X. X. ja Y. Y. kaebused Politsei- ja Piirivalveameti 09.02.2024 otsuste nr 12211150036-1; 12211150024-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebajate taotlused uuesti läbi Q. Q. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.02.2024 otsuse nr 12211150012-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad - X. X., Y. Y. ja Q. Q. Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 28.05.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldada otsus kaebajate välistavalt.
menetluskulud identifitseerimist
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31.07.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 09.02.2024 otsusega nr 12211150036-1, 12211150024-1 X. X. ja Y. Y. taotlused välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks (p 1); lükkas taotluse VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (p 2). On usutav, et X. X. ei nõustu Xxxxxxx juhtkonna poliitikaga. Samas ei pea PPA tõenäoliseks, et X. X.t võidakse Xxxxxxxl taga kiusata. X. X. pole Xxxxxxxl tegelenud ulatusliku opositsioonilise, aktivistliku, ajakirjandusliku või muu tegevusega, mis oleks võinud tingida Xxxxxxx võimude huviorbiiti sattumise ning ta ei ole ühegi partei või liikumise liige. Samuti ei ilmnenud X. X.ga läbiviidud vestlustest, et ta oleks oma poliitiliste vaadete tõttu sattunud konflikti Xxxxxxx ametivõimudega. Teda pole varasemalt seoses võimudevastase tegevusega kinni peetud, haldus- või kriminaalkorras karistatud ning ta pole Xxxxxxxl tagaotsitav. X. X. ka ise tunnistab, et tema lahkumine Xxxxxxxlt ei olnud tingitud hirmust võimaliku tagakiusamise ees. X. X. on rahvusvahelise kaitse menetluses korduvalt öelnud, et tema hirm võimaliku tagakiusu ees Xxxxxxxl põhineb tema endise abikaasa suhtes algatatud kriminaalmenetlusel, mis on X. X. sõnade kohaselt poliitiliselt motiveeritud. PPA on tuvastanud, et X. X. endise abikaasa suhtes kriminaalmenetlust algatatud ei ole. Seega ei ole X. X. tagakiusuhirm põhjendatud. X. X. ei osanud täpselt rääkida oma mehe varasemast aktivistlikust tegevusest ega kommenteerida tema suhtes väidetevalt algatatud kriminaalmenetluse sisu. Isegi olukorras, kui Xxxxxxx võimud otsustavad X. X.t üle kuulata, ei oskaks ta midagi inkrimineerivat enda või endise abikaasa kohta öelda. X. X. oli koos oma endise abikaasaga juba siis, kui ta oli liikumise „Xxxxxxxx“ liige. Seega ei ole tõenäoline, et X. X. võiks oma endise abikaasa „Xxxxxxxx“ liikmelisuse tõttu langeda tagakiusu ohvriks. X. X. ei ole Eestis või Xxxxxxxl aktiivselt osalenud võimudevastastes aktsioonides, ta ei ole teinud Xxxxxxxt toetavaid postitusi sotsiaalmeedias ega muud moodi väljendanud aktiivselt oma poliitilist positsiooni. Xxxxxxx võimud pole X. X.ga kontakti otsinud ning PPA ei ole tuvastanud X. X. käitumises midagi sellist, mille eest Xxxxxxx võimud võiksid teda karistada. X. X. on rahvusvahelise kaitse menetluses öelnud, et ta kardab võimalikku karistust Xxxxxxx sõja mittetoetamise eest. Xxxxxxxl elab miljoneid inimesi, kes ei toeta Xxxxxxx sõda Xxxxxxxs ning on tõenäoline, et suur osa nendest inimestest oma rahulolematust ühel või teisel moel ka väljendab, sh eravestlustes. PPA ei pea tõenäoliseks X. X. tagakiusamist Xxxxxxxle tagasipöördumise korral. X. X. ja tema laps on Xxxxxxx kodanikud, neil puuduvad tõsised tervisehädad ning X. X. ei ole Xxxxxxxl tagaotsitav. Samuti ei oota X. X.t Xxxxxxxle naastes ees aluseta kriminaalkaristus. Xxxxxxx ametkonnad on X. X.le ja tema lapsele passi väljastanud, millega on Xxxxxxx riigivõim näidanud, et X. X. ja tema laps on nende diplomaatilise kaitse all. Hetkel ei toimu Xxxxxxx territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku- või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu seada iga Xxxxxxx territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et X. X.t ohustaks Xxxxxxxle naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine. X. X. ja Y. Y. ei ole isikud, kes vastaksid VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse saaja määratlusele.
2.PPA tegi 09.02.2024 otsusega nr 12211150036-1 X. X.le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Xxxxxxxle vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 1); kohaldas VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 3-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 2).
3.PPA tegi 09.02.2024 otsusega nr 12211150024-1 Y. Y.ile VSS § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Xxxxxxxle vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 1); jättis VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu kohaldamata (p 2).
4.Tallinna Halduskohtule saabus 06.03.2024 kaebajate kaebus PPA 09.02.2024 otsuste nr 12211150036-1; 12211150024-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebajate taotlused. 2(12)
Haldusasi nr 3-24-683
5.PPA luges 09.02.2024 otsusega nr 12211150012-1 Q. Q. taotluse VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks (p 1); lükkas taotluse VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (p 2); taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p 2 ja p 9 alusel (p 3); tegi kaebajale VSS § 72 lg 1, lg 11 ja lg 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Xxxxxxxle vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 4); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 5). Võib pidada usutavaks, et Q. Q. on Xxxxxxx kodanik, kes ei nõustu Xxxxxxx juhtkonna poliitikaga. PPA ei pea tõenäoliseks, et Q. Q. võiks olla Xxxxxxxl tagakiusuohus. Ei saa välistada, et Q. Q., olles paremäärmusliku liikumise „Xxxxxxxx“ liige, sattus teatud momendil võimude huviorbiiti ning teda peeti korduvalt kinni. Vaatamata väidetavatele konfliktidele Xxxxxxx ametivõimudega, mis kestsid 2015. aastani, jätkas Q. Q. Xxxxxxxl elamist 2019. aastani. Q. Q. ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et teda on Xxxxxxxl korduvalt kinni peetud või et tema suhtes on kasutatud füüsilist vägivalda või psühholoogilist survestamist. Haavatavuse hindamisel ei toonud Q. Q. vaimse või füüsilise vägivalla kogemist välja. Peale Eestisse saabumist on Q. Q. korduvalt viibinud oma päritoluriigis ning mingeid probleeme tal seal enda sõnade kohaselt ei tekkinud. „Xxxxxxxx“ on Xxxxxxxl tegutsenud neonatsliku paremäärmusliku organisatsioonina, mille liikmed on õhutanud poliitilist, sotsiaalselt ja rahvuste vahelist vaenu. Selle liikmed on oma vaadete propageerimiseks pannud toime isikuvastaseid kuritegusid ja väärtegusid. Selle liikumise asutaja M. M. oli paremäärmuslik radikaal, kes pani toime isikuvastaseid kuritegusid ning õhutas sotsiaalmeedia vahendusel ka teisi paremäärmuslasi neid toime panema. Asjaolu, et Xxxxxxx ametivõimud kasutasid „Xxxxxxxx“ liikmete suhtes erinevaid kriminaal- ja haldusmenetluslikke meetmeid, ei anna alust arvata, et pelgalt seetõttu on tegemist Xxxxxxxl tagakiusatud isikutega. Ka Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides ennetatakse ja tõkestatakse aktiivselt paremäärmuslike isikute tegevust. Peale Eestisse saabumist on Q. Q. korduvalt käinud Xxxxxxxl, nii 2019, 2020 kui ka 2021. aastal. Alates 2015 aastast hoidus Q. Q. aktiivsest poliitilisest tegevusest, teda ei peetud alates 2015. aastast kinni, ta ei saanud haldus- või kriminaalkorras karistada ning ta sai korduvalt takistusteta Xxxxxxx riigipiiri ületada. Xxxxxxx võimudel puudus kavatsus teda taga kiusata. Q. Q.i esitatud dokumentide kohaselt kahtlustatakse teda selles, et 14.06.2022 levitas sotsiaalvõrgustiku VKontakte kaudu oma kontol ning suhtlusgrupis Pro X./Novotšeboksarsk/Tšuvaššia videomaterjale „Ei sõjale!“, „Aitab olla okupant Xxxxxxxs!“, „VF RJ reaalne olukord rindel Xxxxxxxs“, mis olid suunatud Xxxxxxx relvajõudude diskrediteerimisele ning seega sisaldas tema tegevus Xxxxxxx KrK § 280.3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu tunnuseid. Kuivõrd Q. Q. pole esitanud PPA-le kriminaalmenetluse originaaldokumente, pole nende autentsuses võimalik veenduda ning PPA-l on alust kahelda ka nende olemasolus. Kõnealustest dokumentidest nähtub, et kriminaalasja algatamise määrus ja kuriteokahtlustuse teatis olid koostatud 24.06.2022. Samal ajal on mõlemas dokumendis tuginetud eksperdi A. A. Vassiljevi hinnangule, mis oli tehtud 03.07.2022. Seega ei saa antud dokumendid olla tõesed, sest need tuginevad peale nende koostamist tehtud eksperthinnangule, mis pole võimalik. Antud dokumentide usaldusväärsust vähendab veelgi asjaolu, et kriminaalasja algatamise määruses on ekslikult kajastatud kellegi P. A. X. andmed. Kuriteokahtlustuse teatise ja kriminaalmenetluse algatamise määruse kohaselt tegi Q. Q. Xxxxxxxt pooldavaid postitusi enda sotsiaalmeedia VKontakte profiilil ja suhtlusgrupis. Q. Q. pole kõnealuseid postitusi PPA-le esitanud ning tema sotsiaalmeedia profiilide vaatluse käigus pole PPA tuvastanud ühtegi Xxxxxxxt toetavat postitust. Kuriteo kahtlustuse teatise ja kriminaalasja algatamise määruse kohaselt sai Q. Q. 07.03.2022 halduskorras karistada X. linna X. rajooni kohtu poolt. Kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit enda halduskorras karistamise kohta ning ta ei viidanud halduskorras karistamisele „Xxxxxxx relvajõudude diskrediteerimise“ eest ka rahvusvahelise kaitse vestlustes. Q. Q. piirdus selgitusega, et teda on varasemalt võetud vastutusele ühel korral 2015. aastal Adolf Hitleri foto jagamise eest sotsiaalmeedias. Seega ei ole Q. Q. suusõnalised ütlused kooskõlas tema poolt esitatud kirjalike materjalidega, mis oluliselt vähendab tema üldist usaldusväärsust. Q. Q.i esitatud Xxxxxxx 3(12)
Xxxxxxxxxxxxx Siseministeeriumi X. linna siseasjade valitsuse politseijaoskonna nr 1 koostatud kuriteokahtlustuse teatis ning Kriminaalasja algatamise ja menetlusse võtmise määrus nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ole tõesed. Seega on Q. Q. rahvusvahelise kaitse menetluses esitanud teadvalt valedokumente. Q. Q. on öelnud, et ta kardab võimalikku karistust seoses M. X. suhtlemisega. Olemasolevatel andmetel lahkus M. X. Xxxxxxxlt juba 2014. aastal. Q. Q. jätkas Xxxxxxxl elamist kuni 2019. aastani ning peale Eestisse kolimist on korduvalt seal käinud. Kui Xxxxxxx võimud oleksid teadlikud tema suhtlemisest M. X. ja kui neil oleks kavatus Q. Q.it selle eest karistada, siis nad oleksid seda juba teinud. Q. Q. on rahvusvahelise kaitse menetluses öelnud, et ta kardab saada karistada separatistlike üleskutsete tegemise eest. Y. Y. on esitas 2 kuvatõmmist Telegrami kanalitest, millel ta seisab Xxxxxxx saatkonna ees Tallinnas plakatiga „Biarmia peab olema vaba“ („Bjarmia will bee free“). Telegrami postitustes ning ühes Xxxxxxx meedias avaldatud artiklis on kaebajale viidatud, kui „Tšuvaši-Volga Bulgaaria suursaadikule Eestis“. Samuti on Q. Q. osalenud jutusaates M. X. sotsiaalvõrgustikus Youtube. Ei ole tõenäoline, et Q. Q.it võidakse Xxxxxxxl nimetatud tegevuste eest kriminaalkorras karistada. Q. Q.i väidetud tegevus Tšuvaššia iseseisvumise toetamiseks ei ole olnud pikaajaline, järjepidev ega ka aktiivne. Q. Q.i viidatud üksikpikett toimus ühel korral 2023. a mais. Enne ega ka pärast seda ei ole Q. Q. enam pikettidel osalenud ning teda pole selle eest halduskorras vastutusele võetud. Kõnealune pikett ei olnud seotud Tšuvaššiaga, kus Q. Q. Xxxxxxxl viibides elas, vaid „Biarmiaga“. Tegemist on muistsetes Skandinaavia saagades mainitud piirkonnaga, mis võis paikneda Valge mere rannikul ning mille seos kaebajaga jääb arusaamatuks. Q. Q.i enda sõnade kohaselt palusid tal seal osaleda tema sõbrad. Kumbagi Telegrami postitust on näinud alla tuhande inimese. „Vaba Pomorje“ kanalil on kaebaja postitustel ligi 600 tellijat ning „Free Chuvashia“ kanalil on ligi 1100 tellijat. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõenäoline, et Xxxxxxx võimud võiksid antud piketist teada saada. Isegi juhul, kui Xxxxxxx võimud peaksidki antud üksikpiketist teada saama, ei ole päritoluriigi infole tuginedes tõenäoline, et kaebajale võidakse üksiku aktsiooni eest määrata kriminaalkaristus. Käesolevaks ajaks on PPA tuvastanud, et Q. Q. on osalenud videos koos M. X.. Kõnealuses videos ei sisaldu sellist materjali, mille tõttu taotlejat võidaks Xxxxxxxl taga kiusata. Q. Q. pole antud videos viidanud, et ta oleks aktiivselt tegutsenud Tšuvaššia iseseisvumise nimel ning PPA ei ole samuti tuvastanud, et Q. Q. oleks kõnealuses videos teinud mingeid aktiivseid ülekutseid Tšuvaššia eraldumiseks. Q. Q. on ka ise tunnistanud, et ta on end tagasi hoidnud eesmärgiga mitte „veelgi raskendada“ oma olukorda ning et ta ei osalenudki vaba Tšuvaššiaga seotud liikumises. Q. Q. on samuti öelnud, et ta on meelega käitunud ettevaatlikult, et mitte rikkuda Xxxxxxx seadusi. Antud videot on näinud ligi 1000 inimest, mis on väike arv Xxxxxxx elanikkonna kontekstis. Q. Q.i esitatud Xxxxxxxkeelses artiklis on küll tema nimi mainitud viitega, et ta on „Vaba Tšuvaššia esindusorgani“ liige, kuid samal ajal pole rahvusvahelise kaitse menetluses ilmnenud selliseid asjaolusid, mille tõttu võiksid Xxxxxxx võimud kaebajat kriminaalkorras vastutusele võtta või sellest huvituda. Q. Q.it pole varasemalt karistatud, Q. Q. pole korraldanud koosolekuid, ta pole teinud aktiivseid üleskutseid Tšuvaššia iseseisvumiseks, ta ei ole ärgitanud Tšuvaššia elanikke Xxxxxxx võimudele vastupanu osutama ning tema tegevus pole aktiivset kajastust leidnud. Samuti puudub info, et Q. Q. oleks reaalselt tegutsenud „Vaba Tšuvaššia esindusorgani“ liikmena. Asjaolu, et Xxxxxxx väljaanne ja 2 Telegrami postitust on viidanud Q. Q.ile, kui „Tšuvaši-Volga-Bulgaaria suursaadikule Eestis“, ei muuda asjaolu, et kaebaja ei ole teinud midagi sellist, mille eest Xxxxxxx võimud võiksid teda tagakiusata. Isegi juhul, kui Xxxxxxx võimud saavad sellest teada, kui nad otsustavadki sellele reageerida ja tõlgendavad kaebaja tegevust „üleskutsetena separatismile“, siis tuginedes päritoluriigi informatsioonile on tõenäoline, et Q. Q. saab karistada halduskorras, mida ei saa lugeda tagakiusuks Genfi konventsiooni mõttes. Käesolevaks ajaks ei ole Xxxxxxx võimude esindaja Q. Q.iga antud videoga seoses ühendust võtnud või mingeid teateid edastanud. Eelnev kinnistab PPA veendumust, et Xxxxxxx võimud ei ole kaebaja tegevusest teadlikud. Q. Q. üksikpikett „Biarmia“ iseseisvumiseks toimus 2023. a mais ning M. X.i videos osales kaebaja 2023. novembris. Seega osales Q. Q. piketil ligi 6 kuud peale rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist ning jutusaates ligi aasta peale rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Rahvusvahelise kaitse menetluses pole selgunud, et Q. Q. oleks kunagi varem tegelenud Tšuvaššia 4(12)
võimaliku iseseisvumisega. Q. Q. pole suutnud veenvalt põhjendada, miks ta otsustas osaleda 2023. a mais piketil „Biarmija“ toetuseks või seejärel 2023. a novembris M. X.i jutusaates või miks ta on lasknud end positsioneerida „Tšuvaši-Volga Bulgaaria suursaadikuna Eestis“. Kaebaja enda sõnade kohaselt pole ta kunagi varasemalt Tšuvaššia iseseisvumisega tegelenud. Puudub isiklik soodustav tegur, mis lubaks arvata, et Q. Q. võiks olla kuidagi suuremas ohus kui ülejäänud Xxxxxxx elanikkond. A. Samokaev ei ole isik, kes vastaks VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse saaja määratlusele.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 06.03.2024 Q. Q.i kaebus PPA 09.02.2024 otsuse nr 122111500121 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus.
7.Tallinna Halduskohus liitis 15.03.2024 määrusega haldusasjad nr 3-24-682 ja nr 3-24-683 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-24-682.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
X. X. ja Y. Y.
8.X. X. kardab Xxxxxxxle tagasisaatmist, kuna tema abikaasa vastu algatati kriminaalmenetlus Xxxxxxx sõja kritiseerimise eest. Samuti kuuluvad Xxxxxxxl riskirühma inimesed, kes lahkusid Xxxxxxxlt omal vabal tahtel ja kes kritiseerivad Xxxxxxx poliitikat välismaal, eriti Xxxxxxx rünnakut Xxxxxxx vastu. X. X. kardab ka Xxxxxxxle naasmisel sattuda denonsseerimise ohvriks. Alates sõja algusest on Xxxxxxxl rahvakaebuste praktika võtnud enda alla hiiglaslikud mõõtmed. Endine KGB ja Xxxxxxx välisluure teenistuse töötaja S. S. väitis, et riigis on umbes 4,5 miljonit informaatorit.
9.Õiguskaitseorganitele teatamise põhjuseks võib olla eravestlus sõjalisest erioperatsioonist restoranis või supermarketis, Xxxxxxx laulude kuulamine, lihtsalt Xxxxxxx lipp. Samuti satuvad kodanikud kõige sagedamini kohtu alla selle eest, et nad on hooletult kirjavahetust pidanud sõnumirakendustes. On teada juhtum, kus inimene mõisteti seitsmeks aastaks üldreziimiga kolooniasse selle eest, et ta arutas eratelefonivestluses Xxxxxxx sõda.
10.X. X. viibib Eesti territooriumil, mille Xxxxxxx on ametlikult tunnistanud „ebasõbralikuks“. X. X. väljendas oma isiklikus kirjavahetuses sõpradega ja telefonivestlustes sugulastega korduvalt nördimust Xxxxxxx tegevuse üle Xxxxxxxs. Arvestades Xxxxxxx poolt uute ja sageli muutuvate seaduste vastuvõtmist, on alust arvata, et X. X.t võib ähvardada tagakiusamine Xxxxxxxle naasmise korral.
11.Kaasaegsel Xxxxxxxl on levinud ka vanemate denonsseerimine. Kuulsaim juhtum leidis aset Moskalevi perekonnaga, kui koolitüdruk Maša isa vastu koostati protokoll tema tütre sõjavastase joonistuse eest. Novosibirskis kaebasid lapseombudsmanile väidetava halva täitmisega seotud vanemate kohustuste täitmata jätmise üle. Kaebajaid häiris, et mees "süstib patsifismi väärtusi" oma pojale, julgustab teda kasutama Xxxxxxx lippu fraasiga "Ei sõjale" ning viis isegi lapse "vaenulikku" Gruusiasse puhkusele. aebaja rahvusvahelise kaitse taotlust tagasi lükata.
12.X. X. väljasaatmine Xxxxxxxle on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. X. X.t ootab Xxxxxxxl potentsiaalne tagakius ning sattumine vägivalla ohvriks. X. X.l on olemas side sihtriigiga, millest tulenevalt on tal võimalik sinna lahkuda. Eelnev ei välista, et X. X.t ootab koduriigis tagakius. Vastustaja ei ole antud asjaoluga otsuse tegemisel arvestanud.
Q. Q.
13.Q. Q. kardab tagasisaatmist Xxxxxxxle, kuna Xxxxxxxl on algatatud tema vastu kriminaalasi Xxxxxxx kriminaalkoodeksi paragrahvi 280.3 alusel "Avalikud teod, suunatud Vene Xxxxxxxxxxxxx relvajõudude kasutamise diskrediteerimisele...", mille raames võib teda oodata kuni viieaastane vangistus. 5(12)
14.Q. Q.il ei ole Eestis viibides võimalik hankida originaaldokumente. Xxxxxxx ametnikele ei ole Q. Q.i elukoha aadress Eestis objektiivsetel põhjustel teada. Enda turvalisuse huvides väldib Q. Q. Xxxxxxx ametivõimudele oma Eesti aadressi teatamist. Q. Q.i käsutuses on fotod kuriteokahtlustuse teatest, kriminaalasja algatamise ja menetlusse võtmise resolutsioonist, samuti kutsed kahtlustatava ülekuulamiseks.
15.A. Samokavil on tõsiseid raskusi oma kriminaalasja materjalidele juurdepääsu saamisel, kuna advokaatide kogukond on hiljutiste intsidentide ja ähvarduste taustal, sh mõnede neist välisagentideks tunnistamise tõttu, allutatud süstemaatilistele piirangutele, mis takistavad normaalse kaitse teostamist. Seetõttu ei ole Tšeboksary linnas advokaate, kes sooviksid Q. Q.i asjaga tegeleda. Advokaate takistatakse süstemaatiliselt nende kutsealaste kohustuste täitmisel. Keeldumised juurdepääsust uurimisvanglatele ja politseiosakondadele, keeldumised dokumentide lisamisel ja materjalidega tutvumisel, keelud astuda konkreetsetesse kriminaalasjadesse - kõik need on ilmselged advokaatide protseduuriliste õiguste rikkumised. Selline vastuseis advokaatidele ei ole konkreetsete kriminaalasjadega seotud väga spetsiifiline nähtus. Selline süstemaatiline FSB surve, ei vasta kriminaalmenetluse seadusandluse normidele.
16.Seoses PPA argumentidega, kus väideti, et "dokumendid ei saa olla usaldusväärsed, kuna need põhinevad nende koostamise järel tehtud hinnangul, mis on aga võimatu," võis tekkida uurija poolt tehtud eksperthinnangu tõttu, mis omakorda tulenes tema piiratud vene keele oskusest ja oli tahtlik, eesmärgiga raskendada Q. Q.il õigusteenuste saamist Xxxxxxx territooriumil või seoses rahvusvahelise kaitse saamisega muudes riikides. Xxxxxxx uurijate tehtud tööde, protokollide ja muude ametlike dokumentide tahtlik moonutamine on süstemaatiline ja tahtlik tegevus, mille eesmärk on takistada juurdepääsu õiglasele õigusemõistmisele ja raskendada üksikisikutel sobiva õiguse hankimist.
17.Arvestades Q. Q.i tausta, on ta Xxxxxxx riigi silmis riigi vaenlane. Viimasel ajal on meedias ilmunud teave, et Xxxxxxx kõrged ametnikud ja parlamendi liidrid annavad märku, et Xxxxxxx kavatseb karistada neid isikuid, kes põgenesid Xxxxxxxlt seoses sõjaga ja viibides välismaal kritiseerivad Xxxxxxx riigipoliitikat. Nimetatud ähvardused ei ole vormistatud seadusena, kuid tuleb võtta arvesse Xxxxxxx sisepoliitika arendamise vektorit. Alates eelmise aasta veebruarist on Xxxxxxxl sõjast põhjustatud hüsteeria ning valitseb diktatuur. Tihti avaldatakse meedias andmeid sellest, et Xxxxxxx kohtud teevad otsuseid „dissidentide“ suhtes, mis muutuvad kogu aeg karmimaks. Karistuse aluseks võib olla mittenõusolek riigi poliitikaga.
18.Xxxxxxxl võib saada tagakuisu subjektiks isik, kes ei ole nõus Xxxxxxx välispoliitikaga ja avaldab sõjavastaseid vaateid. PPA ei ole analüüsinud asjaolu, et kaebaja taustaga inimene satub Xxxxxxxle naasmisel kohe võimuorganite huvisfääri ja ning tema tausta kontrollivad julgeolekuorganid, kes on teadlikud tema väljaütlemistest ning tema suhtes algatatud menetlustest.
19.Kaebaja väljasaatmine Xxxxxxxle on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kaebajat ootab Xxxxxxxl potentsiaalne tagakius ning sattumine vägivalla ohvriks. Kaebajal on olemas side päritoluriigiga, millest tulenevalt on tal võimalik sinna lahkuda. Eelnev ei välista, et kaebajat ei hakata koduriigis tagakiusama. Vastustaja ei ole nimetatud asjaoluga otsuse tegemisel arvestanud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
20.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Kuigi PPA möönab, et varjupaigataotlejatel ei pruugi alati olla võimalik kõiki enda väiteid dokumentaalselt tõendada, ei muuda see asjaolu, et Q. Q.i kriminaalmenetluse dokumentide autentsuses ei ole võimalik veenduda. PPA on enda otsuses nr 12211150012-1 põhjalikult analüüsinud Q. Q.i kriminaalmenetluse dokumente ning põhjendatult leidnud, et nimetatud dokumendid ei ole ehtsad. Q. Q.i väide, et dokumentides esinev vastuolu kuupäevades võis tuleneda uurija piiratud vene keele oskusest ja olla tahtlik eesmärgiga raskendada
6(12)
Q. Q.i õigusteenuste saamist Xxxxxxx territooriumil või rahvusvahelise kaitsega muudes riikides, on esitatud hüpoteesina.
21.Q. Q. viitab artiklile, milles soovitatakse (sõjavastastel protestidel osalemise eest kinnipidamisel) otsida uurija vigu kuupäevades ja protokollides, kuid viidatud artiklist ei nähtu kaebuses esitatud väide, et tegemist oleks süstemaatilise ja tahtliku tegevusega, mille eesmärgiks on takistada juurdepääsu õiglasele menetlusele ja raskendada sobiva õigusabi saamist.
22.Q. Q.i kriminaalmenetluse dokumentides esinev vastuolu kuupäevades ei ole olnud ainsaks asjaoluks, mille alusel PPA pidas esitatud dokumente ebausaldusväärseteks, kuid kindlasti on see kahandanud dokumentide usaldusväärsust. PPA otsuses nr 12211150012-1 on põhjalikult välja toodud põhjendused, kuidas PPA jõudis oma järeldusteni dokumentide usaldusväärsuse osas. Kaebuses ei ole esitatud PPA järeldusi ümberlükkavaid argumente või tõendeid.
23.Põhjendamata on Q. Q.i väide, et X. linnas ei ole advokaate, kes sooviksid tema asjaga tegeleda. Xxxxxxx ei ole demokraatlik õigusriik ning Xxxxxxxl on õigusabi osutajate tööd piiratud (survestamine, välisagendiks kuulutamine jms). Eeltoodu aga ei tähenda, et olukord oleks automaatselt ning vahetult laiendatav Q. Q.ile.
24.PPA on otsuses nr 12211150012-1 arvestanud, et Xxxxxxxl kehtivad sõjaväetsensuuriga seotud seadused võimaldavad meelevaldset tõlgendamist, analüüsinud asjakohast päritoluriigi informatsiooni ning teinud põhjendatud järelduse. Kaebuses esitatud argumendid ei lükka ümber PPA järeldusi. Arvestades Xxxxxxx ligi 140-miljonilist elanikkonda, kinnipidamiste arvu ning algatatud kriminaalmenetluste arvu, ei ole kaebaja kriminaalkorras karistamine tõenäoline. Kuigi kaebuses esitatud väited Xxxxxxx õigussüsteemi puuduste kohta on iseenesest õiged, ei saa pelgalt sellistele väidetele tuginedes jaatada Q. Q.i varjupaigavajadust. Ka kaebuses on välja toodud, et süüdimõistvad kohtuotsused ja trahvid arvamuste eest loovad hirmu ja sõnavabaduse allasurumise õhkkonda, ehk tegemist on Xxxxxxx ressursside piiratuse tingimustes eelkõige hirmutamistaktikaga. Päritoluriigi informatsioonist ei nähtu, et Xxxxxxxl toimuks kõikide teisitimõtlejate valimatu ja süstemaatiline tagakiusamine.
25.Q. Q. ei ole esitanud kaebuses viidatud meediaartikleid. Q. Q. ei ole Xxxxxxxlt põgenenud seoses sõjaga, ega ole välismaal viibides kritiseerinud Xxxxxxx riigipoliitikat viisil, mis annaks alust arvata, et see võiks saada Xxxxxxx ametivõimudele teatavaks.
26.PPA otsuses nr 12211150012-1 ei ole terminit „välisagent“ kordagi mainitud ega kaebuses viidatud väidet esitatud. PPA ei ole seisukohal, et välisagentide nimekirjas olemine oleks kohustuslikuks eeltingimuseks, et isik satuks tagakiusamise ohtu.
27.Vastustaja ei nõustu, et Q. Q.i väljasaatmine Xxxxxxxle oleks vastuolus VSS § 171 põhimõtetega.
28.PPA on otsuses nr 12211150012-1 analüüsinud Q. Q.i väiteid ja esitatud tõendeid tema suhtes kriminaalmenetluse algatamise kohta ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et Q. Q.i suhtes ei ole Xxxxxxxl kriminaalmenetlust algatatud. PPA on otsuses nr 12211150036-1; 12211150024-1 (lk-d 7, 10) leidnud, et X. X. ei ole Xxxxxxxl viibides oma meelsust aktiivselt avaldanud, ega ole seda teinud ka Eestis. Seega puudub alus arvata, et Xxxxxxx ametivõimud oleksid teadlikud või neile saaks teatavaks X. X. poliitilised vaated.
29.PPA on otsustes nr 12211150036-1; 12211150024-1 (lk 11-12) analüüsinud pealekaebamisega seotud väiteid ning pole pidanud tõenäoliseks, et X. X. käitumine võiks tingida tema kohta kaebuste esitamist. Ainuüksi asjaolust, et Xxxxxxxl on levinud pealekaebamine ei võimalda järeldada, et X. X. puhul esineks reaalne pealekaebamise risk.
30.Asjaolu, et X. X. viibib hetkel Eesti territooriumil ning Xxxxxxx on nimetanud Eestit „ebasõbralikuks riigiks“ ei ole alus X. X. pagulasena tunnustamiseks.
7(12)
31.X. X. on 14.03.2023 vestlusel selgitanud, et kuna osa tema sugulasi töötab riigistruktuurides, siis sugulased kardavad temaga isegi telefonis rääkida. Oma 05.02.2024 e-kirjas kirjeldab kaebaja üldsõnaliselt, et kardab saada Xxxxxxxl sõprade pealekaebuste ohvriks, sest „ei toeta SVOd (sõjaline erioperatsioon) ning räägib positiivselt oma elust Eestis.“ Puuduvad tõendid, et X. X. oleks isiklikus kirjavahetuses sõpradega ja telefonivestlustes sugulastega korduvalt väljendanud nördimust Xxxxxxx tegevuse üle Xxxxxxxs. PPA-le saadetud e-kirjas nimetab X. X. Xxxxxxx algatatud sõda sama terminiga, mida kasutatakse Xxxxxxx propagandakanalites.
32.Kuigi Xxxxxxxle naasmine võib mõjutada lapse vaimset heaolu, ei ole tegemist niivõrd intensiivse mõjutusega, mille tõttu peaks kaebajate lapsele andma rahvusvahelist kaitset. Y. Y.iga seotud asjaolud on seotud vanemate poolt esile toodud asjaoludega. Kuna kaebajate suhtes tagakiusamist ei esine, ei ole ka põhjendatud alaealise lapse perest äravõtmiseks. Lapse huvides on elada ja kasvada koos oma vanematega.
33.Haldusmenetluse materjalidest ega kaebusest ei nähtu, et X. X. suhtes oleks algatatud menetlusi. Asjaolu, et kaebajatele ei meeldi PPA järeldused, ei tähenda, et tegemist oleks väärate järeldustega. PPA on õigesti hinnanud, et kaebajad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajateks. Samuti on PPA seaduspäraselt teinud kaebajatele ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Xxxxxxxle vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva ning kohaldanud Q. Q.ile ja X. X.le sissesõidukeelud 3-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus analüüsib kaebustes esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud otsuste põhjendusi, kuna otsustes tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsused on hästi struktureeritud ja loetavavad ning otsuste järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad.
35.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lgs 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).
Q. Q.
36.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Q. Q. on Xxxxxxx kodanik, kes ei nõustu Xxxxxxx juhtkonna poliitikaga. Samuti ei vaielda selle üle, et et peale Xxxxxxx täiemahulist sissetungi 8(12)
Xxxxxxxsse 24.02.2022 on Xxxxxxx võimud hakanud senisest aktiivselt piirama sõnavabadust ning vastu on võetud mitmeid tsenseerivaid seadusi. Samuti ei eita vastustaja, et Q. Q. on liikumise „Xxxxxxxx“ liige ning võis olla teatud momendil võimude huviorbiidis.
37.Kaebaja kardab Xxxxxxxle naasmist, kuna Xxxxxxxl on algatatud tema vastu kriminaalasi, mille raames võib teda oodata kuni viieaastane vangistus. Kaebaja esitas PPA-le 24.06.2022 Xxxxxxx Xxxxxxxxxxxxx Siseministeeriumi X. linna siseasjade valitsuse politseijaoskonna nr 1 koostatud kuriteokahtlustuse teatise ning kriminaalasja algatamise ja menetlusse võtmise määruse nr 1220197003800039980. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt kahtlustatakse Q. Q.it selles, et 14.06.2022 levitas ta sotsiaalvõrgustiku „VKontakte“ kaudu oma kontol ning suhtlusgrupis „Pro X./Novotšeboksarsk/Tšuvaššia“ videomaterjale „Ei sõjale!“, „Aitab olla okupant Xxxxxxxs!“, „VF RJ reaalne olukord rindel Xxxxxxxs“, mis olid suunatud Xxxxxxx Xxxxxxxxxxxxx relvajõudude diskrediteerimisele ning seega sisaldas tema tegevus VF KrK § 280.3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu tunnuseid (dtl 216-218). PPA seadis nimetatud tõendite ehtsuse vaidlustatud otsuses kahtluse alla, kuna dokumentidest nähtub, et nii kriminaalasja algatamise määrus kui ka kuriteokahtlustuse teatis olid koostatud 24.06.2022. Samal ajal on mõlemas dokumendis tuginetud eksperdi A. A. Vassiljevi hinnangule, mis oli tehtud 03.07.2022. Samuti on kriminaalasja algatamise määruses kajastatud kellegi P. A. X. andmed. Koos kaebusega esitas kaebaja täiendavalt nimetatud nn originaaldokumentide koopia ning haldusasjas toimunud kohtuistungil esitas Q. Q. väidetavalt originaaldokumendid (dtl 416-418). Esitatud tõendeid visuaalselt hinnates nõustub kohus vastustajaga, et tegemist ei ole samade dokumentidega. Sisu on tõenditel sama, kuid ndokumendil kirö originaaldokumendil on puudu klammerdaja auk, mis nähtub varemesitatud koopial. Lisaks on erinev templite asukoht ning erinevad on ka dokumendi allkirjastanud inimese allkirjad. Kuivõrd kaebaja väite kohaselt esitas ta originaali, millest on tehtud varemesitatud koopia, siis dokumentide välimus kaebaja väiteid ei kinnita. Kaebaja ei osanud kohtuistungil ka selgitada, kes talle väidetavalt originaaldokumendid Xxxxxxxlt Eestisse tõi. Kaebaja oskas üksnes öelda, et tegemist on Tallinnas õppiva üliõpilase X.. Kohus uuris istungil, kus on kirjaümbrikud, kust nähtuks saatmsie kuupäevad, kuid kaebaja sellele küsimusele vastata ei osanud. Kohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et dokumdndid oleksid esitatud ilma ümbritukuteta. Lisaks osundas kohsu ka istungil asjaolule, et dokumendid nägid välja puhtad ja sirged, ühe horisontaalse kokkulurdmisjoonega, nagu oleksid nad äsja välja trükitud. Kaebaja kinnitatud pika ja keerulise transpordiahela korral oleks dokumentidel pidanud olema mingeidki kulumisjälgi.
38.Kohus ei pea usutavaks Q. Q.i väidet, et Xxxxxxx ametnikud moonutavad tahtlikult inimest süüstavaid dokumente. Väidetavalt esitas Q. Q. korduvalt samad dokumendid, st algselt oli tegemist (mh kinnitatud) koopiatega ning hilisemalt originaaliga, mis tähendab, et koopia ei saa erineda originaalist ei sisuliselt ega visuaalselt. Samuti ei ole usutavad kaebaja väited osas, et vead on tulnud ametnike vene keele oskamatuse tõttu (protokolli p 7, dtl 294) Pigem viitavad nimetatud asjaolud sellele, et tõendid on fabritseeritud, et kinnitada kaebajate väiteid rahvusvahelise kaitse saamiseks. Eeltoodu tõttu loeb kohus originaalide pähe esitatud dokumendid ebaehtsateks ja see kinnitab PPA järeldusi, et kaebajad on esitanud Q. Q.i kriminaalmenetluse kohta valeväiteid.
39.Väidetavalt tegi Q. Q. kuriteokahtlustuse teatise ja kriminaalmenetluse algatamise määruse kohaselt Xxxxxxxt pooldavaid postitusi enda sotsiaalmeedia „VKontakte“ profiilil ja ka suhtlusgrupis. Q. Q. ei esitanud vastavaid postitusi haldus- ega kohtumenetluse käigus. Q. Q.i sotsiaalmeedia profiilide vaatlusel ei tuvastanud PPA ühtegi Xxxxxxxt toetavat postitust (dtl 273279). Samuti tuleneb kuriteokahtlustuse teatisest ja kriminaalasja algatamise määrusest, et X. linna X. rajooni kohus karistas Q. Q.it 07.03.2022 halduskorras, kuid kaebaja vastavat otsust tõendina ei esitanud. PPA kogutud andmete järgi Q. Q.it karistatud ei ole (dtl 266-272).
40.Q. Q. tõi kaebuses välja, et Xxxxxxxl hakatakse karistama neid inimesi, kes põgenesid Xxxxxxxlt seoses sõjaga ja viibides välismaal kritiseerivad Xxxxxxx riigipoliitikat. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12.12.2023 kohtuotsuse p-s 18.8, et: „Kui taotleja alustas poliitilise 9(12)
tegevusega alles eksiilis või muutis selle oluliselt intensiivsemaks, peab ta ära näitama veenvad põhjendused, et tema motiivid olid siirad. Tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse saajal ei ole takistust intensiivistada poliitilist tegevust pärast kaitse saamist. Varjupaigamenetluse ja kohtumenetluse ajal aga ei saa taotlejal olla lõplikku kindlust, et ta ei pea pöörduma tagasi päritoluriiki. Mistahes eksiilis toimunud poliitilise tegevuse arvestamine avaks ulatusliku võimaluse isikutele moonutada oma subjektiivse käitumisega rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi. Genfi konventsiooni ja direktiivi eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele.“
41.Q. Q. esitas haldusmenetluses kaks kuvatõmmist Telegrami kanalist, kus ta väidetavalt seisab Xxxxxxx saatkonna ees Tallinnas plakatiga „Biarmia peab olema vaba“ (Bjarmia will bee free). Telegrami postitustes ning ühes Xxxxxxx meedias avaldatud artiklis on Q. Q.ile viidatud, kui „Tšuvaši-Volga Bulgaaria suursaadikule Eestis“. Samuti on Q. Q. osalenud jutusaates M. X. sotsiaalvõrgustikus Youtube (dtl 223-228). Ka Q. Q. ise kinnitas vestlusel PPA-ga, et tema poliitiline tegevus toimus enne 2015.a (p 23, dtl 290). Hilisemalt tõi Q. Q. välja, et ei ole arvamusliider ega tegelenud ka Eestis aktiivselt poliitilise tegevusega, kuna ei soovi sattuda võimude huviorbiiti (protokolli p 17, 18, dtl 296). PPA tuvastas, et Q. Q. osales videos koos M. X.. Kõnealuses videos ei sisaldu sellist materjali, mille tõttu taotlejat võidaks Xxxxxxxl taga kiusata, st Q. Q. ei teinud ülekutseid Tšuvaššia eraldumiseks vms. Videot on näinud u 1000 inimest. Ei ole tõenäoline, et Xxxxxxx võimud võivad Q. Q.it seostada M. X. viimasega suhtlemise tõttu. Kaebaja ei vaidlusta PPA tuvastatut, et M. X. lahkus Xxxxxxxlt 2014. aastal. Seega oleksid Xxxxxxx võimud soovi korral karistanud Q. Q.it juba varasemalt.
42.Q. Q.i esitatud Xxxxxxxkeelses artiklis ja Telegrammi postitustes on tema nime seostatud „Vaba Tšuvaššia esindusorgani“ liikmena, kuid sele tõenduseks ei ole Q. Q. midagi muud esitanud. Kohus nõustub PPA-ga, et nimetatud asjaolusid aluseks võttes ei satu Q. Q. Xxxxxxx võimude huviorbiiti. Tegemist on üksikute ülesastumistega, millest saab järeldada, et Q. Q. ei näita järjepidevalt üles poliitilist aktiivsust, mis võiks kaasa tuua võimudepoolse võimaliku huvi. Q. Q. eeldab üksnes ise, et ta on sattunud või võib sattuda Xxxxxxx võimude huviorbiiti. Q. Q.i esitatud tõendid ja päritolumaa info tema väiteid ei kinnita.
43.Tõenäosust, et Q. Q.it võiks Tšuvašši Vabariigi iseseisvuse toetamise tõttu tabada Xxxxxxxle tagasi pöördudes tagakius, saab pidada väikseks. Q. Q. lõpetas vastavasisulised postitused juba 2015. a ja ka Eestis on ta osalenud üksnes ühel vastavasisulisel kogunemisel. Q. Q. on Xxxxxxxlt lahkunud ning naasnud korduvalt (vt pass dtl 197-210), millele ei ole järgenud Xxxxxxx võimude poolt mingeid sanktsioone. Seega puudub alus järeldada, et Q. Q.i naasmisel Xxxxxxxle oleks olukord erinev. Rahvusvahelise kaitse vajaduse tõenäosust kahandab ka asjaolu, et Q. Q. saabus Eestisse esmakordselt 06.12.2018, kuid rahvusvahelise kaitse taotluse esitas 15.11.2022, s.o 1 päev enne tema Eestis seadusliku viibimise aluse lõppemist.
44.Samuti vaidlustab Q. Q. PPA väidet, et kaebaja suhtes kohaldatakse pigem haldus- kui kriminaalkaristust ning toob välja näited, kuidas erinevaid inimesi on karistatud. PPA on õigesti viidanud päritolumaa infole, mille järgi karistatakse dissidente Xxxxxxxl üha vähem. Sõjaväe diskrediteerimise paragrahvi alusel on algatatud 7182 haldusmenetlust. Nende süüdistuste arv on olnud langustrendis. Kui 2022. aasta aprillis alustati 848 asja, siis 2023. aasta juunis oli neid 160.1 See arv on Xxxxxxx rahvaarvu (ca 140 miljonit) arvestades vastuolus Q. Q.i väitega, et Xxxxxxxl karistatakse kõiki, kes avaldavad võimudevastaseid postitusi. Eelnevat kogumis aluseks võttes leidis PPA õigesti, et Q. Q. ei vaja rahvusvahelist kaitset.
45.X. X. taotles rahvusvahelist kaitset, kuna Xxxxxxxl on tema endise abikaasa suhtes algatatud kriminaalmenetlus Xxxxxxx armee diskrediteerimise pärast. Seega taotles X. X. varjupaika oma endisest abikaasast lähtuvate asjaoludega. Kuna kohus tuvastas, et Q. Q.i tagakiusukartust ei saa lugeda põhjendatuks, oli õige PPA otsus keelduda ka X. X.le ja Y. Y.ile varjupaiga andmisest Q. Q.iga seotud asjaoludest lähtuvalt.
46.X. X. tõi täiendavalt välja, et Xxxxxxx võimud võivad tema vastu huvi tunda tema endise abikaasa varasema tegevuse tõttu ühenduses „Xxxxxxxx“. Samas ei osanud Samokaeva täpselt rääkida oma mehe tegevusest ega kommenteerida tema suhtes väidetevalt algatatud kriminaalmenetluse sisu. Samuti tõi X. X. välja, et tal ei olnud Xxxxxxxl konflikte või kokkupuuteid Xxxxxxx võimudega (protokolli p 7, dtl 330). Kohus on ühel meelel PPA-ga, et esiteks puudub Xxxxxxx võimudel vajadus X. X. ülekuulamiseks või muude toimingute tegemiseks, kuivõrd X. X. ei ole enam abielus Q. Q.iga. Lisaks ei täidaks ülekuulmine soovitud eesmärki, kuivõrd X. X. väitel ta ei tea midagi Q. Q.i tegevusest. Seega ei ole tõenäoline, et X. X. võiks oma endise abikaasa „Xxxxxxxxi“ liikmelisuse tõttu langeda tagakiusu ohvriks.
47.X. X. ei ole Eestis või Xxxxxxxl aktiivselt osalenud võimudevastastes aktsioonides, ega muud moodi aktiivselt väljendanud oma poliitilist positsiooni. Ka X. X. väited selle kohta, et ta on isiklikus kirjavahetuses sõpradega ja telefonivestlustes sugulastega korduvalt väljendanud nördimust Xxxxxxx tegevuse üle Xxxxxxxs, ei too kohtu hinnangul kaasa võimalikku tagakiusu. X. X. väiteid ning tõendeid aluseks võttes puudub alus arvata, et X. X. oleks Xxxxxxx võimude huviorbiidis.
48.X. X. toob kaebuses välja, et kardab Xxxxxxxle naasta, kuna Eesti on Xxxxxxxl kantud „ebasõbralike riikide“ nimekirja. Eelnev kaebaja väide on õige, kuid sellest ei saa järeldada, et X. X.le tuleneb seetõttu mingi järelm üksnes seetõttu, et ta on pikema aja vältel Eestis elanud ning siin taotlenud varjupaika. Avalikust infost tuleneb, et tegemist on nimekirjaga välisriikidest ja territooriumidest, mis väidetavalt panevad toime ebasõbralikke tegusid Xxxxxxx, Xxxxxxx ettevõtete ja kodanike vastu. Xxxxxxxl allkirjastatud määruse kohaselt saavad Xxxxxxx kodanikud, ettevõtted, riik ise, selle piirkonnad ja omavalitsused, kellel on valuutakohustusi ebasõbralike riikide nimekirjas olevate välismaiste võlausaldajate ees, maksta neile rublades.2 Seega puuduvad asjaolud, millest lähtuvalt võiks X. X. sattuda Xxxxxxx võimude huviorbiiti.
49.X. X. esitatud väidetest ja tõenditest nähtub, et X. X. pole Xxxxxxxl tegelenud ulatusliku opositsioonilise, aktivistliku, ajakirjandusliku või muu tegevusega, mis oleks võinud tingida Xxxxxxx võimude huviorbiiti sattumise ning ta ei ole ühegi partei või liikumise liige. Samuti ei ole X. X. sattunud oma poliitiliste vaadete tõttu konflikti Xxxxxxx ametivõimudega. Teda pole seoses võimudevastase tegevusega kinni peetud, haldus- või kriminaalkorras karistatud ning ta pole Xxxxxxxl tagaotsitav. PPA leidis õigesti, et X. X. ei vaja rahvusvahelist kaitset.
50.Kohus nõustub vastustajaga, et Xxxxxxxle naasmine võib Y. Y.ile teatud negatiivset mõju omada. Samas ei ole pärituoluriigiga võrreldes parem kasvukeskkond lapsele alus perele rahvusvhelise kaitse andmiseks. Y. Y.i vanemad ei vaja rahvusvahelist kaitset, mistõttu puudub vajadus anda see ka Y. Y.ile. Lapse huvides on elada ja kasvada koos oma vanematega. X. X. tõi kaebuses välja, et kaebajad soovivad Y. Y.it kasvatada keskkonnas, kus austatakse sõnavabadust ning arvamuste mitmekeskisust. Nimetatud asjaolust tingituna puudub Y. Y.il rahvusvahelise kaitse vajadus. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, antakse rahvusvaheline kaitse üksnes juhul, kui on eeldatav oht inimese elule või tervisele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et Y. Y. oleks Xxxxxxxl ebaturvalises keskkonnas. X. X. on kaebuses valesti kasutanud denonsseerimise väljendit, kuivõrd tegemist on rahvusvahelise toiminguga, millega riik lõpetab ühepoolselt rahvusvahelisest lepingust talle tulenevad kohustused. Kohus eeldab, et kaebaja peab silmas olukorda, kus lapsevanemat karistatatakse lapse sõjavastase tegevuse eest (väljaütlemised, joonistused jne). Kohtu hinnangul ei
saa eelnevat kaebajate puhul välistatada, kuid ka X. X. ise tõi välja, et tegemist on üksikute juhtumitega, mitte reegliga ning puudub alus järeldada, et Y. Y. käitub Xxxxxxxle naastes mittesobival viisil. Täiendav kaitse
51.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
52.Kaebajatel puudub Xxxxxxxle tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Xxxxxxxl nii suur, et see tingiks vajaduse anda kaebajatele täiendav kaitse. Sõda toimub Xxxxxxx territooriumil ja kaebajatel on võimalik Xxxxxxxl ümber paikneda või siirduda väljapoole Schengeni ala jäävatesse riikidesse ja seda ka kohe Eestist lahkumisel, kuivõrd kaebajatele on tehtud ettekirjutus lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga. Üksikud intsidendid Xxxxxxx pinnal, mis on seostatavad Xxxxxxx sõjaga, ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebajate elu kogu Xxxxxxx territooriumil ohtu. Lahkusmisettekirjutused ja sissesõidukeelud
53.Kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutused on samuti õiguspärased. Kaebajate Xxxxxxxle tagasi saatmine ei ole vastuolus VSS §-s 171 sätestatud väljasaatmise keelu põhimõttega samadel põhjendustel, mille tõttu nad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajateks.
54.VSS § 74 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt Riigikogu XII koosseisu 444 SE seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus nr 3-20-2388, p 18; Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 316-2123, p 15). Vastustajal tuleb üksnes hinnata, kas esineb humaanseid kaalutlusi ning kas sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades proportsionaalne. PPA on õigesti leidnud, et Q. Q.i ja X. X. puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada sissesõidukeeldu seaduses sätestatust lühemaks perioodiks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebajad ei ole välja toonud põhjendusi, millest tulenevalt on sissesõidukeeld ebaproportsionaalne. Seega kaebajatele kohaldatud sissesõidukeeld on õiguspärane.
55.Kohus avaldab otsuse kaebajate identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).
56.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.