Maksu- ja Tolliameti taotlus XXXXX XXXXXXXXXX XX suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Külli Koidumäe Puudutatud isik – XXXXX XXXXXXXXXX XX (registrikood xxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ja anda Maksu- ja Tolliameti luba XXXXX XXXXXXXXXX XX ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) aresti seadmiseks summas 37 501,53 eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte XXXXX XXXXXXXXXX XX-le.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sund1(4)
täitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele osaliselt, s.o käibemaksu osas ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
5.Kohus leiab, et MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse kohaselt hõlmab tõenäoline määratav maksukohustus käibemaksu (16 260,20 eurot) ja tulumaksu (21 241,33 eurot). Riigikohtu praktikast tulenevalt peab maksumenetlus olema alustatud enne kohtule taotluse esitamist (Riigikohtu 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-713 p 12) ja vältima peab olukorda, kus maksuhaldur saaks alustada iga maksmenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamisega, kui maksukohustuslase suhtes on mõnd muud maksustamisperioodi või -objekti puudutav menetlus juba toimunud või pooleli (Riigikohtu 05.04.2017 määruse nr 3-3-1-68-16 p 13). Maksuhaldur kontrollib 27.03.2024 korralduse nr 12.2-3/063806-1 alusel veebruar 2024 tagastusnõude ja käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust (dtl 16 jj). Maksuhaldur selgitas 04.07.2024, et ei olnud kohtule taotluse esitamise ajal tulumaksu osas veel kontrolli alustanud ja teavitas Xxxxxx kontrolli alustamisest 03.07.2024 (dtl 153 jj). Seega teavitas maksuhaldur tulumaksu osas alustamisest pärast kohtule taotluse esitamist. Olenemata sellest, et kohtule taotluse esitamise ajal ei olnud tulumaksu osas maksukontrolli alustamisest puudutatud isikut teavitatud, saab ka tulumaksu osas maksude tasumise õigsuse kontrollimise tingimuse täidetuks lugeda. Taotlusest tuleneb selgelt, et kahtlus Xxxxxxxx raha Xxxxxxx OÜ kaudu tulumaksu tasumata välja viimises tekkis veebruar 2024 käibemaksu tagastusnõude ja käibedeklaratsioonide kontrolli käigus ja sellest tulenevalt tekkis ka vajadus kontrollida tulumaksu tasumise õigsust (vt ka Riigikohtu 18.06.2013 määruse nr 3-3-1-28-13 p 11.1 ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2016 määruse nr 3-16710 p 9). Kohtumääruse tegemise seisuga on maksuhaldur kontrolli alustanud, mistõttu ei teki 2(4)
taotluse rahuldamise korral ka olukorda, kus alustaks tulumaksu osas menetlust täitmist tagavate toimingute sooritamisega.
6.Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tõenäoliseks tulemuseks on veebruar 2024 eest maksukohustuse määramine summas 37 501,53 eurot (käibemaks 16 260,20 eurot ja tulumaks 21 241,33 eurot). Maksukohustuse tekkimine on taotluse punktist 2 ja 3 ning lisadest 2-8 jälgitav, sj on maksuhaldur põhjendanud, millised asjaolud viitavad maksupettuse toimepanemisele ja millised vajavad veel uurimist. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa seega väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
7.Kohus leiab, et täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtule nähtub eelviidatud põhjendatud kahtlus järgnevast: - Xxxxxxx OÜ on asutatud 02.11.2023, juhatuse liige oli veebruaris 2024 X. X. ja ainuosanik Y. Y.1, kes maksuhalduri andmetel on X. X.i ämm. - Taotluse punktis 1a kirjeldatud vahendusteenuse osutamine ja müügitehing on tehtud seotud isikute vahel; s.o Xxxxxxxx, kelle tegelik juht võib olla X. X., müüs Xxxxxxx OÜ vahendusel kinnisasja äriühingule, kellega varasemalt on sarnaseid tehinguid tehtud ja kelle juhatuse liige tehingu ajal oli X. X.i pereliige. Sellises olukorras on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et vahendusteenuse ostmiseks ei olnud tegelikku vajadust ja tehing tehti raha ettevõttest väljaviimiseks. - Taotluse punktis 1c kirjeldatud investorite otsimise teenuse kohta ei ole esitatud teenuse osutamist tõendavaid dokumente. Xxxxxxxxile osutas teenust X. X., kes võib olla Xxxxxxxxi tegelik juht. Tema väidetud konkreetselt selle arve pinnalt 12 võimaliku investori poole pöördumise kohta (dtl 66, küs 27) on esitatud maksuhaldurile 1 e-kiri (dtl 76), mis ei ole otseselt seostatav ei Xxxxxxx OÜ, X. X.i ega Xxxxxxxxiga. Olukorras, kus teenust isiklikult osutanud isikul ei esita teenuse osutamist tõendavaid tõendeid, on kahtlus tehingu sisus põhjendatud. - Taotluse punktis 1d kirjeldatud arendusprojektide otsimise teenuse kohta ei ole esitatud tõendeid. Seejuures selgitas X. X., et kui arvel ei ole konkreetsele arendusprojektile viidatud, on see üldine tegevus Xxxxxxx OÜ poolt Xxxxxxxxile (dtl 66, küs 30). Teenuse osutamist tõendavate dokumentide puudumine ja teenuse üldine konkretiseerimata sisu tekitavad põhjendatud kahtluse tehingu tõelisuses. - Taotluse punktis 1e kirjeldatud raamleping on sõlmitud seotud isikute vahel (vt ka taotluse p 1a) ja maksuhaldurile ei ole esitatud lepingu lisasid, millest oleks võimalik järeldada teenuse hinda. - Taotluse punktis 1f kirjeldatud remonditööd tehti aprillis 2024, kuid arve tööde teostaja otsimise ja remonditööde eest esitati juba veebruaris ning nende eest tasuti veebruaris ja märtsis. Seejuures nähtub arvetelt (dtl 24-26) ka konkreetne töö kirjeldus „klaaspakett akendel silikooni vahetus“, mis viitab, et konkreetne tööde kirjeldus oli teada rohkem kui kaks kuud enne tööde teostamisega alustamist ja tegeliku töömahu selgumist. Samas nähtub Xxxxxxx OÜ esindaja kirjast (dtl 83), et veebruaris alles tegeleti lahenduse, s.o remonttööde teostaja otsimisega. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et arvetel kajastatud tehingud ei pruugi olla tegelikud. - Xxxxxxxx kandis raha Xxxxxxx OÜ Saksamaal asuvale pangakontole (dtl 125 jj), mille väljavõtet Xxxxxxx OÜ maksuhaldurile esitanud ei ole ja mille saamiseks Saksamaa maksuhaldurilt kulub maksuhalduri sõnul aega. Olukorras, kus äripartner võib olla Xxxxxxxxiga seotud isik, viitab äripartneri välismaise pangakonto, mille väljavõtte saamiseks kulub maksuhalduri sõnul palju aega, kasutamine soovile takistada või vähemalt vältida ajutiselt tehingute tõhusat maksu1
kontrolli. Ilma Xxxxxxx OÜ pangakonto väljavõtteta ei ole maksuhalduril aga võimalik veenduda tehingute tõelisuses ega selles, et äriühingut ei kasutatud Xxxxxxxx raha väljaviimiseks. - X. X. ei ole enam alates 13.06.2024 Xxxxxxx OÜ juhatuse liige ja äriühing on võõrandatud isikule, kelle osas on maksuhalduril kahtlus, et tegemist võib olla likvideerijaga. Seejuures võõrandati Xxxxxxx OÜ lühikese aja jooksul pärast seda, kui juhatuse liige andis maksuhaldurile suulisi seletusi (08.05.2024; dtl 64). - Xxxxxxxxil on maksuvõlg, mille ajatamisgraafikuid täidab äriühing ebastabiilselt ja hilinemistega (dtl 151). Riigikohus on leidnud, et kahtluseks, et sundtäitmine võib muutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu võimatuks või oluliselt raskemaks, annavad muu hulgas põhjust maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Kohus nõustub maksuhalduriga, et eelviidatud asjaolud kogumis viitavad, et Xxxxxxxx võis kasutada Xxxxxxx OÜ-d selleks, et suurendada alusetult sisendkäibemaksu, vähendamaks olemasolevat maksuvõlga ning viia maksudest kõrvale hoidudes ettevõttest raha välja. Kokkuvõtlikult nähtub taotlusest, et Xxxxxxxx soetas äsja asutatud ja maksuhalduri kahtluse kohaselt seotud äriühingult peamiselt vahendus- ja muid üldise kirjeldusega teenuseid, mille osutamise fakti ning osaliselt ka tingimuste ja hinna kohta maksuhaldurile tõendeid esitatud ei ole või on esitatud vähe. Olukorras, kus Xxxxxxx OÜ, kelle valduses on eeldatavalt tehingute tõelisust kinnitavad dokumendid, on varsti pärast maksumenetluse alustamist võõrandatud, kahtlustab maksuhaldur põhjendatutl maksupettuse toimepanemist ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumist.
8.Maksuhaldur soovib seada eelaresti Xxxxxxxxi ettemaksukontole. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et äriühingu ettemaksukontole aresti seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Äriühingul puudub muu vara. Arvestades Xxxxxxxxi tegevusalasid (enda kinnisvara ost ja müük, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus)2, et kinnistusraamatu andmetel Xxxxxxxxil kinnisvara puudub ning, et Xxxxxxxxil on raskusi juba olemasoleva maksuvõla graafikujärgse tasumisega (vt ka taotluse p 3 alap 4), ei pruugi olla võimalik maksukohustuse tasumine äritegevusest saadava tulu arvelt. Ettemaksukonto arestimine on proportsionaalne meede, arvestades, et see ei piira oluliselt äriühingu majandustegevust ja taotlusest tulenevalt ei ole välistatud, et maksukohustus tulevikus tulumaksukontrolli raames suureneb.
9.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Tagatise väärtus olema vähemalt 37 501,53 eurot, arvestades tagatise liigist sõltuvalt ka sundtäitmise kuludega. Samuti lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui XXXXX XXXXXXXXXX XX kannab tagatissumma 37 501,53 eurot deposiiti.
10.Kohus rahuldab taotluse, kuna leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud XXXXX XXXXXXXXXX XX ettemaksukonto arestimine summas 37 501,53 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
Vt eelviidatud äriregistri andmed.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.