Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 18. juuni 2024, Tartu 3-24-619 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/kaebaja Juri Kolesnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a määruse peale osas, millega halduskohus tagastas Juri Kolesnikovi kaebuse osaliselt ehk kahju hüvitamise nõuetes, mis puudutavad vanemvalvuri tegevust 8. augustil 2019, jalanõude lattu paigutamist, kaua aega plätude mittesaamist, 19. oktoobril 2023 plätude äravõtmist, pildi „ära sega, geenius töötab“ äravõtmist, valvuri 19. oktoobri 2021. a ettekannet ning valvuri tegevust 17. oktoobril 2023.
3.Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega halduskohus jättis Juri Kolesnikovi 1. aprillil 2024 korduvalt esitatud riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, millega ringkonnakohus tagastas kaebuse ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
1.Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahjuhüvitiste väljamõistmiseks. Kaebaja leidis, et temale on kahju tekitanud seoses vanemvalvuri tegevusega 8. augustil 2019 (5000 eurot); 19. oktoobril 2023 ära võetud plätudega (10 000
eurot) ja lõhutud piibliga (10 000 eurot); pildi „ära sega, geenius töötab“ ära võtmisega (500 eurot); jalanõude lattu paigutamisega (5000 eurot); kaua aega plätude mittesaamisega (5000 eurot); valvuri
19.oktoobri 2021. a ettekandega (50 000 eurot); valvuri tegevusega 17. oktoobril 2023; distsiplinaarkorras karistamise ja televiisori ära võtmisega.
2.Tartu Halduskohus tagastas 23. aprilli 2024. a määrusega kaebuse osaliselt ehk kahju hüvitamise nõuetes, mis puudutavad vanemvalvuri tegevust 8. augustil 2019, jalanõude lattu paigutamist, kaua aega plätude mittesaamist, 19. oktoobril 2023 plätude äravõtmist, pildi „ära sega, geenius töötab“ äravõtmist, valvuri 19. oktoobri 2021. a ettekannet ning valvuri tegevust
17.oktoobril 2023. Sama määrusega võttis halduskohus kaebuse osaliselt menetlusse ning jättis 1. aprillil 2024 korduvalt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebuse osaliselt tagastamist põhjendas halduskohus järgnevalt.
2.1.Kahjunõue seoses vanemvalvuri tegevusega 8. augustil 2019 (5000 eurot); kahjunõue seoses jalanõude lattu paigutamisega (5000 eurot); kahjunõue seoses sellega, et kaebaja ei saanud kaua aega plätusid (5000 eurot) tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes osaliselt läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Tartu Vangla jättis eelnimetatud kahju hüvitamise nõuded õiguspäraselt läbi vaatamata. Kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisega ja ennistamine ei ole enam võimalik.
2.2.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue hüvitise (10 000 eurot) väljamõistmiseks seoses
19.oktoobril 2023 ära võetud plätudega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on juba halduasjas nr 3-24-901 nõudnud hüvitist seoses plätude äravõtmisega. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebajalt plätude äravõtmine oli õigustatud, sest need ei vastanud kaebaja isiklike asjade nimekirjas kirjeldatud jalanõudele. Plätude äravõtmise eest mittevaralise kahju hüvitamine rahas oleks äärmisel ebatõenäoline.
2.3.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue hüvitise (500 eurot) seoses pildi „ära sega, geenius töötab“ äravõtmisega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Eelnimetatud pildi äravõtmine ei saa tekitada intensiivseid kannatusi. Nõue on väga lakooniline ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebaja hüvitamisnõude rahuldaks.
2.4.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue hüvitise (50 000 eurot) väljamõistmiseks seoses valvuri 19. oktoobri 2021. a ettekandega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebaja hinnangul valetas ja laimas valvur teda ettekandes, millega tekitas kaebajale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, sest kaebajat süüdistati hapra ja väikese naisterahva ründamises. Halduskohus nõustus Tartu Vangla 28. veebruari 2024. a otsuses nr 1-13/24/2722 märgituga, et valvuri tegevust ettekande koostamisel ja selles toodud asjaolude kajastamisel ei saa pidada õigusvastaseks. Arvestades, et kaebaja nõuab hüvitist konkreetselt selle eest, mida valvur tema ja aset leidnud sündmuse kohta ettekandesse kirja pani, ei oma kaebaja hüvitamisnõue edulootusi. Tegemist ei ole kaebaja õiguste intensiivse riivega.
2.5.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue hüvitise väljamõistmiseks seoses valvuri
17.oktoobril 2023 tegevusega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Olukorras, kus kinnipeetav ei allunud ametniku korraldustele ja jätkas trelluste poole liikumist, ei saa liikumise peatamise eesmärgil õlast kinni võtmist pidada õigusvastaseks. Valvurile ei saa ette heita, et ta ei mäleta kaebaja öeldut sõna-sõnalt. Ettekandesse kirja pandu ei saa ka eraldiseisvalt kaebaja õigusi intensiivselt riivata ega tekitada talle sellised kannatusi, mille eest tuleks välja mõista hüvitis.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.J. Kolesnikov esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuste osaliselt tagastamisega ja riigi õigusabi andmata jätmisega. J. Kolesnikov esitas riigi õigusabi taotluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb J. Kolesnikovile tagastada.
5.Määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a määruse tühistamist osas, millega halduskohus tagastas kaebuse osaliselt ja osas, millega halduskohus jättis Juri Kolesnikovi 1. aprillil 2024 korduvalt esitatud riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Ülejäänud halduskohtu määruse resolutsiooni punktide osas ei olnud halduskohtu määrus vaidlustatav.
6.Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
6.1.Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
6.2.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse. Ringkonnakohtule ei nähtu ka kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.
6.3.Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
7.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus selgitas vaidlusaluses määruses, mis põhjustel tuleb hüvitamiskaebus osaliselt
kaebajale tagastada. Esitatud määruskaebusest ei nähtu ühtegi sellist sisulist põhjendus, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Seetõttu kuulub J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a määruse peale tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel osas, millega halduskohus tagatas J. Kolesnikovi kaebuse osaliselt ehk kahju hüvitamise nõuetes, mis puudutavad vanemvalvuri tegevust
8.augustil 2019, jalanõude lattu paigutamist, kaua aega plätude mittesaamist,