Rahvastik › Välismaalased

3-24-425

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-24-425 ärakuulamist ja põhjendustes asjakohaste kaalutluste esitamist. Kaalumiskohustus nähtub ka VSS § 72 lg 2 aluseks olevast direktiivi 2008/115/EÜ art 7 lg-st 4 ning seda selgitavast Euroopa Kohtu praktikast (vt nt C-554/13, Zh. ja O., p-d 42–50, 69–70). Korrektne kaalumine on eriti oluline seetõttu, et vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaja määramata jätmisega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine (vt VSS § 7 4 lg 2, selle aluseks olev direktiivi 2008/115/EÜ art 11 lg 1 ja seda selgitavad Euroopa Kohtu lahendid C-225/16, Ouhrami, p 44; C-290/14, Skerdjan Celaj, p 24). (p 33)“. 3) PPA on tuginenud põgenemisohule. PPA pole põhjendanud, milles põgenemisoht seisneb, märkides vaid, et järeldab isiku hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Arvestades, et lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmisega kaasneb imperatiivne sissesõidukeeld, on põhjendamiskohustuse rikkumine raske. VSS §-s 68 sätestatud asjaolusid ei esine. Asjaolud, mis potentsiaalselt võiksid näidata, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, pidid PPA-le teada olema juba vaidlusaluse otsuse tegemise ajal. Puuduvad mõistlikud põhjused, miks PPA ei oleks saanud neid kajastada 07.02.2024 ettekirjutuses. Lisaks ei viita otsuse lakooniline põhjendus sellele, et PPA võttis tegelikkuses haldusakti koostamisel VSS § 68 p-s 6 sätestatut arvesse. Põgenemisohu olemasolu ei saa põhjendada üksnes Eestis ebaseadusliku viibimise faktiga. PPA versioon isiku pahatahtlikust käitumisest on hüpoteetiline, kaebaja käitumist saab selgitada ka muul moel. Kaebaja soovis Eestist edasi liikuda Itaaliasse, kus tal oli broneeritud aeg seoses elamisloa taotlusega. 4) Kaebaja ei nõustu sissesõidukeelu kehtestamisega VSS § 74 lg 2 alusel. Esiteks polnud lahkumisettekirjutuse tegemine ilma vabatahtliku täitmisajata põhjendatud. Teiseks tuleb VSS § 7 lg 2 ja § 7 4 kohaldamisel kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine (RKHKo nr 3-18-1891, p 16; 3-17-1545/81, p-d 33 ja 34). Sissesõidukeelu kohaldamist pole põhjendatud. 5) PPA ei ole arvesse võtnud kaebaja selgitusi, et 13.05.2023 on ta abiellunud X.Xga, kes on Saksamaa kodanik. Seega pole VSS § 272 kohaselt võimalik sissesõidukeelu kehtestamine. PPA ei ole võtnud piisavalt arvesse kaebaja huvi pere- ja eraelule ega arvestanud, et sissesõidukeelu tõttu muutub vahetu suhtlemine abikaasade vahel võimatuks. PPA on saanud Itaalia ametivõimudelt kinnituse abielu ehtsuse kohta ja on alusetu kahelda abielutunnistuse autentsuses. Samuti ei ole PPA arvestanud, et kaebaja on 01.06.2023 esitanud taotluse elamisloa saamiseks. Kaebajal oli Itaalias kehtiv broneering seoses elamisloa taotlusega, aga kuivõrd kaebaja saadeti päritoluriiki, puudus tal võimalus sinna minna ja elamisluba taotleda. 6) Alternatiivselt tuleks sissesõidukeeld jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel. Kaebaja on abielus Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuga, kellega suhtlemine oleks sissesõidukeelu seadmisega ebaproportsionaalselt takistatud. Samuti seab sissesõidukeeld ebamõistlikud takistused seoses elamisloa taotlusega, millega kaebaja soovib kindlasti jätkata.

3-24-425 2) Ei saa nõustuda, et põgenemisohtu pole põhjendatud. PPA põhjendas, et järeldas seda isiku hoiakutest ja käitumisest. Kaebaja küsitluse protokollist nähtuvalt ei ole ta olnud illegaalimenetluses koostööaltis, vastates korduvalt PPA küsimustele, et ei kommenteeri. Lisaks on kaebaja kinnitanud, et tal puuduvad rahalised vahendid Eestist lahkumiseks ning selgitanud, et ta ei soovi Schengenist lahkuda. Kaebaja põgenes Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kuhu ta viidi, kuna ta kaebas terava valu üle õlas. Kuigi see leidis aset pärast lahkumisettekirjutuse koostamist, kinnitab seegi, et isiku soov ei olnud lahkuda Eestist oma kodakondsusjärgsesse riiki, vaid hoopis põgeneda. Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise soovi puudumist näitab ka asjaolu, et kaebaja on püüdnud PPA-d veenda, et tema abikaasa elab Itaalias ja tal on seetõttu Schengenis viibimisalus. Samas ei ole PPA saanud Itaalia ametivõimudelt kinnitust, et abielu kaebaja ja X.X vahel oleks sõlmitud. PPA märgib täiendavalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluses toodi välja, et kaebajal on olemas kehtiv Tuneesia pass, kuid Eestisse saabudes peitis ta selle enda tagavarajalatsi sisse ning väitis, et tal puuduvad dokumendid. Dokumendi avastas PPA kaebaja asju läbi otsides. Seega soovis kaebaja enda isiku tuvastamist raskendada. Kaebaja pass on välja antud 19.03.2022 Strasbourgis Prantsusmaal. Kaebaja sõnul taotles ta 15.01.2021 Prantsusmaal rahvusvahelist kaitset, samas seletuskirjas ütles ta, et Prantsusmaal varjupaika ei taotlenud ja saadeti sealt välja. Kaebaja väljendas ka seletuskirjas, et tal polnud viisat Euroopa Liitu sisenemiseks ja seepärast tuli ta salaja. Isiku sõnul on ta varasemalt rahvusvahelist kaitset taotlenud Austrias, Šveitsis, Liechtensteinis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Lisaks sai PPA sõrmejälgedele vasteid Luksemburgist, Hollandist ja Rumeeniast, kokku 14 HIT vastust nimetatud riikidest. PPA hinnangul on isik 2023. a oktoobris Saksamaale sisenenud samuti ebaseaduslikult, sest kaebaja passis ei nähtu templijäljendit Schengeni alale sisenemise kohta, on vaid templijäljend 18.10.2023 Saksamaalt väljumise kohta. Lisaks on arusaamatu kaebaja transiit juulis 2023 Liechtensteini ja kodumaale, sest passis ei nähtu vastavaid templijäljendeid. Kaebaja sisenes Eestisse kehtiva sissesõidukeelu kehtivusajal jooksul (VSS § 68 p 7). Nimelt on Prantsusmaa poolt kohaldatud kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale alates 19.01.2022–22.07.2025. Kaebaja saabus Eestisse 09.11.2023. PPA andmebaasi kohaselt on isikul sissesõidukeeld Schengeni alale ka Saksamaa poolt. Kaebaja on seotud 39 varjunimega. Kehtivad sissesõidukeelud võivad olla üks põhjus, miks kaebaja enda passi varjas ning isikuandmed PPA-le erinevusega esitas. Kaebaja on varasemalt ebaseaduslikult Schengeni alale sisenenud ja pidi väljasaatmise tõttu teadlik olema talle kohaldatud sissesõidukeeldudest. PPA-l on alust arvata, et isiku tegelik eesmärk ei ole Eesti. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. 3) VSS § 272 asub VSS 5. peatükis, mis tulenevalt see ei kohaldunud PPA ettekirjutuse suhtes. Kuna kaebajal ei ole Schengeni alal viibimisalust, oli PPA-l kohustus teha lahkumisettekirjutus Schengeni alalt lahkumiseks. Kaebaja väidete kohaselt on ta abielus Saksamaa kodanikuga, kes elab Itaalias ning ta on Itaalias esitanud elamisloa taotluse, kuid nimetatud asjaolusid ei ole kaebaja veenvalt tõendanud. PPA tegi Itaaliasse päringu kaebaja viibimisaluse ja abielu osas, kuid Itaaliast saadud vastusest nähtus, et Itaalia jaoks on kaebaja tundmatu (esitatud kohtule 18.04.2024 taotluse lisana 1). Kahtlust abielu ehtsuses süvendab asjaolu, et kaebaja suhtes on kehtiv Saksamaa poolt 19.03.2024 kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale. Seega ei ole ka Saksamaa ametivõimud olnud teadlikud, et nende kodanik oleks kaebajaga abielus, vastasel juhul oleks kaheldav, et kaebaja suhtes oleks Schengeni sissesõidukeeldu kohaldatud.

4(8)

3-24-425 Kaebaja saabus Eestisse pool aastat pärast abielu sõlmimist ilma abikaasata. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-23-2550 teinud 11.11.2023 määruse, millega lubas kaebaja paigutada kinnipidamiskeskusesse. Nimetatud menetluse raames toimunud istungil on kaebaja kinnitanud, et tuli Eestisse uue lootusega, et saab Eestis abi, mainimata seejuures oma abikaasat. Kaebaja varasem liikumine erinevate riikide vahel ja mitmete rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine viitab üheselt, et ta kasutab kõiki võimalusi, et Euroopasse jääda ning PPA kahtlused pereelu ehtsuse osas on põhjendatud. Arvestades, et kaebaja saabus Eestisse ilma abikaasata ega ole üheski menetluses väitnud, et tema abikaas ühineks temaga Eestis või oleks juba Eestisse saabunud, ei ole põhjust rääkida kaebajast kui Euroopa Liidu liikmesriigi perekonnaliikmest, kelle suhtes ei oleks võimalik kohaldada Schengeni sissesõidukeeldu. Saksamaa poolt on kaebaja suhtes kohaldatud uus sissesõidukeeld perioodiks 19.03.2024– 17.10.2027. Kaebaja abielu on sõlmitud ajal, kui kaebaja suhtes oli kohaldatud Prantsusmaa poolt sissesõidukeeld Schengeni alale. 4) Kaebaja poolt kohtule 04.03.2024 kaebuse täienduse lisana 2 esitatud Itaalia postiasutuse kviitung ei tõenda elamisloa taotluse esitamist. Kviitungilt nähtub vaid, et kaebaja on 01.06.2023 kirja saatnud. Kaebaja ei selgita, millal ta soovis Itaaliasse edasi liikuda ja millisel õiguslikul alusel. Kaebajal on hetkel mitu kehtivat sissesõidukeeldu Schengeni alale ja tal puudub Schengeni alal viibimiseks või siia saabumiseks seaduslik alus. Pelgalt Itaalias sõlmitud abielu ei ole seaduslik viibimisalus. 5) Humaanseid kaalutlusi kaebaja välja ei toonud ja PPA hinnangul neid ei esinenud. Selliseid asjaolusid pole selgunud ka kohtumenetluses. Abielu sõlmimine ei ole asjaolu, mida peetaks humaanseks kaalutluseks. Väidetav abielu sõlmiti 13.05.2023 ehk Prantsusmaa kohaldatud Schengeni ala sissesõidukeelu kehtimise ajal. Kaebaja suhtes kehtib ka Saksamaa kohaldatud sissesõidukeeld 19.03.2024–17.10.2027. Nii kaebaja kui ka X.X pidid möönma, et neil ei pruugi olla võimalik elada koos Schengeni alal. Seega on tõendatud, et kaebaja suhtes ei esinenud humaanseid kaalutlusi, mis võimaldaks jätta sissesõidukeelu kohaldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

5(8)

3-24-425 arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. VSS § 74 lg 4 võimaldab lisaks jätta sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata.

6(8)

3-24-425 küsimustele vastust andmast. Isiku vastusest nähtuvalt sai PPA järeldada, et kaebaja ei soovi ta jääda Eestisse, küll aga leida võimalusi Euroopasse jäämiseks.

7(8)

3-24-425 varasemates haldusmenetlustes ei maininud kaebaja enda abikaasat ning ta saabus Eestisse üksinda.

Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 04.02.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.