Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-14-54790 Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt hageja omab korteriomandit aadressil Xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx, 80045 Pärnu. Hageja korteri kohal asub korter nr xxxxxxxxxxxxx, mille omanikuks on kostja. 12.oktoober 2013.a avastas hageja, et elutoa seinal on tapeet kummis. Paari tunni pärast oli tapeet juba rebenenud ning asja uurides, selgus, et tapeedialune krohv on märg. Hageja teavitas kostjat ning majameistrit I.V.. Majameister veendus, et elamu tehnosüsteemid on korras ning seega sai vesi hageja korterisse sattuda vaid ülemisest korterist. Hageja ja I.V. veendusid, et kostja seinad olid kuivad, seega ei saanud vesi tulla kõrgemalt. Hageja tellis asjatundjalt hinnangu, kes tegi kindlaks vee alla tulemise koha ning hindas kahju suuruseks 581,40 eurot. Kostja keeldus kahju hüvitamisest ning hageja pöördus oma õigusabikulude kindlustuse (edaspidi D.A.S.) poole nõude esitamiseks kostjale. D.A.S. esitas kostjale 17.01.2014.a kahjunõude nr 01-2/81 ning palus kahju hüvitada hiljemalt 13.02.2014.a. Kostja vastas, et nõustu kahjuhüvitamisega, kuivõrd hageja pole tõendanud, et vesi tuli kostja eluruumidest. Järgnes tihe meilivahetus D.A.S.-i ja kostja vahel. Kostja soovis, et hageja tõendaks kahju tekkimise põhjuslikku seost litsentseeritud eksperdi arvamusega. Hageja tellis vastava eksperdi arvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt, A.B.ilt. Ekspert tegi kindlaks, et kahju suurus on suurem, kui esialgu märgitud. Ekspert leidis, et põhjendatud kahju suurus on 736,92 eurot. Ekspert leidis ka, et veekahjustus sai tekkida vaid ülemise korteriomandi süül. Eksperdiarvamus läks maksma 50,00 eurot. 8.05.2014.a edastas D.A.S. kostjale uue täiendatud kahjunõude nr 01-2/585, millega paluti kahju hüvitada hiljemalt 22.05.2014.a. Kostja keeldus jätkuvalt kahju hüvitamisest.11.06.2014.a pakkus kostja kompromissina hüvitada nõutavast summast 100,00 eurot. Hageja sellega ei nõustunud, kuivõrd tegemist oli liiga väikse summaga võrreldes kogu kahju suurusega. Hagi esemeks on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine, sh kahju kindlakstegemise kulud, summas 736,92+50=786,92 eurot, 22.07.2014.a seisuga viivisenõue summas 27,56 eurot ning alates 23.07.2014.a viivisenõue kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1043 järgi tuleb teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isikul (kahju tekitaja) kahju hüvitada, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Lisaks on õigusvastane kahju ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kui rikutakse seadusest tulenevat kohustust. Veekahjustuse tekitamisega on kostja rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 nõudeid, mille järgi korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras. Hageja leiab, et kostja on kahjustanud õigusvastaselt, seadusest tulenevat kohustust mittekohaselt täites, tema omandit. Hageja on tõendanud eksperdiarvamusega ning ka eluliselt usutav on, et vesi sai tungida hageja korterisse vaid kostja korterist. Vastavas nurgas, kust vesi hageja korterisse tungis asus kostjal külmkapp. Kostja kohustus on hoida oma korteriomand ja seal olevad esemed sellises seisukorras, et need ei tekitaks kahjustusi teistele korteriomanikele. Kui kostja oleks oma kohustust kohaselt täitnud, ei oleks vastavat veekahjustust hageja korteris tekkinud ning hageja ei oleks kahju kannatanud (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 alusel tuleb asja kahjustamise korral hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Käesoleval hetkel on ekspert A.B. teinud kindlaks, et kahju suuruseks on 736,92 eurot. Lisaks kuuluvad VÕS § 128 lg 3 järgi otsese kahju alla ka kahju kindlaks tegemise kulud, milleks on eksperdiarvamus 50,00 eurot. Seega on kogu kahjunõue kokku

2 (12)

2-14-54790 736,92+50,00=786,92 eurot. Kuna hageja teavitas kahju tekitajat kahju tekkimisest esimest korda juba 12.10.2013.a. ning tema esindaja D.A.S. palus kahju hüvitada hiljemalt 13.02.2014.a, siis soovib hageja nõuda ka seaduslikku viivist (vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1). Vastavat viivist arvestab hageja alates 1.12.2013.a. Järgnevalt on toodud viivise arvestus: Perioodil 14.01.2014-08.05.2014.a oli seaduslik viivitusintress 8,25% aastas, mis teeb 0,023% päevas. Hageja arvestab, et kahju suuruseks oli algusest peale 736,92 eurot. Rahaliselt on viivis seega 0,17 eurot päevas. Seega 84 päeva eest on viivis kokku 0,17*84=14,28 eurot. Perioodil 8.05.2014-30.05.2014.a oli seaduslik viivitusintress samuti 8,25% aastas, mis teeb 0,023% päevas. Hageja arvestab vastava perioodi eraldi, kuivõrd pidi tasuma kahju kindlaks tegemise kulud 50,00 eurot. Mistõttu sel perioodil oli kahjunõue juba 736,92+50,00=786,92 eurot. Rahaliselt on viivis seega 0,18 eurot päevas. Seega 53 päeva eest on viivis kokku 0,18*53=9,54 eurot. Perioodil 1.07.2014-22.07.2014.a oli seaduslik viivitusintress samuti 8,15% aastas, mis teeb 0,022% päevas. Rahaliselt on viivis seega 0,17 eurot päevas. Seega 22 päeva eest on viivis kokku 0,17*22=3,74 eurot. Seega on viivis kokku 14,28+9,54+3,74=27,56 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi lisandub iga päev 0,022% põhinõudelt alates 23.07.2014.a kuni kohase täitmiseni. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue kostja vastu kokku 736,92+50,00+27,56=814,48 eurot ning iga päev alates 23.07.2014.a lisandub nõudele 0,17 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 786,92 eurot;22.07.2014.a seisuga kogunenud viivis 27,56 eurot ja jooksev viivis alates 23.07.2014.a; Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub menetluskulud kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arvele EE472200221049641283. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanike vahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19; 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-18612, p 10; 16. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17). Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: · teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); · teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1,KOS § 11 lg 3); ·kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1,§ 128); · kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).Seega ei saa hageja poolt kostja vastu suunatud nõue tugineda deliktilisele vastutusele, s.t hageja nõue ei ole kvalifitseeritud õigesti. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja keeldus kahju hüvitamisest ning hageja pöördus oma õigusabikulude kindlustuse poole nõude esitamiseks kostjale. Kostja märgib, et hageja ei ole kunagi kostjalt ilma D.A.S.-i vahenduseta kahju nõudnud, mistõttu ei ole hageja kõnealuse väite esimene pool tõene. TsMS § 328 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Juhul kui hageja oleks heauskselt

3 (12)

2-14-54790 pöördunud tema korteris tekkinud kahjuga kõigepealt kostja poole, oleks asjade käik võinud tõenäoliselt kulgeda teistmoodi ning ära oleks võinud jääda ka selles mõttes tarbetu kohtuvaidlus. Kostja saab hagiavalduses märgitust sisuliselt aru selliselt, et kostja kohustuse rikkumine seisnes selles, et ta ei hoidnud korras enda külmkappi, millest väidetavalt vesi hageja korterisse tungis. Kostja selgitab, et koht, kust vee läbijooks toimus, asus kostjal ka väidetava kahju tekitamise ajal diivan ja köögilaud. Isegi kui külmkapp oleks hageja poolt viidatud kohas asunud, ei oleks sealt saanud tulla sellises koguses vett, mis hageja korterisse tungis. Seda asjaolu kinnitab ka hageja enese poolt esitatud ekspertarvamus, kus märgitakse, et „Kuidas sattus sellisel hulgal vett xxxxxxxxxxxxx põrandale ei selgitatud välja

4 (12)

2-14-54790 hageja poolt hagiavalduses väidetuga. Eelmärgitu foonil märgib kostja lõpuks siiski ka seda, et kahju hüvitamise nõude esitamine ei saa olla hageja rikastumise allikaks. Hageja palub Jätta N.Z. hagi R.N.u vastu kahjuhüvitise ja viivise summas 814 eurot ja 48 786 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud N.Z. kanda. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et kostja on oma vastuse punktis 2.1.1 esitanud mitmed Riigikohtu lahendid, mis kõik reguleerivad erinevaid õiguslikke situatsioone, valimata, milline neist kohaldub käesolevale vaidlusele. Viidatud lahenditest ning kostja jagatud selgitustest jääb mulje, nagu arvaks kostja, et hageja ja kostja vahel olid kaasomanikulaadsed suhted ning seetõttu pole võimalik deliktilisel alusel hagejal kostjalt kahju nõuda. Hageja ei nõustu kostja poolsete tõlgendustega ega pea vähemalt kahte viidatud Riigikohtu lahendit käesoleva vaidlusega võrreldavaks. Lisaks märgib hageja, et Eestis ei ole pretsedendiõigust, mistõttu tuleks vaidluse lahendamisel lähtuda siiski eelkõige õigusnormidest.Riigikohtu 15.juuni 2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11 p-s 19 on tekkinud vaidlus isikute vahel, kes kõik olid ühe kinnisasja kaasomanikud. Käesolevas asjas on aga tegemist kostja poolt isikuga, kellel oli eraldi seisev korteriomand ning hagejal sellele mitte mingisuguseid õiguseid ja kohustusi polnud ning hagejal oli oma korteriomand, millele samuti kostjal mitte mingisuguseid õigusi polnud ega kohustusi ei lasunud. Tegemist on eraldiseisvate reaalosadega. Seega ei ole võimalik antud juhtumile vastavat kolleegiumi seisukohta õigusnormide tõlgendamisel üle kanda. Riigikohtu 16.oktoobri 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13 p-s 10 on kirjeldatud situatsioon, kus kaasomandis olev ehitise osa on tekitanud kahju ühele kaasomanikule. Kostja korteriomandi reaalosa aga ei kuulu hagejale, seega ei ole võimalik ka antud lahendis toodud tõlgendusi käesolevale juhtumile kohaldada. Viimaseks on toodud Riigikohtu 13.veebruari 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12 p 10. Nimetatud lahendi asjakohasusega hageja üldjoontes nõustub. Vastavas lahendis ei räägita aga korteriomanike vahelistest kaasomanikulaadsetest suhetest, vaid sellest, et kuivõrd KOS § 11 on vastutuse erisäte, siis ei ole vajalik teisi aluseid, sh deliktilise vastutuse aluseid kohaldada. Vastavas lahendis ei ole iseenesest jõutud seisukohale, nagu oleks deliktilise koosseisu kohaldamine vale, vaid pigem ei ole see vajalik, kuivõrd erisäte tegelikkuses sätestab oluliselt karmima vastutusest vabanemise korra. Siiski, kuivõrd KOS § 11 puhul on tegemist erisättega, siis ei pea hageja valeks tuua välja ka kahju hüvitamise üldsätted. Kahju hüvitamise üldsätteks on siiski VÕS § 1043, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesoleval juhul ei ole hageja oma hagis tuginenud sellele, et kostja on rikkumises süüdi. Hageja on oma hagiavalduses tuginenud sellele, et kahju on õigusvastane, kuna kostja vastutab tekkinud kahju eest vastavalt seadusele. Seadusest tulenevat vastutust korteriomanike vahel reguleeribki KOS § 11, mida on hageja ka oma hagiavalduses välja toonud ning kordama ei hakka. Vastavalt ka kostja poolt viidatud lahendile on korteriomanikul võimalik vabaneda vastutusest vaid sel juhul, kui ta tõendab, et tema rikkumine oli vabandatav. Hageja on seisukohal, et kuivõrd korteriomanike vahel puuduvad lepingulised suhted, siis ei ole võimalik lähtuda kahju hüvitamisel VÕS §-st 115. Vastavat seisukohta on nentinud ka Riigikohus oma 11. mai 2005.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 p-s 10. Kolleegium on märkinud, et kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Seega ei pea hageja vajalikus muuta oma põhistust ka kostja punkti 2.1.2 alusel. Hageja leiab, et tema nõue on õigesti kvalifitseeritud. Hageja on seisukohal, et kahju hüvitamise eeldused

5 (12)

2-14-54790 saavad olla järgnevad: Kahju tekitajast teine korteriomanik on ületanud omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1), Kahju tekitamine ei ole vabandatav (KOS § 11 lg 3) ,Kannatajast korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1), Omandi tavakasutusest tekkivate mõjude ületamine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega (VÕS § 127 lg 4). Kostja on väitnud, et hageja pole tema poole pöördunud enne, kui hageja pöördus D.A.S.-i poole. Vastav väide ei pea paika. Kui hageja suvilast tulles vastava kahju avastas, pöördus ta koheselt kostja poole ning kutsus koosviibimisele ka majameistri Ivo Vagistömi. Kostja käis hageja korteris, nägi kahjustusi ning katsus seina, mis oli jätkuvalt märg. Hageja teavitas kostjat, et ta soovib, et viimane talle kahju hüvitaks, kuivõrd hageja oli alles teinud korteris remonti. Pärast seda kostja enam hagejaga ei suhelnud, kostja isegi ei teretanud hagejat ning samamoodi käitus ka kostja õde, H.N.. Seda, et hageja on kostja poole pöördunud ning kahjust teavitanud, saab tõendada ka majameister I.V. tunnistajana ning viimane on seda juba teinud oma seletuskirjas. Vajadusel saab vastavat asjaolu kinnitada hageja ka ise vande all ütlusi andes. Teiseks on kostja heitnud hagejale ette, et kuivõrd hageja ei pöördunud kostja poole ise, siis automaatselt olid ka kostja käitumisreeglid erinevad. Hageja puhul on tegemist 61-aastase naisterahvaga, kellel puuduvad vajalikud teadmised arvuti kasutamise oskusest, mistõttu tal puudus võimalus edaspidi ise tegutseda. Kuivõrd suuline tegutsemine ei viinud sihile, siis oli ta sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks D.A.S.-i poole. Oluline on siinkohal märkida, et kostjal olid kõik võimalikud võimalused ka D.A.S.-i kui hageja esindajaga läbirääkimisi pidada. D.A.S. alustas läbirääkimistega 17.01.2014.a ning 12.06.2014.a andis veel aega kuni 16.06.2014.a, et mingile kokkuleppele jõuda. Seega kostja väide nagu oleks hageja käitumine põhjustanud tarbetu kohtuvaidluse (vastuse p 2.2) ei pea kuidagi paika. Hageja oli läbirääkimistele avatud ning kostjal oli võimalik asi enne kohtusse jõudmist lahendada väga pika aja jooksul. Hageja pöördus kohtu poole eranditult vaid sel põhjusel, et muul viisil ei olnud võimalik vaidlust lahendada. Kolmandaks on kostja oma vastuses väitnud, et kui hageja toimiks ausalt ja heauskselt, siis ei oleks tal pidanud olema midagi kostja spetsialisti enda korterisse tõe tuvastamise eesmärgil lubamise vastu. Hageja selgitab, et kostjapoolne asjatundja J.B. on hagejale kohtuväliselt avaldanud, et tunneb kostjat ning seetõttu ka kohtuväliselt oma arvamust avaldas. Lisaks oli vastava asjatundja arvamus koostatud väga ebaviisakal moel, mis ei tekitanud siis ja ka edaspidi mitte mingisugust usaldust vastava asjatundja suhtes. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus on rohkem aktsepteeritav kui asjatundja J.B., kelle kohta puudub hagejal igasugune teadmine, millised on vastava asjatundja teadmised. Hageja ei tea tõepoolest, millest kahju tekkimine alguses sai, kuivõrd kahju tekkis ilmselt ajaliselt oluliselt varem, kui tema oma korteris kahjustused avastas. Selle aja jooksul oli võimalik kostjal oma korteris olevad kahjustused kõik likvideerida. Külmkapp on ainuke ese, mida hageja ja majameister oma silmaga vastavas nurgas nägid. Kas kahjustus tekkis külmkapist või millestki muust, ei ole tegelikult hagejale teada. Vastavalt tekkinud kahjustustele on aga ainuke võimalus, et kahju tekkimine sai alguse kostja korteriomandist. Vastavas kohas ei olnud ka ühisomandisse kuuluvaid esemeid, mis oleksid saanud kahju tekitada. Lisaks oli kostja enda korteri seinad kuivad, mistõttu ei saanud vesi hageja korterisse jõuda ka ülevalt poolt kostja korterit. Hageja on seisukohal, et vastav põhjuslik seos on tõendatud eksperdi A.B. eksperdiarvamusega. Ekspert on jõudnud seisukohale, et kuigi pole võimalik kindlaks teha kahju tekkimise põhjust, on võimalik kindlaks määrata kahju tekkimise alguspunkt, milleks on eksperdi hinnangul kostja korteriomand. Hageja märgib siinjuures, et tema korteris on remont jätkuvalt tegemata ning kahjustused nähtavad. Kui kostja soovib tellida kohtulikku ekspertiisi, siis on see võimalus tal olemas. Hageja on suhelnud ka uute naabritega, kes kostja korteri ostsid ning kahjuks nemad on korteri põranda vahetanud, kuna see oli väidetavalt väga halvas seisus. Hageja leiab, et kostja esitatud eriteadmistega isiku arvamus, ei ole usaldusväärne. Eriteadmistega isik on avaldanud, et kostja korteriomandist ei ole vesi hageja

6 (12)

2-14-54790 omandit kahjustanud, olenemata tuvastatud niiskusekahjustustest kostja korteriomandi põrandas. Eriteadmistega isik ei ole kuidagi põhjendanud, miks ei saanud kostja korterist vesi hageja korterisse voolata. Hageja arvates on aga täiesti meelevaldne eriteadmistega isiku arvamus selle kohta, et hageja korteri siseseinal oli hoopiski liigniiskuse kahjustus. Hageja kui mitte eriteadmistega isiku jaoks jääb arusaamatuks, miks peaks olema liigniiskus tekkinud just tema ühele siseseinale. Eelnevat arvesse võttes, palub hageja jätta vastava eriteadmistega isiku arvamuse tähelepanuta või arvestada seda teadmisega, et eriteadmistega isikule esitatud lähteülesandeks on jõuda järeldusele, et kostja ei saanud hagejat kahjustada. 15.06.2015.a. kohtuistungil hageja palus hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja taotles peale tunnistajate ärakuulamist määrata asjas ehitustehniline ekspertiis. 15.06.2015.a. kohtuistungil kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustus ekspertiisi määramisega. Kohus määrusega 12.05.2016.a. määras asjas ehitustehnilise ekspertiisi ja eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi T.R.`a. Ekspert esitas kohtule eksperdiarvamuse 27.07.2016.a. Kohus määrusega 01.12.2016.a. andis pooltele tähtaja täienduste , tõendite ja taotluste esitamiseks, määras vastamise tähtaja ja eelmenetluse lõpptähtaja ning kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohtuotsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja, tunnistajate ütlused ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja N.Z. on Xxxxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr.1747505 asuva korteriomandi ühisomanik ( II toimik tl. 91,110,114). Kostja oli perioodil 14.01.201028.08.2014.a. Pärnus, Mai tn.28- xxxxxxxxxxxxx , Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 1747805 asuva korteriomandi omanik ( II toimik tl. 92). 12.oktoobril 2013.a. avastas hageja oma korteris vee läbijooksu s.t. elutoa seinal oli tapeet kummis ja tapeedialune krohv märg ning hageja korter sai kannatada. Hageja leiab, et vee läbijooks sai alguse kostja korterist nr. xxxxxxxxxxxxx, mis asub hageja korteri kohal. Kostja sellega ei nõustu ja vaidleb hagile vastu. Seega hageja on esitanud hagi teise korteriomaniku vastu põhjusel , et hageja korter sai kannatada kostja korterist lähtuva vee tõttu. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p.6 mõttes , millele kohaldub VÕS § 1 lg.1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte mh. võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-129-13 p.19. Korteriomanikul on teiste korteriomanike ees mitmeid kohustusi. Korteriomanik on KOS § 11 lg.1 p.1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka

7 (12)

2-14-54790 kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest , mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg.2 järgi kohustatud tagama , et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad teised isikud. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused : 1) teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); 3) kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-129-13 p. 20,21,22. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-129-13. Kahju hüvitamise eeldusi peab tõendama hageja. Hageja on esitanud kohtule selle tõendamiseks , et veekahju sai alguse kostja korterist eriteadmistega isiku A.B.`i arvamuse ja taotlenud asjas määrata ehitustehniline ekspertiis. Riiklikult tunnustatud ekspert T.R. on kohtule andnud arvamuse. Kostja on esitanud kohtule selle tõendamiseks, et kahju ei saanud alguse tema korteriomandist eriteadmistega isiku J.B. arvamuse. Eriteadmistega isiku A.B.`i arvamuse kohaselt ülevaatusel 02.05.2014.a. tuvastati, et korteris Xxxxxxxxxxxxx elutoas on tapeet irdunud seinast tapeedi ja liimikihi märgumise toimel. Kuidas sattus sellisel hulgal vesi korter xxxxxxxxxxxxx põrandale ei selgitatud välja 12.10.2013.a. ega olnud võimalik tuvastada ka 02.05.2014.a.Arvestades asjaolu, et rikutud tapeediga sein asub köögi ja elutoa vahel sai vesi imbuda xxxxxxxxxxxxx seinale ainult ülemisest korterist xxxxxxxxxxxxx, sest rikutud sein asub korterite xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx köögi ja elutoa vahel. Arvestades Xxxxxxxxxxxxx elamu konstruktiivse lahendusega on tapeedi märgumise põhjuseks korter xxxxxxxxxxxxx-st lähtunud veekahju. Korteris xxxxxxxxxxxxx seinale v. põrandale sattunud ülemäärane vesi on nõrgunud läbi mitte veetihedate ehituskonstruktsioonide liitekohtade vahetult selle all oleva korteri elutoa seinale ( I toimik tl. 27-29). Eriteadmistega isik on arvamuse andmisel üle vaadanud korteri xxxxxxxxxxxxx. Eriteadmistega isiku J.B. arvamuse kohaselt korter nr. xxxxxxxxxxxxx asub 4 korrusel ja korter xxxxxxxxxxxxx asub kolmandal korrusel. Korter nr. xxxxxxxxxxxxx köögi põranda esmasel vaatlusel pole veekahjustusi märgata. Paikvaatluse käigus avati põranda konstruktsioon täielikult , et näha olemasolevat olukorda. Põranda esimeseks kihiks oli

8 (12)

2-14-54790 linoleum, millel seisis külmkapp. Põranda teiseks kihiks oli samuti linoleum. Esimese ja teise linoleumi katte kihi vahel on märgata niiskuse jälgi, mis on pikaajaliselt kuivanud ja olnud seal aastaid. Teine kiht linoleumi oli liimitud saepuru plaadi peale , mis on väga tugevasti kinni, on märgata servades väiksemaid niiskuse kahjustusi, mis on linoleumi serva all seisnud. Kolmandaks kattekihiks saepuruplaat, mis eemaldati ja millel puudusid vee kahjustused. Vaadeldes köögi radiaatori ja seina poolset nurka on näha pikaajalist läbijooksu kütte torustikust. Viimasteks kihtideks kaks kihti pappi, mis peaksid olema AS Viisnurk põranda plaadid, antud kihtide vahel ja all puudub igasugune niiskuse olemise v. kahjustuste jäljed. Betoonpinna kiht on igati puhas ja igasuguste kahjustusteta. Köögi ja vaheseina servast tuli välja auk, mis viis 3 korruse lae peale. Augus asetsesid arvatavasti 3 korruse lae valgustuse juhtmestik. Köögi ja elutoa vahelise seina põrandas ja laes avastatud augud, milles asetsevad kaablid. Elutoa paikvaatlusel selgub, et köögi vahelise seina ja välisseina nurgas on märgata terve nurga ulatuses niiskuskahjustusi mille tekke põhjuseks võib lugeda liigniiskuse asjaolu, kuna hoone on soojustatud ja pole tehtud ventilatsiooni siis sellest ulatuslik niiskuse kahjustus. Trepikoja paikvaatlusel avastati 4 ja 5 korruse vahelaes suur läbijooksu tagajärg, mis on toimunud juba arvatavasti viimase 1-2 aasta jooksul. Kui võtta arvesse, et köögis oleks läbijooks ja vesi oleks läinud põranda auku, kus asuvad juhtmed siis oleks pidanud vee kahjustused ilmnema köögi poolses lae ja seina nurgas, aga korteris xxxxxxxxxxxxx on toonud välja ekspertiisis elutoa poolsed probleemid. Lisaks vaadates juhtmete asetsust oleks pidanud tekkima lühised. 4 ja 5 korruse trepikoja poolses kommunikatsioonide šahtis vahelaes on ulatuslik läbijooks , mis võib erinevate konstruktsioonide kaudu ka nii kaugel mõju avaldada, kui seda vaheseinas olev läbijooks, kuigi kui vaadata elektri paigaldise projekti siis mööda kaabli kõrisid võib vesi vabalt liikuda kuhu iganes. Kortermaja on soojustatud ja hoonel puudub vajalik ventilatsioon ning selle põhjuseks sai olla tapeedi veega küllastumine (liigniiskus) ja seejärel seina pinnaga nakke kaotamine. Vaadeldes hoonet kui tervikut, mis on ehitatud paneelidest ja mis on konstruktsiooniliselt kokku pandud tükkidest ja võttes arvesse tolle aja ehitusvõtteid, ei saa välistada ka kõrval kortereid kus võisid toimuda veeavariid , mille tagajärjel võis vesi jõuda naaberkorterisse. Eriteadmistega isik olles tutvunud ja vaadelnud antud olukorda ning teinud järelduse , et korterist xxxxxxxxxxxxx ei ole toimunud suuremaid veekahjustusi, mis oleks rikkunud korteri xxxxxxxxxxxxx tapeedi (I toimik tl. 65-80). Eriteadmistega isik on arvamuse andmisel üle vaadanud korteri nr. xxxxxxxxxxxxx. Hageja taotlusel määras kohus asjas ehitustehnilise ekspertiisi ja ekspertiisi teostajaks riiklikult tunnustatud eksperdi T.R.`a. Eksperdi arvamuse kohaselt korteris xxxxxxxxxxxxx seinal tuvastatud vedelikukahjustuste tekke võimalikeks põhjusteks võivad olla : 1) korteri nr.xxxxxxxxxxxxx küttesüsteemi torustiku leke; 2) korteri nr.xxxxxxxxxxxxx köögivalamu torustiku leke; 3) korteri nr.xxxxxxxxxxxxx köögis kahjustuse tekkimise ajal , paiknenud külmkapi sulatamisel põranda aluskihtide vahele valgunud vedelik; 4) hoones tarindites on varasemalt olnud vedeliku kahjustusi, millest tulenevalt ei saa välistada vedelikukahjustuste tekkepõhjusena tehnosüsteemide leketest tulenevaid põhjuseid. Ühtegi eelpoolnimetatud põhjust ei saa välistada, võimaliku kahjustuse tekkepõhjusena ei saa välistada ka muudest korteritest pärinevat vedelikku. Vedeliku täpset kogust ei ole võimalik määratleda, kuna see sõltub teekonna pikkusest vedeliku tekkekohast kuni kahjustatud kohani. Seinale valgunud vedeliku ligikaudseks koguseks võiks hinnata 0,5 – 1 liitrit. ( tl. 42-68). Ekspert on arvamuse andmisel üle vaadanud mõlemad korteriomandid nr. xxxxxxxxxxxxx ja nr. xxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja I.V.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt oktoobris 2013.a. avastati hageja korteris veekahju. Tema on maja meister ja hageja helistas talle. Tema tuvastas, et ühistul

9 (12)

2-14-54790 süüd ei ole , kuna kõik torusüsteemid olid korras ja katus oli majal korras. Hageja korteris oli sein niiske. Ta käis ka kostja korteris, kus silmaga veekahju näha ei olnud. Kostja korteris oli diivan selles seinas, mis oli hageja korteris märg. Vesi võis tulla kostja korteri külmkapist v. aeti mingi vesi korteris ümber. Tema võib oletada veekahjude tekkimist , aga mitte kindlalt öelda (I toimik tl. 187). Tunnistaja H.N.`u poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt teab ta hageja korteris 2013.a. toimunud veeuputusest. Tema oli sel päeval kodus, kui hageja veekahjud avastas. Ta oli juures kui korterit üle vaadati, hageja korteris tema ei käinud ja ei tea kas mõnes teises korteris oli veeuputus. Tema teada ei ole nende korteris vesi külmikust välja imbunud ja mingit suurt vett ei ole tema oma korteris maha ajanud. Samuti ei ole ta märganud, et külmikul oleks olnud tehniline rike v. oleks vett välja ajanud (tl.188-189). Tunnistaja H.N.`a poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ka tema elas korteris nr. xxxxxxxxxxxxx alates 2009- 2014.a. Külmikut on sulatatud ja siis on külmiku ukse ette rätikud maha pandud, et kui vett läheb maha imbuks see rätikusse. Korteris on vool ära olnud kõige rohkem 10- 15 minutit ja külmikust pole vett välja imbunud. Nende korteris ei ole veeuputust olnud ja tema ei tea kust vesi võis tulla. Märgataval kogusel ei ole ka vett maha aetud. Kui on juhtunud siis on ümber läinud kohvitass v. veeklaas ( tl.189). Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et veekahju sai alguse kostja korterist nr.xxxxxxxxxxxxx. Hageja ei avastanud veekahju samal päeval kui kahju tekkis , kuna teda ei olnud pidevalt kodus. Kahju avastati mitu päeva hiljem. Kui hageja kahju avastas käis ta koos maja meister I.V.`iga kostja korteris , kuid kahju tekkepõhjust seal ei tuvastatud. Korteris nr. xxxxxxxxxxxxx elanud isikud H.N. ja H.N. kinnitasid, et nende korteris ei ole veekahju tekkepõhjuseid olnud , külmkapist ei ole vesi välja imbunud ja vett ei ole maha aetud sellises koguses, et see võis valguda alumise korruse korterisse. Eriteadmistega isik J.B. on peale kahjujuhtumi avastamist üle vaadanud kostja korteri põranda kohas , kus asus külmkapp. Põrandal oli kaks kihti linoleumi ning esimese ja teise linoleumi kihi vahel oli märgata niiskuse jälgi , mis olid pikaajalist kuivanud ja olnud seal aastaid. Kolmandaks kattekihiks oli saepuruplaat , mis eemaldati ja millel puudusid veekahjustused. Köögi radiaatori ja seina poolses nurgas oli viimaseks kihiks kaks kihti pappi ning antud kihtide vahel ja all puudus igasugune niiskus ja kahjustuste jäljed. Betoonpinna kiht oli puhas ja igasuguste kahjustusteta. Ekspert T.R.`a arvamuse kohaselt on ebatõenäoline , et külmkapi sulamise tagajärjel põrandale valgunud vedelik ei valguks vahetult korteri nr. xxxxxxxxxxxxx köögi all oleva korteri xxxxxxxxxxxxx köögi seinale, vaid läbiks seinapaneeli ja valguks korteri nr. xxxxxxxxxxxxx elutoa seinale. Tunnistaja I.V.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt kostja korteris oli diivan selles seinas, mis hageja korteris oli märg ( I toimik tl. 187). Ekspert T.R.`a arvamuse kohaselt läbi konstruktsioonide allapoole valguv vesi ei ole kunagi puhas, selles on mustuse ja tsemendi osakesi, millest tulenevalt läbi tarindite alla valguv vesi jätab alati pindadele jäljed. Paikvaatluse kohaselt tapeedi pinnal vedelikukahjustuste nähtavad jäljed (jutid, määrdumine) puuduvad (II toimik tl. 48). Ekspert T.R.`a arvamuse kohaselt hoone tarindites on varasemalt olnud vedelikukahjustusi , millest tulenevalt ei saa välistada vedelikukahjustuste tekkepõhjusena tehnosüsteemide leketest tulenevaid põhjuseid (fotod 16,17) (II toimik tl.49, 66,67). 10 (12)

2-14-54790

Kui lugeda tunnistaja I.V.`i ütlustega tõendatuks, et torusüsteemid ja katus olid majal korras, tehnosüsteemide all mõtles tunnistaja küttetorusid ja veetorusid, mis läbivad kortereid, siis ekspert T.R.`a arvamuse kohaselt võimaliku kahjustuse tekkepõhjusena ei saa välistada ka muudest korteritest pärinevat vedelikku. Samuti eriteadmistega isiku J.B. arvamuse kohaselt vaadeldes hoonet kui tervikut , mis on ehitatud paneelidest ja mis on konstruktsiooniliselt kokku pandud tükkidest ja võttes arvesse tolle aja ehitusvõtteid, ei saa välistada ka kõrval kortereid , kus võisid toimuda vee avariid , mille tagajärjel võis vesi jõuda naaberkorterisse. Pilt nr. 19 on lisatud laepaneelide laotus, mis jookseb läbi mitme korteri ning kui vaadata olemasolevat olukorda siis augud lae servades ja seal olevad laepaneelide vuugid ei ole korrektselt betoneeritud ja on pigem tühjad ( I toimik tl. 68,80). VÕS § 115 lg.1 järgi kui võlgnik rikub kohustust , võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega v. selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist , v.a. juhul , kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta v. kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud , et veekahju sai alguse kostjale kuulunud korteriomandi nr.xxxxxxxxxxxxx piirest ja ei ole ka tõendatud, et kostja on kohustust rikkunud ja millist kohustust ning et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Seega hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud Hagihind antud asjas vastavalt TsMS § 133 on kahjuhüvitis 786.92 eurot+ viivis hagi esitamise seisuga 27.56 eurot ja 1 aasta viivis 23.07.2014- 22.07.2015 summas 63.70 eurot (perioodil 23.07.2014- 31.12.2014 viivis 8,15%aastas, 0,022329% päevas; perioodil 01.01.2015-22.07.2015.a. viivis 8,05% aastas, 0,022055 % päevas) = 878.18 eurot. Vastavalt TsMS § xxxxxxxxxxxxx lg. 1 hagimenetluse kulud kannab pool , kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on esitanud oma menetluskuluna õigusabikulud järgnevalt: 1)hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine 0,75 tundi; 2) 03.10.2014.a.menetlusdokumendi koostamine s.h. Riigikohtu praktika analüüs 3 tundi; 3)hageja 21.10.2014.a.menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine 0,5 tundi; 4)06.04.2015.a. eelistungiks ettevalmistus ja eelistungil osalemine 1,5 tundi; 5)08.04.2015.a.menetlusdokumendi koostamine 0,5 tundi; 6)27.04.2015.a.menetlusdokumendi koostamine 1,25 tundi; 7)hageja 27.04.2015.a. menetlusdokumendiga tutvumine 0,25 tundi; 8)11.05.2015.a.menetlusdokumendi koostamine 2,25 tundi; 9)15.06.2015.a.kohtuistungiks ettevalmistus s.h. tunnistajatele küsimuste sõnastamine 1 tund; 10)15.06.2015.a.kohtuistungil osalemine 2 tundi; 11) 17.07.2015.a. menetlusdokumendi koostamine 2 tundi; 12)27.07.2016.a.ekspertarvamuse ja hageja 22.08.2016.a. vastusega tutvumine ning 06.09.2016.a. seisukoha koostamine 1 tund. Kõik kokku 16 tundi s.o. 1920 eurot. Tunnitasu 100 eurot tund + käibemaks on vastavalt kohtupraktikale põhjendatud ja mõistlik tunnitasu. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käeoleva menetlusega. Kostja ei ole käibemaksukohuslane. 11 (12)

2-14-54790

Kohus leiab, et hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks s.h. Riigikohtu praktikaga tutvumiseks ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks on piisav ajakulu 2,5 tundi. Seega kohus vähendab ajakulu 1,25 tunni võrra. Kohus leiab, et 27.04.2015.a. menetlusdokumendi koostamiseks on piisav aeg 1 tund arvestades esitatud seisukohta 2,5 lehel. Seega kohus vähendab ajakulu 0,25 tunni võrra. Kohus leiab, et punktides 3 ja 7 s.o. hageja 21.10.2014.a. ja 27.04.2015.a. menetlusdokumentidega tutvumise aeg kokku on piisav 0,5 tundi. Seega kohus vähendab ajakulu 0,25 tunni võrra. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole 11.05.2015.a. menetlusdokumendi koostamine rohkem kui 1,5 tundi arvestades esitatud seisukohta 3,5 lehel. Seega kohus vähendab ajakulu 0,75 tunni võrra. Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistus arvestades asja keerukust ja mahtu on 0,5 tundi ja kohus vähendab ajakulu 0,5 tunni võrra. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole 17.07.2015.a. menetlusdokumendile kulunud aeg 2 tundi ja kohus vähendab ajakulu 1 tunni võrra. Esitatud on kaks küsimust eksperdile ja ekspertiisi tegemist puudutavad taotlused. Põhjendatud ajakulu kokku on 12 tundi arvestades , et asjas toimus eelistung ja kohtuistung ning määratud oli ka ekspertiis. Kohus on vajalike ja põhjendatud menetluskulude määramisel arvestanud vaidluse keerukust, mahtu ja hageja nõude suurust. Seega põhjendatud kulu kokku 12 x 100 + 20% = 1440 eurot. Pooled on tasunud ka tunnistajatasu, kuid käesoleva ajani ei ole tunnistajad tunnistajatasu nõuet kohtule esitanud. TsMS § 160 lg.1 järgi tunnistajale makstakse tasu üksnes nõudmisel. Lg.2 järgi tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Tunnistajad kuulati üle 15.06.2015.a. kohtuistungil. Seega on pooltel õigus nõuda tunnistajatasu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg.7. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.