3-24-619 X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses piibli lõhkumise ja distsiplinaarkorras karistamisega
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv (1050 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta poolte enda kanda.
3.Tunnistada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavate tõendite osas (väljavõtted haigusjuhtudest dtl 10, 18, 52-57 ja 124-129, terviseseisundi kokkuvõte dtl 16).
4.Tagastada Tartu Vanglale korduvalt esitatud tõendid (dtl 157-177) vastavalt kohtuotsuse põhjenduste p-le 16.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. oktoobril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 29. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub vanglalt välja nõuda mitmesugused dokumendid (21.12.2023 nr
3-24-619
2-3/2136-1 ja lisad; 25.01.2024 nr 2-3/24/2136-2; 13.12.2023 nr 6-24/24/4317-1,2; 19.11.2023 nr 1-11/236-1,2; 20.12.2023 nr 1-11/24/254-1,2; 10.01.2024 nr 2-3/24/61-1,2; 20.12.2023 nr 1-13/24/272-1,2). Kaebaja märkis, et seal on mitu kahjunõuet ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei soovi ta kohut üle koormata.
2.Kaebaja esitas vastuseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tehtud kahele käiguta jätmise määrusele kohtule erinevaid avaldusi (dtl 9, 12-15, 28-39, 58-59, 69-74, 89), mille põhjal määratles kohus kaebuse eseme alljärgnevalt. Kohus tagastas 23. aprilli 2024. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse kahju hüvitamise nõuete osas, mis puudutavad vanemvalvur E. Eessaare tegevust 8. augustil 2019, jalanõude lattu paigutamist, kaua aega plätude mittesaamist, 19. oktoobril 2023 plätude äravõtmist, pildi „ära sega, geenius töötab“ äravõtmist, valvur J. Hundi 19. oktoobri 2021. a ettekannet ning valvur J. Jukkumi tegevust 17. oktoobril 2023. Sama määrusega (resolutsiooni p-d 3 ja 4) vabastada kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses piibli lõhkumisega 19. oktoobril 2023 ning distsiplinaarkorras karistamisega Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/522 alusel. Kohus on nõuete tõlgendamisel lähtunud kahju hüvitamise nõuetest, mida Tartu Vangla on
28.veebruari 2024. a otsusega nr 1-13/24/272-2 kohtueelses menetluses lahendatud. Kaebaja ise on seda otsust kohtule tõendina esitades dokumendile omakäeliselt märkinud käesoleva haldusasja numbri (3-24-619) ning venekeelse märkuse, millest kohus järeldab, et tegemist on
1.märtsi 2024. a kohtumäärusega antud tähtajaks kaebuse täpsustamisega (dtl 75). Kaebaja selgitas 3. aprilli 2024. a avalduses (dtl 89), et nõustub kohtu tõlgendusega, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõuet samadel alustel ja ulatuses nagu kohtueelses menetluses (dtl 89). Kohtu 23. aprilli 2024. a määrus on kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas jõustunud.
3.Tartu Vangla esitas 27. mail 2024 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta selle rahuldamata.
4.Kohus määras 9. juuli 2024. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 29. augustil 2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja esitab kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas kaebuse menetlusse võetud osas kokkuvõtvalt järgmised väited.
5.1.Kaebaja on arvamusel, et vanglaametnikud on tema kambris 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimise käigus lõhkunud tema piibli.
5.2.Kaebaja peab ebaõigeks tema karistamist 17. oktoobri 2023. a vahejuhtumi eest ning rõhutab, et on vähese liikumisvõimega isik ning seetõttu on televiisor talle eluliselt tähtis. Ka kohtud on varem öelnud, et televiisor on kaebajale oluline asi (haldusasjad nr 3-18-1365, 320-2461). Menetleja karistas kaebajat 10 päevaks ilma televiisorita jätmisega. Kaebaja
2(7)
3-24-619
rikkumine ei olnud üldse seotud teleriga. Kaebaja viitab ka vangistusseaduse (VangS) § 31 lgs 1 sätestatud õigusele vaadata televisioonisaateid.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, märkides järgmist.
6.1.Kaebaja kambris 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mitmeid kinnipeetavale keelatud esemeid, mis on kajastatud ettekandes nr 2-23-4846. Ametniku kehakaameraga ei ole salvestatud läbiotsimise protseduuri, kuid sündmus on salvestatud hetkest, kui ametnikud jõuavad kaebaja kambrisse ning suunavad kaebaja kambrist välja ning pärast läbiotsimist on filmitud kambri seisukorda.
6.2.Vangla on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse piibli parandamiseks. Läbiotsijate kinnitusel ei ole nemad kaebaja piiblit lõhkunud ning visuaalselt oli näha, et piibli kahjustused olid oluliselt suuremad, kui need, mis võiksid tekkida raamatu tavapäraselt läbiotsimisel. Piiblist tehtud fotodelt on näha raamatul olevad vigastused – kaaned on osalised lahti ja kahjustatud on köitmiskohta varjav osa. Üksuse juhi hinnangul ei ole usutav, et läbiotsijad rebiksid raamatu läbiotsimisel lahti raamatu tagaosa kaane, kuna raamatut on võimalik läbi otsida ka ilma seda lõhkumata. Ametnik G. Tarasovi selgitusest nähtub, et isikliku eseme lõhkumiseks puudub igasugune vajadus, sest võimalike kahtluste korral on võimalik eset kontrollida selle läbivalgustamisega. Kahju hüvitamise taotluse menetluse raames kogutud selgitused ei viita sellele, et kaebaja raamat oleks kahjustada saanud just vaidlusalusel läbiotsimise käigus. Ühtegi tõendit, mis võiks viidata läbiotsimist teostanud ametnike õigusvastasele ja süülisele käitumisele, ilmnenud ei ole ning seega ei saa jaatada vangla õigusvastast ja süülist tegevust. Vanglale teadaolevalt oli vaidlusalune raamat kaebajal kambris aastast 2014, mis viitab vähemalt 9 aastat kasutuses olnud esemele. Tartu Vanglale ei ole teada, milline oli raamatu seisukord enne läbiotsimist. Ei saa välistada, et raamat on kahjustada saanud selle kasutamise käigus, arvestades kasutusaega.
6.3.Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks antud 17. novembri 2023. a käskkiri nr 223/1-3/522 on kehtiv ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt oli selle resolutiivosa täitmiseks kohutuslik. Käskkiri on läbinud korrakohase vaidemenetluse, mille tulemusena pole seda kehtetuks tunnistatud ega karistuse määramise õigusvastasust kindlaks tehtud. Kaebaja selgitused teleri olulisuse kohta ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ning ei muuda haldusakti kehtivust ega mõjuta selle õiguspärasust.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, mille Tartu Vangla on talle tekitanud väidetavalt õigusvastase tegevusega, mis seisneb läbiotsimise käigus talle kuulunud piibli lõhkumises ning põhjendamatus kartserikaristuse määramises (vt ka otsuse kirjeldav osa punkti 2 neljas lõik). Kohtu hinnangul taotleb kaebaja mõlema tegevuse puhul kahju hüvitamist tema väärikuse alandamise tõttu – kaebaja on kirjeldanud talle vastustaja sellise tegevusega põhjustatud väidetavaid üleelamisi.
8.Kohtuasja materjalidest ilmneb, et vastustaja on jätnud eelnevalt 28. veebruari 2024. a otsusega nr 1-13/24/272-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse mõlema nõude osas rahuldamata (vt vangla otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 9; dtl 75-81).
9.Kohus on kaebuse ja kaebaja erinevate avalduste põhjal 23. aprilli 2024. a määruse (dtl 188-196) põhjenduste p-s 16 järeldanud, et soovib kaebaja piibli lõhkumise eest 10 000 euro
3(7)
3-24-619
ning distsiplinaarkorras karistamise eest 50 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebaja ei ole tema nõude ulatuse selliselt määratlemisele vastuväidet esitanud.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, st esitades kehtetuks tunnistamise, keelamis- või kohustamisnõuet. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
11.Hüvitamisnõude põhjendatuse hindamiseks kontrollib kohus esmalt, kas vastustaja tegevus, millega kaebajale väidetav kahju tekitati, oli õigusvastane.
12.Kaebajale kuulunud piibli väidetava lõhkumise osas on vastustaja kaebaja kahju hüvitamise nõuet lahendades märkinud järgmist. X-i kambris toimus 19. oktoobril 2024 läbiotsimine, mille käigus võeti ära mitmeid kinnipeetavale keelatud esemeid. Kinnipeetava väitel on selle läbiotsimise käigus katki rebitud tema piibel. Tartu Vangla jättis rahuldamata kinnipeetava taotluse piibli parandamiseks ning selgitas 27. novembri 2023. a vastuskirjas (dtl 225), et läbiotsimist teostanud ametnike kinnitusel ei ole nemad piiblit lõhkunud. Raamatu kahjustused on oluliselt suuremad, kui need, mis võiksid tekkida raamatu tavapärasel läbiotsimisel. Üksuse juhi sõnul on raamatut võimalik läbi otsida ka seda lõhkumata ning pole usutav, et läbiotsijad rebiksid ära raamatu kaane. Vangla ei tuvastanud ametnike õigusvastast käitumist. Menetluse käigus ei ilmnenud ühtegi tõendit, mis viitaks läbiotsijate õigusvastasele tegevusele ja piibli lõhkumisele (dtl 78).
12.1.Kohus möönab, et piibel on kaebajale oluline ese ning selle katkiminek võib tähendada talle üleelamisi ning meelepaha. Vaidlust pole selle üle, et läbiotsimise aja seisuga oli kaebajal kambris Uus Testament (vt asjade nimekiri, dtl 219). Vaidlust pole ka selle üle, et kaebaja piiblil on osaliselt rebenenud köitmiskohta kattev raamatu selg ning kaaned on osaliselt lahti (fotod dtl 226-228). Küll on aga pooled erineval seisukohal selles, kas raamatu katkimineku võis tingida vastustaja ametnike tegevus läbiotsimisel. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et riigivastutuse kohaldamise seisukohast on mittevaralise kahju hüvitamise üheks eelduseks haldusorgani tegevuse süülisus.
12.2.Haldusasja kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses ei ole ilmnenud tõendeid, mis võiksid kinnitada vanglaametnike õigusvastast ning süülist tegevust, mis viinuks kaebaja raamatu purunemisele. On tõsi, et kõnealune läbiotsimine ei ole täies ulatuses ametniku rinnakaameraga salvestatud – salvestiselt nähtub üksnes toimingu alustamine, sh asjaolu, et kaebaja suunati läbiotsimise ajaks kambrist välja, ning kambri olukord pärast läbiotsimist. Läbiotsimise täpsemat kulgu pole vastustaja väitel kaamerasalvestistel kajastatud ning selles osas on kaebaja kahjunõuet kohtueelselt lahendanud haldusorganil ning kohtul võimalik tugineda ametnike seletustele ning ettekandele nr 2-23-4846 (dtl 221), milles on kajastatud kaebajalt kambri läbiotsimisel äravõetud esemed.
12.3.Ametnike kohtueelses menetluses antud seletuste kohaselt ei ole nad kaebaja piiblit läbiotsimise käigus kahjustanud ning nad on selgitanud järgmist. Valvur E. Eensaar on 29. veebruari 2024. a seletuses märkinud, et isiklikult ta ei mäleta, et oleks piiblit läbi otsinud,
4(7)
3-24-619
kuid võib kindlalt väita, et kambri läbiotsimist teostanud ametnikud ei ole kahjustanud kinnipeetava piiblit (dtl 232). K. Koppel märgib 1. märtsi 2024. a seletuses, et kuna kinnipeetaval oli asju kambris omajagu, ei suuda ta meenutada sellist piiblit, kuid kinnitab, et läbiotsimisel ta ühtegi raamatut katki ei rebinud (dtl 231). Üksuse juht G. Tarassov märgib
29.veebruari 2024. a seletuses, et kuigi läbiotsimisest on päris palju aega möödas, võib ta kindlalt väita, et sellised vigastused raamatule ei ole tekitatud läbiotsimise käigus. Ta selgitab samas veel, et läbiotsimisel suhtuvad ametnikud kinnipeetavate asjadesse heaperemehelikult ja nende asju ei lõhuta. Kahjuks ei mäleta ta, millises seisukorras see raamat oli enne läbiotsimist. Täiendavalt on ta lisanud, et ei näe põhjust, miks oleks pidanud läbiotsimist teostama raamatut lõhkudes. Kui tekib mõne esemega läbiotsimisel kahtlus, kasutatakse esemete läbivalgustamiseks vastuvõtus asuvat X-Ray aparaati (dtl 229).
12.4.Kohtul puudub alus kahelda ametnike kokkulangevates ütlustes ning veenvaks tuleb pidada selgitust, et keelatud esemete leidmiseks raamatu vahelt on vanglal kasutada sobiv tehnoloogia, mis välistab raamatute lõhkumise. Eluliselt usutav on ka vastutaja väide, et raamatu vanust arvestades võis see olla sagedase kasutamise korral juba varem kahjustatud. Silmas pidades ametniku tähelepanekut kaebaja suurest hulgast asjadest kambris, ei pruukinud kaebaja olla kursis, millises seisukorras mõni talle kuuluvatest esemetest läbiotsimise ajal parasjagu on.
12.5.Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et tõendatud pole vanglaametnike õigusvastane süüline tegevus läbiotsimisel (seoses kaebaja piibliga) ega põhjuslik seos piibli kahjustuste tekkimise ning vanglaametnike tegevuse vahel. Seega pole ka täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.
13.Kaebaja on taotlenud ka kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt tekitatud distsiplinaarkaristuse määramiseks antud 17. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/522 (dtl 135-140). Nimetatud käskkirjaga tunnistas Tartu Vangla kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks isikliku televiisori kasutamise keelu kümneks päevaks. Karistusega päädinud süütegu seisnes kokkuvõtvalt selles, et kaebaja ei allunud talle antud korraldusele kambrisse tagasi liikuda. Kui valvur püüdis kinnipeetava kambrisse suunamiseks tal õlast haarata, pöördus kaebaja valvuri poole öeldes tigeda tooniga: „Ära puutu mind!“ ning ukseni jõudes „Sinuga on varsti läbi“ või „Sinuga on varsti kõik“.
13.1.Vastustaja on kaebaja kahju hüvitamise nõuet kohtueelses menetluses lahendades leidnud, et distsiplinaarmenetluse käskkiri kehtib ning selle resolutsioon oli täitmiseks kohutuslik. Vangla ei rahuldanud kaebaja vaiet ega tunnistanud vaidlustatud käskkirja kehtetuks, märkides järgmist. Sellise kehtiva käskkirja alusel tehtud toimingud ei saa olla alusetud. Kinnipeetava selgitused televiisori olulisuse kohta ei anna alust teistsuguseks järelduseks, kuna need ei muuda haldusakti kehtivust ega mõjuta selle õiguspärasust (28. veebruari 2024. a otsuse nr 1-13/24/272-2, põhjenduste p 5; dtl 81).
13.2.Vaidlus puudub selles, et Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkiri nr 2-23/1-3/522 oli kehtiv nii ajal kui vangla lahendas kaebaja vastavat kahju hüvitamise nõuet kui ka praeguse kohtuotsuse tegemise ajal. Tartu Vangla jättis käskkirja peale esitatud vaide 7. detsembri 2023. a vaideotsusega nr 1-11/236-2 rahuldamata ja seega käskkirja kehtetuks tunnistamata. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja seda käskkirja ega vaideotsust kohtus vaidlustanud. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kehtiv haldusakt HMS § 61 tähenduses ning selle resolutsioon on vastavalt HMS §
5(7)
3-24-619
60 lg 2 ls-le 2 täitmiseks kohustuslik igaühele, sh oli seda Tartu Vanglale, et täita kaebajalt televiisorit ära võttes kehtiva haldusakti resolutsioonis määratud distsiplinaarkaristust.
13.3.Kohus ei hinda praeguses asjas Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkirja nr 2-23/13/522 õiguspärasust ning seega ka mitte selle käskkirjaga määratud karistuse valiku õigsust. Kohus märgib siiski, et tegemist oli ühega VangS § 63 lg-s 1 loeteletud distsiplinaarkaristustest, mis ei olnud oma olemuselt rangeim võimalikest, ning vastustaja on karistamise vajalikkust ja karistuse valikut enda käskkirjas (dtl 135-140) põhjalikult põhjendanud. Õiguspärase kehtiva haldusakti resolutsiooni täitmiseks tehtud toiminguid ei saa pidada õigusvastaseks ning praegusel juhul ei ilmne, et vastustaja oleks seda käskkirja täitnud viisil, mis iseenesest käskkirja õiguspärasusest sõltumata kaebaja õigusi rikuks. Asjaolu, et kaebaja peab televiisorit tema jaoks väga oluliseks ning isegi eluliselt tähtsaks esemeks, ei tähenda, et vastustaja tegevust distsiplinaarkaristuse määramisel või täitmisel saaks pidada õigusvastaseks.
13.4.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pole ilmnenud Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/522 õigusvastasust ega kehtetust ning õigusvastaseks pole osutunud ka selle käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse täideviimine. Käskkirjast ega selle täitmisest pole kaebajale tekkinud hüvitamisele kuuluvat kahju RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 tähenduses. Seega puuduvad alused mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
14.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on menetlusabi korras vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. See kulu jääb riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
16.Käesolevas haldusasjas on esitatud korduvaid tõendeid, mille kohus järgmistel põhjendustel tagastab. Kaebaja on esitanud kohtule 14. märtsil 2024 kaebuse täienduse ning selle lisad 1-15 (dtl 40-57). Tartu Vangla on vastuseks kohtunõuetele edastanud kohtule 12. aprillil 2024 kaebaja dokumendi pealkirjaga „VAIE/KAHJU hüvitamise taotlus“, mis on registreeritud 21. detsembril 2023 nr 1-13/272-1 all (dtl 95-110) ning 22. aprillil 2024 sama dokumendi registreerituna 21. detsembril 2023 nr 1-11/254-1 all (dtl 141-156). Kohus mõistab kohtuasja muude tõendite põhjal, et sama pöördumine on registreeritud eraldi menetlemiseks vaidena ning kahju hüvitamise taotlusena. Koos mõlema registreeritud dokumendiga on kohtule esitatud ka sama tõendite kogum, mille on kohtule juba esitanud ka kaebaja koos kaebuse täiendusega (dtl 40-57). Kohus peab põhjendatuks HKMS § 62 lg 2 ls 2 alusel tagastada vastustajale tema poolt 22. aprillil 2024 kaebaja 21. detsembri 2021. a pöördumise lisadena esitatud dokumendid (dtl 157-177). Nende tõenditega on võimalik tutvuda kui kaebuse täienduse lisadega ja nende esitamine vanglale nähtub ka nr 1-13/272-1 all registreeritud samasisulise dokumendi juurest (dtl 95-110). Seega puudub vajadus säilitada kohtutoimikus korduvaid samasisulisi tõendeid.
6(7)
3-24-619
17.Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kinniseks tõendite osas, mis sisaldavad teavet kaebaja terviseseisundi kohta (väljavõte haigusjuhtudest dtl 10, 18, 52-57, terviseseisundi kokkuvõte dtl 16). HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks ning kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on praegusel juhul vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu. HKMS § 89 lg-st 2 tulenevalt ei või menetlusväline isik tutvuda haldusasja toimikuga kinniseks kuulutatud osas. allkirjastatud digitaalselt Sirje Kaljumäe kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.