US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 13.11.2024, Tartu 3-23-894 X.X.-i kaebus Tartu Vangla 02.03.2023. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja 2-23/12/99 ja 18.04.2023. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise protokollilise otsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtu 04.10.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.10.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse.
2.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.10.2024. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
3.Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohut 04.10.2024. a määruse resolutsiooni punktide 3–5 peale.
4.Tagastada kaebajale määruskaebuse lisad 1 ja 2 kokku kahel leheküljel.
5.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus Tartu Vangla 02.03.2023. a täiendavate abinõude kohaldamise käskkirja nr 2-23/1-2/99 tühistamiseks. Viidatud käskkirja alusel paigutas Tartu Vangla kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse, keelas kaebajal kehakultuuriga tegelemise ning piiras kaebaja vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust kuni asjaolude äralangemiseni. Lisaks on kohtu menetluses ka kaebaja nõue Tartu Vangla 18.04.2023. a protokollilise otsuse tühistamiseks. Viidatud protokollilise otsusega pikendas Tartu Vangla kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
2.Tartu Vangla esitas 03.01.2024 Tartu Halduskohtule neli videosalvestist ning taotles nende osas menetluse kinniseks kuulutamist ja nende kaebajale avaldamata jätmist. Vastustaja
selgitas, et tegemist on ametnike rinnakaamera salvestistega, mis kajastavad 01.03.2023 asetleidnud sündmusi, mis tingisid kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Vastustaja põhjendas, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 mõttes, kuna salvestised sisaldavad teavet Tartu Vangla turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni ja turvameetmete kohta. Videosalvestistest on võimalik teha järeldusi rinnakaamera vaatevälja ulatuse, video kvaliteedi, detailide täpsuse ja muu sarnase kohta. Nende andmete avalikkusele ja kinnipeetavatele teatavaks saamine ohustaks vangla julgeolekut, kuna võimaldaks hõlpsasti planeerida õiguserikkumiste toimepanemist.
HALDUSKOHTU MÄÄRUS
3.Tartu Halduskohus kuulutas 04.10.2024. a määrusega asja menetluse kinniseks vastustaja 03.01.2024 esitatud nelja videosalvestise osas (resolutsiooni p 1) ning keelas kaebajal tutvuda videosalvestistega ning saada neist koopiat (resolutsiooni p 2). Halduskohus põhjendas määrust järgnevalt.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 1 näeb ette kaebaja õiguse tutvuda toimikuga ja saada toimiku materjalidest koopiaid. HKMS § 88 lg 2 sätestab, et seda õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks. HKMS § 79 lg 1 toodud aluste hulgas on riigi julgeoleku või avaliku korra tagamine, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmine või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse.
5.Menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamisel ja toimikule juurdepääsu piiramisel riivatakse põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 2 tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Kui piirangut kohaldatakse teise menetlusosalise esitatud tõendi kohta, riivatakse ka menetlusosaliste õigust võrdsele kohtlemisele, mis rajaneb õigusel ausale kohtumenetlusele (PS §-d 14 ja 15). Nimetatud põhiõigused ei ole siiski absoluutsed. Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (RKHKm 22.11.2017, 3-17-911, p 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetlusosalisele tõendi avaldamata jätmiseks peab esinema HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud alus, kuid ühegi HKMS § 79 lg-s 1 loetletud aluse esinemine ei too kaasa automaatset keeldumist. Aluse esinemisel peab kohus tegema HKMS § 88 lg 2 järgi kaalutlusotsuse, kusjuures huvi saladuse hoidmise vastu peab olema kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. Sellise olukorra esinemist peab kohus põhjendama. Kohus peab seejuures hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt kehtivaid juurdepääsupiiranguid. Kui kohus asub seisukohale, et HKMS § 88 lg 2 alusel tuleb juurdepääsu piirata, peab kohus HKMS § 88 lg-st 3 lähtudes otsustama, kas on võimalik dokumenti osaliselt siiski tutvustada, kui see ei kahjusta toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki (RKHKm 09.06.2027, 3-3-1-8-17, p 19).
6.Halduskohus leidis, et videosalvestiste avaldamine kaebajale ohustaks vangla julgeolekut. Tegemist on avaliku korra tagamisega HKMS § 79 lg 1 p 1 tähenduses. Videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha valvuri rinnakaamera vaatevälja ulatust, video kvaliteeti, detailide täpsust ja muid sarnaseid omadusi. Niisuguste asjaolude teadmine võimaldab teha korda ja julgeolekut ohustavaid toiminguid aladel või viisil, mis on halvemini või ei ole üldse
kaameraga jälgitavad. Kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et kinnipeetaval ei lubata tutvuda vangla turvakaamera või valvuri rinnakaamera salvestistega. Halduskohus avaldas kaebajale videosalvestiste üksikasjaliku kirjelduse (määruse p 7). Seda arvestades kaalub vastustaja huvi saladuse hoidmiseks üles kaebaja õiguse videosalvestistega tutvuda. Halduskohus kuulutas eeltoodud põhjendusel menetluse videosalvestiste osas kinniseks ning keelas kaebajal tutvuda videosalvestistega ja saada nende koopiat.
7.Halduskohus esitas määruse põhjenduste p-s 7 videosalvestiste kirjelduse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja esitas 23.10.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.10.2024. a määruse peale, kuna ei pea seda õigeks.
9.Kaebaja leiab, et ta peab toimikuga tutvuma, kuna ta ei tea, mis seal on või ei ole. Ta ei suuda seda mäletada terviseprobleemide tõttu. Kaebaja peab ka videoid nägema. Kaebaja ei nõustu sellega, et talle videosalvestiste avaldamine ohustaks vangla julgeolekut.
10.Kaebaja taotleb endale advokaadi määramist, kuna terviseprobleemide tõttu ei ole ta võimeline ennast ise esindama.
11.Asjas tuleb korraldada istung, kuhu tuleb kutsuda valvurid, kes olid sündmuste tunnistajateks ja kelle rinnakaamerate salvestisi vangla kaebaja vastu kasutab. Kaebaja arvates on ainult nendel õigus hinnata tema käitumist ja kaebajast lähtuvat ohtlikkust. Halduskohtu määruses kirjeldatust võib jääda mulje nagu kaebaja oleks olnud väga ohtlik. Vangla provotseeris kaebajat selliselt käituma, et saaks ta lukustatud kambrisse paigutada. Kaebaja on ise ka häiritud, et kasutas pinge all ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja märgib, et halduskohtu kirjelduses videosalvestiste kohta on esitatud vaid see info, mis on kaebajale kahjuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse (I) ning seejärel riigi õigusabi taotluse osas (II). I
13.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et Tartu Halduskohtu 04.10.2024. a määrust ei saa pidada õigeks. Sellele järgnevalt sisaldab määruskaebus erinevaid etteheiteid halduskohtu määruse aadressil. HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Sellest lähtudes leiab ringkonnakohus, et sisuliselt vaidlustab määruskaebuse esitaja määruskaebust ka osas, milles see ei ole vaidlustatav, st määruskaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et halduskohus ei korralda asja läbivaatamisel istungit (resolutsiooni p 5), ei kogu täiendavaid tõendeid (resolutsiooni p 3), mis seisneb mh ka tunnistajate üle kuulamata jätmises, ei väljasta
kaebajale digitaalsest toimikust paberkandjal koopiat (resolutsiooni p 4), mida kaebaja on kirjeldanud määruskaebuses soovina tutvuda toimikuga. Kuna viidatud osas ei ole halduskohtu määrus edasikaevatav ja halduskohus on seda ka vaidlustatud määruse edasikaebamise korras selgitanud, tuleb vastavas osas määruskaebus HKMS § 187 lg 3 p 6 ning § 207 lg-te 1 ja 2 alusel tagastada. Kaebajal on võimalik vastavad vastuväited esitada halduskohtu otsuse peale edasi kaevates.
15.Halduskohtu määruse peale on määruskaebuse esitamine lubatud osas, millega halduskohus keelas kaebajal tutvuda videosalvestistega ja saada neist koopiat (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastavas osas menetlusse.
16.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta ülejäänud osas rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
17.Kohtupraktikas on praeguseks kinnistunud seisukoht, et vangla turvakaamerate, sh rinnakaamerate salvestistega ei ole kinnipeetavatel õigust tutvuda. Selle eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ning vältida korratuste tekkimist (vt Tartu Halduskohtu 09.07.2024. a määrus asjas nr 3-24-619 p-d 3 ja 4 ja seal viidatud kohtupraktika; 13.05.2024. a määrus asjas nr 3-24-715, p-d 4 ja 5; 29.04.2024. a määrus asjas nr 3-23-2178, 10). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi asjakohast väidet kohtupraktikas juurdunud arusaama ümberlükkamiseks, piirdudes vaid seisukohaga, et videosalvestistega tutvumine ei ohusta vangla julgeolekut. Kaebajale on siiski tagatud võimalus olla teadlik videosalvestiste sisust, sest halduskohus on määruse põhjenduste p-s 7 esitanud kokkuvõtlikku ülevaate nelja rinnakaamera videosalvestise sisust. See, et kaebaja hinnangul võib kirjeldus olla kallutatud ja kaebajat negatiivselt kujutav, ei oma tutvumispiirangu õiguspärasuse üle otsustamisel tähtsust. See, milliseid järeldusi on võimalik esitatud videosalvestiste põhjal teha, on kohtuotsusega lahendatav küsimus. Halduskohus annab tõenditele lõpliku hinnangu just kohtuotsuses ning peab seejuures arvesse võtma ka muid asjas esitatud tõendeid.
18.Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisad 1 ja 2 (dtl 189-190, kokku kahel leheküljel), mis on seotud 01.03.2023 aset leidnud intsidendiga, mille tõttu kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ringkonnakohus leiab, et puudub vajadus võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisasid, mis kujutavad endast kaht kuvatõmmist videost ja videol toimunu kirjeldust lühikese ajavahemiku kohta, sest asja materjalide juurde on juba võetud videosalvestised, mis hõlmavad endas sama teavet, seda isegi suuremal määral. II
19.Kaebaja on määruskaebuses taotlenud endale advokaati. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
20.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi
andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
21.Ringkonnakohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse sisu ja eesmärgid on arusaadavad. Seega suudab kaebaja ise ennast kohtumenetluses esindada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.