on PPA eeldatavasti silmas pidanud VSS § 68 punkte 2 ja 3. VSS § 68 p 2 pole praegusel juhul asjakohane. Viidatud säte eeldab, et välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel (Riigikohtu
12.aprilli 2024. a määrus asjas nr 3-23-2232, p 13). X kasutas võõrast dokumenti Eestisse saabumiseks, kuid ei esitanud seda PPA-le Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel.
Eeltoodu põhjal jätab kohus PPA taotluse rahuldamata.
Määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused tuleb tõlkida Xi jaoks somaali keelde. Määruse avaldamise korral tuleb Xi nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 173 lg 5, VRKS § 13).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.