Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.07.2024. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Xle 15.09.2023 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052272002 (dtl 52 jj), millega kohustati isikut Eesti Vabariigist lahkuma hiljemalt 22.09.2023 ja kohaldati sissesõidukeeldu kestusega 1 aasta. X lahkus Schengeni alalt Poola kaudu 20.09.2023 (dtl 12).
2.X esitas 29.11.2023 taotluse sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks (dtl 14 jj). PPA jättis 29.01.2024 otsusega nr 15.7-16/757-3 sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamata (dtl 23 jj):
1.Isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeelu võib kehtetuks tunnistada, kui sissesõidukeelu aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustada riigi julgeolekut ega avalikku korda.
2.X ei esitanud taotlustes sissesõidukeelu tühistamiseks ühtegi sellist põhjendust, millele tuginedes oleks sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud või muutunud või esineksid humaansed kaalutlused sissesõidukeelu tühistamiseks. Taotluse põhjendusi kaalus PPA juba sissesõidukeelu tähtaja määramisel.
3.Sissesõidukeelu rakendamisel esinesid asjaolud selle lühendamiseks, kuid ei esinenud asjaolusid sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata jätmiseks. Kaebaja abikaasa ja lapse Eestis 1(5)
elamist arvestas PPA lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu määramisel, sj peab perekonda üleval abikaasa.
4.Rikkumise toimepanemist ei õigusta ega tingi selle tagajärjel kaasnevast vastutusest vabanemist üksnes asjaolu, et isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeeld omab mõju tema perekonnaelule ja ta soovib tulla Eestisse oma välismaalasest abikaasa juurde. Kuivõrd abielu on sõlmitud Ukrainas, saab järeldada, et abikaasal on võimalik teda Ukrainas külastada ning taotlusest ei nähtu, et perekonnaelu ei oleks võimalik elada väljaspool Eestit. Seejuures on isikul veel kaks alaealist last, kes viibivad Ukrainas. Eestis elav alaealine poeg ei ole väljapoole Schengeni ala reisimiseks ja seal vanemaga kohtumiseks liiga noor. Isik saabus Eestisse töötamise eesmärgil ja ka viimase sisenemise eesmärk oli töö leidmine, mitte nii väga perega kohtumine.
5.Isikul endal lasub kohustus vastutada oma viibimisaluse eest, mistõttu ei õigusta rikkumist asjaolu, et ta ootas viisa taotlemisega kuni tööandja talle tööd pakub. Isikul oli lühiajalise töötamise registreering, mis ei oleks takistanud tal viisat taotleda.
6.Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. Isikul endal tuleb tagada, et tema tegevus oleks õiguspärane. Oma tegevusega on isik näidanud oma suhtumist riigis kehtivasse õiguskorda, millest tulenevalt tuleb tal taluda ka sissesõidukeeluga kaasnevat piirangut. Kohaldatud sissesõidukeeld on proportsionaalne ja selle tühistamine ei ole avaliku korra tagamise seisukohast põhjendatud.
3.X esitas 28.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2024 otsuse nr 15.7-16/757-3 tühistamiseks ja sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.VSS § 32 alusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks peab vastustaja analoogselt VSS §-ga 74 teostama kaalutlusõigust ning igal üksikjuhul otsustama, kas sissesõidukeelu kohaldamine on jätkuvalt vajalik ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Vajadus sissesõidukeelu kohaldamist igal üksikul juhul eraldi kaaluda tuleneb EL direktiivi 2008/115/EÜ artikli 11 lg-test 2 ja 3, kusjuures direktiivi art 12 lg 1 kohustab põhjendama sissesõidukeelu aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sama tuleneb direktiivi põhjendava osa punktidest 6 ja 14. Direktiivi art 11 punkt 3 kohaselt kaaluvad liikmesriigid sisenemiskeelu tühistamist või peatamist, kui kolmanda riigi kodanik, kellele väljastati lõike 1 teise lõigu kohaselt sisenemiskeeld, suudab tõestada, et ta on lahkunud liikmesriigi territooriumilt täielikus kooskõlas tagasisaatmisotsusega.
2.Vastustaja on rikkunud kaalutlusreegleid. Ka VSS § 32 alusel tehtavast otsusest peab nähtuma vähemalt põhiliste asjaolude ja kaalutluste lühikirjeldus. PPA otsusest ei nähtu kaalutlusi, millele tuginedes on vastustaja leidnud, et kaebaja osas sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ohustab avalikku korda. Vastustaja on omistanud ülemäärase kaalu asjaolule, et kaebaja viibis Eestis õigusliku aluseta.
3.Kaebaja abikaasa ja alaealine poeg elavad Eestis. Sissesõidukeeld takistab kaebajal täitmast oma kohustusi alaealise lapse ees ning piirab lapse õigusi oma vanemaga vahetule kohtumisele. Ebamõistlik on sundida alaealist last reisima väljaspoole Schengeni ala oma vanemaga kohtumiseks. Selline piirang 2-päevase teadmatu rikkumise eest mõjub halvasti lapse ja vanema vahelisele suhtele ning mõjutab igapäevaselt negatiivselt ka lapse emotsionaalset seisundit. Kaebaja ei rikkunud teadlikult Schengeni alal viibimise nõudeid, vaid oli eksimuses PPA ametniku eksimuse tõttu. Kui viisa taotlemisel oleks ametnik kaebajat informeerinud koheselt rikkumisest, oleks rikkumine piirdunud kahe päevaga.
4.Vastustaja ei ole kaalunud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist VSS § 32 lg 12 alusel. Kaebaja täitis lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Vastustaja seisukohal, et VSS § 32 lg 12 alusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel tuleb lähtuda lõike 1 kriteeriumitest, ei ole alust. 2(5)
5.Kaebaja pani vaidlusaluse rikkumise toime teadmatusest. Puuduvad muud asjaolud, mis viitaksid, et kaebaja võib ohustada avalikku korda. Sissesõidukeeld pikkusega 1 aasta on ebaproportsionaalne. Kaebaja on tasunud ka talle määratud rahatrahvi ja kaebuse esitamise hetkeks on sissesõidukeeld kehtinud juba pool aastat. Kaebaja on mõistnud oma eksimuse tõsidust ja tagajärgi.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtumenetluses selgitas vastustaja lisaks vaidlustatud otsusele järgmist:
1.Vaidlustatud otsust tehes lähtus PPA nii VSS § 32 lõikest 12 kui ka välismaalase taotluses toodud põhjenduste hindamisel VSS § 32 lõikest 1. VSS § 32 lõige 12 ei sätestata, et ainuüksi lahkumisettekirjutuses toodud tähtaja järgimine on iseseisvaks aluseks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel. Taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks peab olema ka põhjendatud. Muudel kui tagasisaatmisdirektiivi art 11 lg 1 nimetatud kohustuslikel juhtudel on sissesõidukeelu kohaldamine jäetud liikmesriikide otsustada. Seega võib sisenemiskeelu ette näha isegi siis, kui isik lahkus vabatahtlikult. Kaalutusõigus on ka osas, kas tunnistada juba kohaldatud sissesõidukeeld VSS § 32 lõige 12 tulenevalt kehtetuks või jätta jõusse.
2.PPA võttis sissesõidukeeldu kohaldamisel arvesse kaebaja poolt toime pandud rikkumise raskust, abikaasa ja lapsega seonduvat. Kaebaja ei pöördunud lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks kohtusse.
3.Asjaolu, et PPA teeninduse ametnik ei andnud kaebajale informatsiooni tema ebaseadusliku viibimise kohta ning võttis vastu kaebaja viisataotluse, ei pisenda kaebaja enda tegevusetust lubatud viibimisaja välja selgitamisel. Teeninduse ametnikul võib küll tekkida kahtlus viibimisaluse olemasolus, kuid viibimise fakti väljaselgitamine ja selle alusel menetluse algatamine ei ole tema pädevuses.
4.Sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on nii ohu ennetamine kui ka soov anda selgelt märku, et riigi õigusnorme juba rikkunud välismaalased (nt ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased) ei saa sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul riiki uuesti tulla. Kuigi kaebaja on väidetavalt mõistnud oma eksimuse tõsidust ja tagajärgi, ei tähenda see, et PPA-l tuleb sissesõidukeelt kehtetuks tunnistada.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.VSS § 32 lg 1 sätestab käesolevas asjas asjakohases ulatuses, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Sama korda järgitakse juhul, kui tegemist on lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeluga (VSS § 75 lg 1). Seega võib sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada või lühendada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023 otsuse nr 3-21-152 p 13), kui: 1) sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud; 2) humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Seejuures saab sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada või lühendada välismaalase põhjendatud taotluse alusel, mis tähendab, et välismaalase ülesanne on oma taotluses põhjendada ja põhistada asjaolusid, mis õigustaksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või lühendamist.
6.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluses puudusid viited, millest saaks järeldada, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud on muutunud või ära langenud.
6.1.Taotluses sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks tugines kaebaja sellele, et sissesõidukeeld rikub tema õigust perekonnaelu puutumatusele. Kaebaja abikaasa ja alaealine poeg elavad Eestis. 3(5)
Sissesõidukeeld takistab kaebajal täitmast kohustusi alaealise lapse ees ning piirab lapse õigust vanemaga kohtuda. Ebamõistlik on sundida alaealist last reisima vanemaga kohtumiseks väljaspoole Schengeni ala. Sissesõidukeeld mõjub halvasti lapse ja vanema vahelisele suhtele ning mõjutab igapäevaselt negatiivselt ka lapse emotsionaalset seisundit. Kohtule nähtub lahkumisettekirjutusest, et kaebaja perekonnapõhiõiguse riivet, sh asjaolu, et Eestis elavad kaebaja abikaasa ja alaealine laps, on vastustaja sissesõidukeelu lühema kestusega kohaldamisel arvestanud (lahkumisettekirjutuse lk 2-3). Kaebaja ei ole taotluses toonud välja uusi asjaolusid, mis viitaksid sellele, et perekonnaelu riive on muutunud intensiivsemaks, võrreldes sissesõidukeelu kohaldamise ajaga. Kaebaja 15.09.2023 küsitluse protokollist nähtub, et kaebaja vaidles haldusmenetluses sissesõidukeelule vastu just lähtuvalt sissesõidukeelu mõjust perekonnale (vastus küsimusele „Kas Teil on veel küsimusi või vastuväiteid?“, dtl 50), kuid sissesõidukeelu kohaldamist kaebaja ei vaidlustanud. Kaebajal on võimalik perekonda majanduslikult toetada ka väljaspool Eestit ja Schengeni ala viibides ning perekondlik suhtlus on võimalik sissesõidukeelu kehtivuse ajal säilitada kohtudes väljaspool Schengeni ala või veebi teel. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et pereliikmetel on võimalik elada pereelu ka väljaspool Eestit ning alaealine laps on 16-aastane, mistõttu ei ole ta liiga noor Eestist väljapoole reisimiseks. Seetõttu ei ole perekonna osas sissesõidukeelu kohaldamise asjaolud muutunud või ära langenud.
6.2.Taotluses sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks tugines kaebaja sellele, et rikkus viibimisalust teadmatusest, sh oli eksimuses seetõttu, et PPA ametnik võttis kaebaja viisataotluse vastu olenemata sellest, et selleks hetkeks oli kaebaja viibinud Eestis ilma viibimisaluseta 2 päeva. Lahkumisettekirjutusest nähtub, et kaebaja viisavaba viibimisaeg lõppes 22.08.2023. PPA ametnik võttis kaebaja viisataotluse 24.08.2023 vastu. Selleks ajaks oli kaebaja Eestis ebaseaduslikult viibinud 2 päeva. PPA teadvustas kaebaja ebaseaduslikku viibimist 06.09.2023, kaebaja kutsuti menetlustoiminguteks PPA-se 13.09.2023 ning talle koostati 15.09.2023 lahkumisettekirjutus. Seega võis kaebaja ebaseaduslik Eestis viibimine küll PPA ametniku eksimuse tõttu pikeneda, kuid algselt oli ebaseaduslik viibimine tingitud kaebaja enda teadmatusest (vt vastus küsimusele „Miks Te ei läinud varasemalt viisat taotlema?“, dtl 45). Välismaalasel on endal kohustus jälgida, et tal oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tallinna Ringkonnakohus on ka leidnud, et kuna VSS § 74 lg 1 ei eelda, et kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamiseks peaks välismaalane olema tahtlikult viibinud Eestis ebaseaduslikult, siis ei tingi sissesõidukeelu lühendamist argument, ei kaebaja oli pelgalt hooletu (vt 18.01.2024 otsuse nr 3-22-1382 p 14). Viidatu on kohtu hinnangul kohaldatav ka sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisel. Kuivõrd sissesõidukeeldu võib kohaldada ka juhul, kui välismaalane viibis Eestis ebaseaduslikult teadmatusest või eksimuse tõttu, ei tähenda osaliselt PPA ametniku eksimuse tõttu ebaseadusliku viibimise pikenemine, et sissesõidukeeld tuleb kehtetuks tunnistada. Kaebaja oli PPA ametniku eksimuse ajaks juba 2 päeva ebaseaduslikult Eestis viibinud. Ametniku eksimus oli teada juba lahkumisettekirjutuse tegemisel ja kaebajal oli võimalik sissesõidukeeld vaidlustada. Kohtule teadaolevalt kaebaja seda ei teinud Kuigi lahkumisettekirjutuses ei ole sõnaselgelt PPA ametniku eksimust viisataotluse vastuvõtmisel sissesõidukeelu kohaldamise osas nimetatud, on eksimust ettekirjutuses siiski mööndud. Seega oli PPA ametniku eksimus viisataotluse vastuvõtmisel PPA-le sissesõidukeelu kohaldamise ajal teada, mistõttu ei ole tegemist sissesõidukeelu aluseks olnud asjaolu muutumise või ära langemisega.
7.Humaanseteks kaalutlusteks sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks VSS § 74 lg 4 alusel on esmajoones peetud olukordi, kus sissesõidukeeld Eestisse või Schengeni alale riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsuse nr 3-23-840 p 31 ja seal viidatu). 4(5)
Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud ohtu oma elule või tervisele. Ka kaebaja perekonnapõhiõiguse riive ei ole kohtu hinnangul sellise intensiivsusega, mis õigustaks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist. Kõik kaebaja perekonnaeluga seotud asjaolud olid teada juba sissesõidukeelu kohaldamise ajal ja PPA on nendega sissesõidukeelu kestuse määramisel arvestanud, sh leidnud, et humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks alust ei ole. Nagu kohus eelnevalt leidis, ei ole kaebaja perekonda puutuvad asjaolud muutunud, millest tulenevalt ei ole muutunud ka sissesõidukeelu mõju intensiivsus perekonnapõhiõigusele, mis õigustaks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist humaansetel kaalutlustel. Kuivõrd PPA leidis vaidlustatud otsuses õigesti, et humaanseid kaalutlusi sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks ei esine, ei pidanud PPA eraldi hindama võimalikku kaebajast tulenevat ohtu avalikule korrale. Seadus sätestab isikust avalikule korrale tuleneva ohu hindamise eelduseks asjaolude, mis humaansetel kaalutlustel tingiksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise, olemasolu. Alles siis, kui sellised asjaolud esinevad, tuleb kaaluda ega humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ohusta riigi julgeolekut või avalikku korda. Teisisõnu: kui humaansed kaalutlused sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks puuduvad, ei saa sissesõidukeeldu riigi julgeolekule või avalikule korrale ohu puudumise tõttu siiski kehtetuks tunnistada.
8.VSS § 32 lg 12 kohaselt võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Vaidlus puudub selles, et kaebaja lahkus lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul Schengeni alalt. Siiski peab VSS § 31 lg 12 kohaselt taotlus olema põhjendatud. Seadus ei täpsusta, millised on taotluse põhjendatuse kriteeriumid või milliseid asjaolusid haldusorgan taotluse põhjendatuse kindlakstegemiseks kaaluma peab. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ artikkel 11 lg 3 annab liikmesriikidele kaalutlusruumi sisenemiskeelu kehtetuks tunnistamisel, sh jätab vabaduse arvestada lisaks humanitaarkaalutlustele ka muid kaalutlusi (vt ka Euroopa Kohtu 15.09.2022 otsus asjas C-420/20 – HN, p 64). Seega on haldusorganil VSS § 32 lg 12 alusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel suur kaalutlusruum. Kohtule ei nähtu, et keelatud oleks hinnata samu asjaolusid, mis on sätestatud lõikes 1, sj ei ole keelatud ka muude asjaolude kaalumine. Kui leida, et ainuke VSS § 32 lg 12 sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise eeldus on vabatahtlikult lahkumisettekirjutuses määratud tähtaja jooksul Schengeni alalt lahkumine, muutuks sissesõidukeelu kohaldamine sisutuks. PPA on leidnud, et sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud ja kohtule ei nähtu olulisi kaalutlusvigu, mis tingiksid otsuse tühistamise.
9.Kokkuvõttes leiab kohus, et PPA ei ole teinud kaebaja taotluse lahendamisel kaalutlusvigu ja jättis kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu õigesti kehtetuks tunnistamata. PPA on kaebaja taotluse lahendamisel kohaselt kaalunud nii kaebaja rikkumist kui ka riivet kaebaja pereelule, sh kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
10.Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.