Jätta rahuldamata kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus RM suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatuks peatamiseks ja mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks.
3.RM määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.
5.Määruse p-de 1-3 peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TMS § 1774 lg 6).
1(5)
6.Määruse p 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 07.09.2016 Harju Maakohtule avalduse RM TMS § 1772 lg 1 p-s 2 sätestatud õiguse peatamiseks või õiguse andmisest keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasjad nr 022/2016/1590 ja nr 022/2016/1591 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus toimetati võlgnikule kätte 08.04.2016 postkasti panekuga. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavat võlga vabatahtlikult tasunud. Täiteasjas nr 022/2016/1590 on elatise võlgnevus 02.09.2016 seisuga 642,86 eurot ning täiteasjas nr 022/2016/1591 on elatise võlgnevus 02.09.2016 seisuga 642,86 eurot. Sissenõudjate esindaja esitas 10.05.2016 kohtutäiturile avalduse, milles palus tühistada võlgniku lubade kehtivuse. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 16.05.2016 ja hoiatus toimetati võlgnikule kätte 31.05.2016 postkasti panekuga.
2.Kohtutäitur on arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõuete rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul ametlik sissetulek puudub. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule R OÜ (äriregistri kood XXXXXXXX) osamaks summas 2500 eurot, kuid arvestades, et äriühingule on tehtud kustutamishoiatus seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega, ei ole äriühingu müük kohtutäituri hinnangul tulemuslik. Muu vara, mille arvelt elatise nõudeid õnnestuks rahuldada kohtutäituri andmetel puudub. Võlgnik on kohtutäiturit teavitanud, et elatist ei ole võimalik tasuda, kuna töökoht puudub.
3.Võlgnikule on kohtu vastusenõue kätte toimetatud kui mitte varem, siis 27.10.2016 TsMS § 3141 alusel, kuid võlgnik ei ole kohtule avalduse osas seisukohta esitanud. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 30.11.2016 määrusega kohtutäitur Elin Vilippuse avalduse ja lõpetas RM mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse tähtajatult ning keelas RM-le mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Maakohus selgitas mootorsõiduki juhiloa andmise keelamise lõpetamise aluseid ja jättis menetluskulud osapoolte endi kanda.
5.TMS § 1773 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku TMS § 1772 lg 1 p-des 1-5 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg 1 p-des 1-3 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi, kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS § 1772 lg 1 p-des 1-5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
2(5)
6.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud ülalpidamiskohustust sissenõudjate ees ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 022/2016/1590 ja nr 022/2016/1591 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täiteasjas nr 022/2016/1590 on elatise võlgnevus 02.09.2016 seisuga 642,86 eurot ning täiteasjas nr 022/2016/1591 on elatise võlgnevus 02.09.2016 seisuga 642,86 eurot. (tl 16-17, võlgnevuse arvestus). Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudjate seaduslik esindaja esitas 10.05.2016 kohtutäiturile avalduse (tl 29), milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning hoiatus on kätte toimetatud (tl 19-25, hoiatused ja kättetoimetamisteatised). Võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust.
7.Võlgnik ei ole taotlusele vastu vaielnud. Maakohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale ihaldusväärse ja sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele.
8.Kohus märkis lisaks, et võlgnik on elatise võlgnevuse lasknud kasvada ca 1300 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjaid senisest halvemasse olukorda. Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane.
9.Kohus selgitas võlgnikule, et juhiubade loovutamise korda ja TMS § 1775 sisu. Määruskaebus ja selle põhjendused
10.RM esitas 16.12.2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 30.11.2016 aasta määruse ja jätta kohtutäituri avaldus mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldamata.
11.Määruskaebuse kohaselt ei ole RM saanud kätte kohtutäituri poolt edastatud täitemenetlust puudutavaid olulisi dokumente ega hoiatust. Seetõttu ei ole ta saanud esitada vastuväiteid kohtutäituri 07.09.2016 taotlusele. Võlgnik selgitab, et tal ei ole võimalust kohtu edastatud dokumente e-toimikus avada, kuna tal puudub kehtiv IDkaart. Isikut tõendava dokumendina on tal juhiload. Võlgnik ei ela Tallinnas ja vajab autot Tallinnas töölkäimiseks. Kuigi võlgniku rahvastikuregistrijärgne aadress on Saue vallas, elab ta tegelikult Kõue vallas (õige on Kose vallas) XXX. Kohtutäitur on dokumendid saatnud aga Tallinnasse XXX tänavale, millega võlgnikul puudub seos. Samuti ei kasuta ta juba pikemat aega e-postiaadressi XXX, millele on täitur ja maakohus teated saatnud.
12.Võlgnik selgitas, et alates detsembrist 2016 asus ta tööle OÜ-sse A ja ta peab iga päev käima Tallinnas tööl, milleks on vajalik kasutada autot. Menetluse edasine käik
13.Avaldaja ja puudutatud isikute II ja III esindaja vaidlevad määruskaebusele vastu.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3(5)
Määruse põhjendused
15.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja kohtutäituri avaldus jätta rahuldamata.
16.TMS § 1774 lg 2 p 3 sätestab, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale õiguste andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Asjaoluks, mis võib takistada oluliselt võlgniku toimetulekut, on ringkonnakohtu arvates ennekõike see, et määruskaebuse väidete kohaselt on võlgnik asunud tööle Tallinnas asuvasse A OÜ-sse ja XXX külast sinna tööleminekuks vajab ta autot. Juhtimisõiguse puudumisel ei oleks tal võimalik tööl käia. Hagita menetluse eripära arvestades võib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel arvestada ka esmakordselt ringkonnakohtule teatavaks saanud asjaolusid. Kolleegium on seisukohal, et kuna RM on asunud tööle alates 01.12.2016 Tallinnasse ja elab ise XXX külas Kose vallas, mis asub ligi 60 km kaugusel Tallinnast hajaasustusega piirkonnas, siis on autoga töölkäimiseks juhiloa olemasolu oluline ja RM mootorsõiduki juhtimisõigusest ilma jätta oleks tema suhtes liigselt koormav ja ebaõiglane. Lisaks suudab RM elatise maksmise kohustust täita vaid juhul, kui tal on sissetulek. Jaanuaris 2017 on ta saanud esimese palga ja tasunud sellest osaliselt elatist. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et RM mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine seaks ka sissenõudjad halvemasse olukorda, kui nad oleksid juhul, kui RM-l püsib võimalus kasutada autot tööl käimiseks. Arvestades eelnevat, leiab kolleegium, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja kohtutäituri avaldus jätta rahuldamata.
17.Kolleegium selgitab RM-le, et kohtutäituri poolt tehtud hoiatus õiguste (sh juhtimisõiguse) ja lubade peatamise kohta kehtib TMS § 1771 lg 2 järgi kaks aastat alates hoiatuse kättetoimetamisest ja kui võlgnik selle aja jooksul ei tasu elatist korrapäraselt, esitamata selle kohta mõjuvat põhjendust, esitab kohtutäitur uut hoiatust tegemata kohtule avalduse võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks. Võlgnikul tuleb tasuda igakuine elatis määras, milles kohus on selle sissenõudjate kasuks välja mõistnud.
18.Vastuseks ülejäänud määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hoiatuse saab lugeda kättetoimetatuks. Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-168-11 p-s 12 selgitanud, et TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Kohtutäituri esitatud tõenditest on näha, et RMle püüti 30.03.2016 ja 04.04.2016 kätte toimetada hoiatust ja muid menetlusdokumente ning telefoni teel RM palus need panna postkasti, järelikult läks hoiatuse kättesaamise risk üle saajale ja võib lugeda, et RM on hoiatuse kätte saanud. RM ei ole väitnud, et täituri dokumentides toodud telefoninumbril ei olnud võimalik teda kätte saada.
19.RM ei ela küll registri järgi Tallinnas XXX, kuid XXX asuv maja kuulub avalike registrite andmetel tema emale. Kolleegiumi arvates ei ole RM esitanud asjaolusid,
4(5)
millest saaks järeldada et, kui XXX asuva maja postkasti jäeti RM-le adresseeritud kiri, siis tema ema sellest oma poega ei teavitanud. Määruskaebuse läbivaatamise ajaks on RM rahvastikuregistris oma elukoha ära muutnud ja elab ametlikult XXX külas Kose vallas.
20.Määruskaebuses väidab RM, et ta ei kasuta pikemat aega e-posti aadressi XXX ja selle tõttu ei ole ka kohtu poolt edastatud dokumente kätte saanud. Toimiku lk 45-47 nähtub, et 19.10.2016 on kohus saatnud RM-le eelpool nimetatud e-posti aadressile dokumendid ja palunud kinnitada kättesaamist. Sellele kirjale on Rain Männi vastanud e-kirjaga, küsides, mida ta peaks kohtule vastama. Eeltoodust võib järeldada, et RM on kirja koos manustega kätte saanud.
21.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades seda, et RM on asjaolud, mis tingisid maakohtu määruse tühistamise, kohtu ette toonud alles apellatsioonimenetluses ja pärast maakohtu määrust asunud osaliselt elatist maksma, siis leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.