3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. juuni 2025.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks. Pärast kaebuse täpsustamist ja kaebuse osalist tagastamist jäi kaebuse nõudeks hüvitada kaebajale mittevaraline kahju, mille vastustaja tekitas piibli lõhkumisega 19. oktoobril 2023 ning distsiplinaarkorras karistamisega Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkirja nr 223/1-3/522 alusel. Kaebaja nõustus halduskohtu tõlgendusega, et kaebus hõlmab Tartu Vangla 28. veebruari 2024. a otsusega nr 1-13/24/272-2 kohtueelses menetluses lahendatud nõuded. Kaebuse kohaselt lõhkusid vanglaametnikud kaebaja kambris 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimise käigus tema piibli ja tekitasid sellega kaebajale mittevaralise kahju.
Kaebajale tekitas kahju temalt karistuseks 10 päevaks televiisori äravõtmine 17. oktoobri 2023. a vahejuhtumi eest.
2.Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitas, et ametniku vormikaameraga ei ole salvestatud läbiotsimise protseduuri 19. oktoobril 2023. Läbiotsijate kinnitusel ei ole aga nemad kaebaja piiblit lõhkunud ning visuaalselt oli näha, et piibli kahjustused (kaaned on osalised lahti ja kahjustatud on köitmiskohta varjav osa) olid oluliselt suuremad, kui need, mis võiksid tekkida raamatu tavapäraselt läbiotsimisel. Eseme lõhkumiseks puudub igasugune vajadus, sest võimalike kahtluste korral on võimalik eset kontrollida selle läbivalgustamisega. Teadaolevalt oli piibel kaebajal kambris aastast 2014, mis viitab vähemalt 9 aastat kasutuses olnud esemele. Ei saa välistada, et raamat on kahjustada saanud selle kasutamise käigus. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks antud 17. novembri 2023. a käskkiri nr 2-23/1-3/522 on kehtiv ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt oli selle resolutiivosa täitmiseks kohutuslik.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
3.Tartu Halduskohus 18. septembri 2024. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.
4.Halduskohus sedastas, et kaebaja taotleb mõlema tegevuse puhul mittevaralise kahju hüvitamist tema väärikuse alandamise tõttu, piibli lõhkumise eest 10 000 eurot ja distsiplinaarkaristuse määramise eest 50 000.
5.Vaidlust ei ole, et läbiotsimise aja seisuga oli kaebajal kambris Uus Testament ning, et piiblil on osaliselt rebenenud köitmiskohta kattev raamatu selg ning kaaned on osaliselt lahti (fotod dtl 226-228). Haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses ei ole aga ilmnenud tõendeid, mis kinnitaks ametnike tegevust, mis viinuks kaebaja raamatu purunemisele. Ametniku vormikaamera salvestiselt nähtub toimingu alustamine, sh asjaolu, et kaebaja suunati läbiotsimise ajaks kambrist välja, ning kambri olukord pärast läbiotsimist. Läbiotsimise täpsemat kulgu pole vastustaja väitel kaamerasalvestistel kajastatud. Läbiotsimisel osalenud ametnikud kinnitavad, et nad raamatut ei lõhkunud. Raamatute lõhkumiseks läbiotsimisel puudub vajadus, sest vajadusel saab neid röntgenaparaadiga läbi valgustada. Puudub alus kahelda ametnike kokkulangevates ütlustes. Eluliselt usutav on ka vastutaja väide, et raamatu vanust arvestades võis see olla sagedase kasutamise korral juba varem kahjustatud. Kokkuvõttes ei ole tõendatud vastustaja ametnike õigusvastane süüline tegevus ega põhjuslik seos piibli kahjustuste tekkimise ning vanglaametnike tegevuse vahel.
6.17. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/522 tunnistas Tartu Vangla kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks isikliku televiisori kasutamise keelu kümneks päevaks. Vaidlus puudub selles, et Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkiri nr 2-23/1-3/522 oli kehtiv nii ajal kui vangla lahendas kaebaja vastavat kahju hüvitamise nõuet kui ka halduskohtu otsuse tegemise ajal. Tartu Vangla jättis käskkirja peale esitatud vaide 7. detsembri 2023. a vaideotsusega nr 1-11/236-2 rahuldamata ja seega käskkirja kehtetuks tunnistamata. Teadaolevalt ei ole kaebaja seda käskkirja ega vaideotsust kohtus vaidlustanud. Õiguspärase kehtiva haldusakti resolutsiooni täitmiseks tehtud toiminguid ei saa pidada õigusvastaseks ning praegusel juhul ei ilmne, et vastustaja oleks seda käskkirja täitnud viisil, mis iseenesest käskkirja õiguspärasusest sõltumata kaebaja õigusi rikuks. Asjaolu, et kaebaja peab televiisorit tema jaoks väga oluliseks ning isegi eluliselt tähtsaks esemeks, ei tähenda, et vastustaja tegevust distsiplinaarkaristuse määramisel või täitmisel saaks pidada õigusvastaseks. 2
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et nõuab kahju hüvitamist nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise eest. Vangla tegevus piibli lõhkumisel ja kaebaja televiisorist ilmajätmisel põhjustas kaebajale valu ja kannatusi ning tõi kaasa kaebaja vaimse tervise halvenemise. Tegemist oli vastustaja ametnike tahtliku tegevusega, et kaebajat kahjustada. Piibel on raamat, mida kasutaja ei lase katki minna. Kaebaja kasutas piiblit 10 aastat, selle värv on ajaga rikutud, aga muidu hoolitses kaebaja raamatu eest. Vastustaja ametnikud käituvad süstemaatiliselt veel mitmel eri viisil kaebaja õigusi rikkudes. Sellega on kahjustatud kaebaja tervist. Lisaks on kaebajat distsiplinaarmenetluste tulemusel mitmel korral alusetult karistatud. Väiteid esitades viitab kaebaja mitmetele kohtulahenditele, samuti vastustaja toimingutele ja haldusaktidele. Kaebaja palub nõuda vastustajalt välja vangla 25. novembri 2021 vastus nr 6-47/133-1, psühhiaatri
31.oktoobri 2019. sissekande ning võtta asja materjalide juurde materjalid haldusasja nr 3-241831 toimikust. Halduskohtu otsuse põhjendused on kaebajat alandavad ja solvavad. Halduskohus rikkus EIÕK art 6 lg-t 1 ja lg 3 p-i d.
8.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
10.Kaebaja avaldab apellatsioonkaebuses rahulolematust sellega, et halduskohus jättis rahuldamata kaebuse rahalise hüvitise saamiseks kaebajale väidetavalt vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju eest. Samas ei selgita kaebaja, miks ta leiab, et halduskohus eksis leides, et tõendatud ei ole vastustaja õigusvastane tegevus ega ka põhjuslik seos väidetava kahjuliku tagajärjega. Kaebaja üksnes kordab väidet, et vastustaja ametnikud kahjustasid läbiotsimisel kaebaja piiblit. Samuti leiab kaebaja jätkuvalt, et televiisori äravõtmine põhjustas kaebajale hingevalu ja piina. Uue väitena toob kaebaja aga esile, et televiisori äravõtmine tõi talle kaasa tervisekahju. Ringkonnakohtu hinnangul ei vii apellatsioonkaebuse väited aga järelduseni, nagu oleks vastustaja tekitanud kaebajale õigusvastaselt ja süüliselt mittevaralist kahju.
11.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei esitanud väidet televiisori äravõtmisega tervisekahju tekitamisest kohtueelses menetluses vanglalt kahju hüvitamist taotledes ega ka kohtumenetluses halduskohtus. Nõue mittevaralise kahju hüvitamisega seoses tervise kahjustamisega on iseseisev nõue ega ole hõlmatud kohtueelses menetluses esitatud väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Tervise kahjustamine ja väärikuse alandamine on kahju hüvitamise nõude erinevad alused (HKMS § 41 lg 2) ja seega ei kattu nende nõuete vaidluse ese (HKMS § 41 lg 1). Vastavalt ei oleks kaebaja nõue kahju hüvitamiseks tema tervise kahjustamise tõttu praeguses asjas lubatav (HKMS § 47 lg 1), sest kaebajal on läbimata VangS § 11 lg 8 järgi kohustuslik kohtueelne menetlus. Olukorras, kus kaebaja ei ole täitnud eeldusi nõude esitamiseks halduskohtumenetluses ei ole lubatav ka juba kohtu menetlusse võetud kaebuse täiendamine tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega (HKMS § 49 lg 1). Seetõttu ei pea ringkonnakohus 3
põhjendatuks suunata kaebajat kaebust muutma (täiendama uue nõudega) ning käsitab apellatsioonkaebuse osa, milles kaebaja selgitab talle tervisekahju tekkimist, apellatsioonkaebuse väidete ja põhjendustena. Kuna aga need väited ja põhjendused ei seondu halduskohtu poolt menetlusse võetud kaebuse vaidluse esemega, siis tuleb kaebaja tervisekahju puudutav osa jätta tähelepanuta.
12.Samal põhjusel jääb rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks, s.o Tartu Vangla 25. novembri 2021 vastuse nr 6-47/133-1, psühhiaatri 31. oktoobri 2019. sissekande väljanõudmiseks haldusasja nr 3-24-1831 materjalide asja juurde võtmiseks. Sarnaselt ei puutu käesoleva vaidluse esemesse Tartu Vangla 23. jaanuari 2019. a käskkiri nr 6-2/35 ning mitmed teised kaebaja viidatud käskkirjad teiste kinnipeetavate karistamise kohta. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nende väljanõudmiseks.
13.Halduskohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et tõendatud ei ole kaebajale kuuluva piibli kahjustamine vastustaja ametnike poolt kaebaja kambri läbiotsimisel 19. oktoobril 2023. Nimelt oli piibel kaebaja kasutuses juba alates 2014. aastast, puuduvad andmed piibli seisukorra kohta enne kambri läbiotsimist, läbiotsimist teostanud ametnikud kinnitavad, et piiblit ei kahjustatud ning raamatu kahjustamine läbiotsimise käigus ei ole ka tavaline. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja suutnud esile tuua asjaolusid, mis võiks viia halduskohtust erinevale järeldusele. Kaebaja ise möönab, et piibel oli kasutuses juba kümme aastat. Kasutuse tulemusena olid piibli kaaned saanud värvikahjustusi. Kaebaja selgitab veel, et piibel on tema jaoks oluline ja ta hoolitseb raamatu eest. Sellest ei järeldu aga, et piibli kaaned tulid lahti just läbiotsimise, mitte varasema pikaajalise kasutamise käigus. Eluliselt usutavamaks saab pidada just võimalust, et raamatu köide andis järele pikaajalise kasutuse tõttu. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et selles olukorras on nõutav vastustaja õigusvastase teo tõendamine, kuna ei saa eeldada, et vastustaja tegutses kaebaja õigusi rikkudes. Puudub põhjus eeldada, et kaebaja pikaajalises kasutuses olnud raamat sai kahjustada vastustaja tegevuse tõttu. Kuna kaebaja ei ole suutnud sellekohast väidet tõendada ega osutada ka väidet kinnitavate tõendite kogumise võimalusele, siis leidis halduskohus põhjendatult, et vastustaja poolt kaebajale kahju tekitamine on tõendamata.
14.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vähemalt kaheldav on, kas piibli kahjustamine sai põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega läbielamisi, et sellel oleks kaebaja väärikuse alandamise kvaliteet. Piibel on jätkuvalt eesmärgipäraselt kasutatav ning kaebaja väidetest ilmneb, et piibli kahjustused on parandatavad. Kaebaja ei ole põhjendanud, et vaidlusalusel eksemplaril oleks kaebaja jaoks eriline tähendus. Seetõttu on tõenäoline, et nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui vastustaja õigusvastane tegevus oleks tõendatud.
15.Teiseks soovib kaebaja nende hingeliste üleelamiste hüvitamist raha maksmisega, mis väidetavalt kaasnesid Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/522 alusel televiisori eemaldamisega kaebaja kambrist kümneks päevaks. Seega leiab kaebaja, et vangla tekitas talle mittevaralise kahju toiminguga, s.o distsiplinaarkaristuse täideviimisega. Ka selles episoodis on vähemalt küsitav, kas vangla tegevuse mõju sai olla sedavõrd intensiivne, et sellel võinuks olla kaebaja väärikuse alandamise kvaliteet isegi juhul, kui kaebaja peab televiisori omamist kambris enda jaoks väga oluliseks. Pidades silmas, et kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, miks ta peab televiisori omamist kambris sedavõrd oluliseks, samuti, et kaebaja jäi televiisorist ilma üksnes kümneks päevaks leiab ringkonnakohus, et mittevaralise kahjuga seoses kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine ei oleks põhjendatud isegi juhul, kui vastustaja tegevus olnuks õigusvastane. 4
Praegusel juhul see aga nii ei olnud.
16.Nagu halduskohus selgitas, viis vangla televiisori kaebaja kambrist Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/522 kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse täitmiseks. Kehtiva haldusaktina oli käskkiri täitmiseks kohustuslik nii kaebajale kui vanglale (HMS § 60 lg 2). Kaebaja vaidlustas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaide esitamisega vastustajale. Pärast vaide rahuldamata jätmist kaebaja aga käskkirja vaidlustamiseks ei pöördunud kaebusega halduskohtusse. Seega ei ole käskkirja kehtivust kõrvaldatud. Vastavalt tegutses vastustaja kaebajat kümneks päevaks televiisorita jättes õiguspäraselt, kuna täitis sellega talle endale käskkirjast tuleneva kohustuse. Vastustaja tegevust saaks pidada õigusvastaseks, kui käskkiri oleks hiljem vaidemenetluses tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud või kohtumenetluses tühistatud. Kumbki neist võimalustest ei ole aga realiseerunud. Asjaoludest ei ilmne sedagi, et distsiplinaarkaristuse täideviimine oleks toimunud ebakohasel viisil kaebaja õigusi tavapärasest enam riivates. Seega on põhjendamatu kaebaja seisukoht, nagu oleks vastustaja televiisori kambrist eemaldamisega põhjustanud kaebajale õigusvastaselt mittevaralise kahju.
17.Teistsugusele tulemusele ei viiks seegi, kui leida, et kaebajale mittevaralise kahju põhjuseks oli talle distsiplinaarkaristuse määramine, s.o et kahju põhjuseks on Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkiri nr 2-23/1-3/522. Nagu ringkonnakohus selgitas, siis on kaebaja minetanud võimaluse saavutada käskkirja tühistamine, sest pärast edutut vaidemenetlust ei pöördunud kaebaja kaebusega halduskohtusse käskkirja tühistamiseks. Halduskohtule kaebuse esitamise korral oleks kohus kontrollinud käskkirja õiguspärasust ning kaebaja õiguste rikkumise tuvastamise korral saanuks käskkirja kehtivuse kõrvaldada. Sellisena oli distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamise nõue kaebaja õiguste kaitse esmane vahend. Ringkonnakohtu hinnangul praeguse vaidluse asjaoludel ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise tõttu ning seega RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmine ei oleks põhjendatud.
18.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, nagu oleks halduskohus teda solvanud ja halvustanud ning jätnud ilma õigusest õiglasele kohtumenetlusele. Kaebaja väidete kohta õigusliku hinnangu andmine oli halduskohtu ülesanne (HKMS § 165 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus ühtegi õiguslikku hinnangut andes väljunud õigusliku argumentatsiooni piirest. Asjaolust, et halduskohus ei nõustund kaebaja seisukohtadega, ei saa järeldada, et kohus solvas või halvustas kaebajat. Kaebaja eksib leides, et halduskohus ei taganud talle võimalust oma õiguste kaitseks, kuna jättis asjaolud välja selgitamata. Kahju hüvitamise nõude esitamisel oli eelkõige kaebajal endal kohustus tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid (HKMS § 59 lg 1). Kohus saanuks vanglalt nõuda nende tõendite esitamist, millele just temal on juurdepääs. Praeguses asjas ei ole aga teada, et vastustaja valduses oleks tõendeid, millel oleks tähtsus asja lahendamisel, kuid mida ei ole esitatud. Ka kaebaja ise ei väida täiendavate tõendite olemasolu vastustaja valduses. Erinevalt kaebaja arusaamast ei võimalda kehtiv õigus aga ainuüksi kaebaja väidete pinnal eeldada, et tema kahju hüvitamise nõue on põhjendatud (HKMS § 59 lg 4). Halduskohtule ei ole etteheidetav nende tõendite kogumata jätmine, mis ei ole asja lahendamisel olulised.
19.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus põhjendatult jättis rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise nõude. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. 5
21.Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.